← Eesti

1-20-7432/45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. september 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-7432 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse erakorraline ettekanne Erki Kurele mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu Erki Kurg isikukood: 37403276522; elukoht: xx xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse kriminaalhooldusametnik Pilleriin Aalde Kriminaalhooldusametnik RESOLUTSIOON
  2. Pöörata täitmisele Erki Kurele Tartu Maakohtu
  3. detsembri
  4. a otsusega mõistetud karistus ning saata Erki Kurg vanglasse karistust kandma 4 (neljaks) kuuks.
  5. Kohustada Erki Kurge ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajaks. Lugeda vangistuse kandmise alguseks aeg, mil Erki Kurg saabub vanglasse karistust kandma. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTUMÄÄRUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik
  6. Tartu Maakohtu 07.12.
  7. a otsusega tunnistati Erki Kurg süüdi ja teda karistati KarS § 182 lg 1 järgi 4-kuulise vangistusega. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata, kui E. Kurg ei pane katseajal toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 23.12.
  8. Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 07.12.2020 ja lõpeb 07.06.
  9. 1
  10. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esindus esitas 25.03.2021 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek pöörata E. Kurele mõistetud vangistus täitmisele, sest E. Kurg ei ilmu kriminaalhooldaja määratud aegadel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 2.
  11. E. Kure kriminaalhooldus algas 23.12.2020 ja esimene kohtumine planeeriti 05.01.
  12. E. Kurele saadeti kirjalik kutse, kuid ta ei ilmunud määratud ajal kriminaalhooldusosakonda ega teatanud mitteilmumisest. Selle peale helistas kriminaalhooldusametnik E. Kurele ja telefonitsi lepiti kokku uus kohtumine 07.01.2021, kuid E. Kurg ei ilmunud ka siis kriminaalhooldusosakonda ega teatanud mitteilmumisest. Kriminaalhooldusametnik saatis E. Kurele kirjaliku kutse 13.01.
  13. a kohtumisele, kuid E. Kurg ei ilmunud kolmandat korda kriminaalhooldusosakonda ega teatatud mitteilmumisest. Kui kriminaalhooldusametnik helistas uuesti E. Kurele, kurtis viimane terviseprobleeme. Lepiti kokku, et E. Kurg helistab perearstile ja teavitab seejärel ametnikku, kuid E. Kurg ei helistanud kriminaalhooldusametnikule tagasi. Kui ametnik helistas 15.01.2021 ise E. Kurele, ütles viimane, et tal polnud kõneaega ja ta helistas ka arstile hiljem. Arst suunas E. Kure COVID-testile. Lepiti kokku, et E. Kurg helistab 22.01.2021 kriminaalhooldusametnikule ja teatab testi tulemustest, kuid E. Kurg ei helistanud sel päeval ametnikule. Kui kriminaalhooldusametnik helistas 25.01.2021 E. Kurele, ütles viimane, et viibib haiglas ravil. Lepiti kokku, et E. Kurg helistab ametnikule pärast kodusele ravile pääsemist. 2.
  14. E. Kurg teatas 01.02.2021 kriminaalhooldusametnikule telefonitsi, et tema tervis on paranenud, ja ta ilmus 02.02.2021 kokkulepitud ajal kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Kirjalikus selgituses märkis E. Kurg, et ta ei saanud 05.01.
  15. a kohtumise kutset kätte ning
  16. ja 13.01.2021 olid tal terviseprobleemid. 21.-28.01.2021 viibis haiglas ravil. Kriminaalhooldusametnik tegi E. Kurele esimese kirjaliku hoiatuse, sest E. Kurg ei ilmunud 05.01, 07.01 ja 13.01.2021 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Arvestades Põlva Haigla tõendit, luges kriminaalhooldusametnik 21.-28.01.2021 haiglas viibimise tõendatuks. 2.
  17. Järgmine kohtumine lepiti kokku 08.02.2021, kuid E. Kurg ei ilmunud määratud ajal kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja teatas ametnikule telefonitsi, et on haige. Perearst suunas E. Kure COVID-testile, mille tulemus oli negatiivne. Arvestades perearsti tõendit, luges kriminaalhooldusametnik 08.02.
  18. a mitteilmumise põhjendatuks. Seejärel lepiti kokku uus vastuvõtuaeg 16.02.2021, kuid E. Kurg ei ilmunud taas kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja teatas ametnikule telefonitsi, et on haige. Kriminaalhooldusametnik palus E. Kurel pöörduda arsti poole ja küsida haiguse kinnitamiseks tõend. 18.02.2021 ja 22.02.2021 kordusid samasisulised telefonikõned. Seejärel teatas E. Kurg ka 26.02.2021 kriminaalhooldusametnikule telefonitsi, et tal pole võimalik terviseprobleemide tõttu kriminaalhooldusosakonda ilmuda, kuid kuna taustal kostis hõikeid, nõude klirinat ja joobes inimeste kõnet, ei lubanud kriminaalhooldusametnik enam vastuvõtuaega muuta ning kohustas E. Kurge ilmuma kriminaalhooldusosakonda. Selle peale ütles E. Kurg, et tal pole võimalik kohale tulla, sest ta on tarvitanud alkoholi. 2.
  19. Edasi saatis kriminaalhooldaja E. Kurele kirjaliku kutse 02.03.
  20. a kohtumisele, kuid E. Kurg ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda ega teatatud mitteilmumisest. Kriminaalhooldaja saatis uue kirjaliku kutse 09.03.
  21. a kohtumisele ning siis ilmus E. Kurg kohale. E. Kurg märkis kirjalikus selgituses, et ta ei tundnud end 16.02.2021 hästi ja 26.02.2021 tarvitas alkoholi. Kuna 02.03.
  22. a kohtumise kutse oli postitatud Tartust 01.03.2021, sai 2 E. Kurg selle kätte alles 03.03.
  23. Kriminaalhooldusametnik tegi E. Kurele teise kirjaliku hoiatuse, sest E. Kurg ei ilmunud 16.02, 26.02 ja 02.03.2021 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. 2.
  24. Seejärel lepiti kohtumine kokku 16.03.2021, kuid E. Kurg ei ilmunud määratud ajal kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja teatas ametnikule telefonitsi, et ei saa kohale ilmuda, sest tarvitas alkoholi. Järgmine kohtumine lepiti kokku 19.03.2021, kuid E. Kurg ei ilmunud taas kriminaalhooldusosakonda ja saatis ametnikule SMS-i: "Pean tunnistama, et olen täiesti katki....". Ametniku küsimusele, mida see tähendab, E. Kurg ei vastanud. Samuti pole E. Kurg erakorralise ettekande esitamise ajaks kriminaalhooldusametnikuga kontakteerunud ega otsinud võimalusi registreerimiskohustuse täitmiseks. 2.
  25. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb E. Kurele mõistetud vangistus pöörata täitmisele. Kriminaalhooldust pole 3 kuu jooksul praktiliselt teostada õnnestunud, E. Kurg pole tema suhtes üles näidatud usaldust õigustanud ega järgi kriminaalhooldusega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid. Rikkumiste põhjuseks on alkoholi kuritarvitamine ja väljakujunenud harjumused. Võimalikud lisakohustused (alkoholi tarvitamise keeld, ravi või sotsiaalprogramm) ei muudaks E. Kure käitumist ja hoiakuid.
  26. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatud ettepaneku juurde ja palus pöörata E. Kurele mõistetud vangistuse täitmisele. Kriminaalhooldaja pole E. Kurega alates erakorralise ettekande esitamisest kohtunud ega näe võimalust, et edasine katseaeg kulgeb edukalt.
  27. E. Kurg selgitas kohtuistungil, et ei ilmunud kriminaalhooldusametniku määratud aegadel kriminaalhooldusosakonda, sest oli koroona tipphetk, E. Kure ema, õde ja õelaps põdesid selle haiguse läbi ning E. Kurg elas pidevas koroonahirmus. Ta on diabeetik, kuulub riskirühma ja viibis põhimõtteliselt kodus koos 93-aastase vanaemaga, vaid mõni sõber käis. E. Kure ema pani söögikoti aia külge. E. Kurg ei läinud linna peale. Kriminaalhooldajal on õigus ning E. Kurg käitus nõmedalt ja vastikult, aga nüüd enam midagi tagasi ei võta. E. Kurg tarvitas 16.03 alkoholi ja saatis 19.03 kriminaalhooldajale sõnumi: „olen täiesti katki“, sest ta oli moraalselt ja füüsiliselt katki. E. Kurg tarvitas kodus alkoholi, sest üks inimene oli 71-aastane ja teine 93-aastane ning E. Kurg sai ainult televiisorit vaadata. E. Kurel polnud teemasid, millest isa ja vanaemaga rääkida, mistõttu ta lasi endale pudeli tuua, pani televiisori käima ja lihtsalt oli. See pole ilmselgelt mõistlik alkoholi tarvitamine, aga vahepeal läheb käest ära. E. Kurel oli stress, kuidagi pidi end välja elama sel raskel ajal ja ta leidis, et lahendus on alkohol. E. Kurg ei tea, kui tihti ta tarvitab alkoholi, sest ei loe neid kordasid. Ta joob puhast viina, sest terviseseisundi tõttu ei saa muud juua. E. Kurg ei tea, kui palju ta korraga alkoholi tarvitab. Kui keegi on seltskonnas, siis tuleb 3-4 inimese peale pudel-kaks. E. Kurg ei joo üksi, vaid kui keegi tuleb külla või E. Kurg läheb ise kellegi juurde. E. Kurel pole alkoholi tarvitamisega probleeme, ta on võimeline alkoholi tarvitamist kontrollima ja peab end nüüd kokku võtma, sest isa pole enam ning E. Kurg ei tea, kuidas ta tuleb toime 93-aastase vanaemaga. Hooldaja palkamiseks pole raha. E. Kurg saab pensioni ning võttis võlgu, et küttepuud osta ja isa matuse eest tasuda. E. Kurg ei saa jätta vanaema üksi ja minna vanglasse. E. Kurg palub panna talle jalavõru, et ta oleks teatud territooriumil ja saaks vähemalt vanaema eest hoolitseda nii palju kui E. Kurg käia suudab. Muidu jääb 93-aastane inimene üksi ja keegi ei hooldaks teda. E. Kure õde elab Tallinnas, poeg elab välismaal ja ema elab Otepääl. E. Kurg ei tea, kuidas on võimalik tema suhtes kriminaalhooldust teostada, kui ta ei käi kriminaalhooldaja juures. Nüüd on õppetund käes ja kui vaja, tuleb käima hakata, sest midagi muud ei jää üle. E. Kurel pole enam teisi variante ja ta peab juba vanaema pärast käima hakkama. E. Kurg ei täitnud varem 3 kriminaalhoolduse nõudeid, sest ta mõtles vähe või oli see koroona ja hirm oli suur. E. Kurg on nüüd vaktsineeritud, aga ei tea, kas see aitab. Vaktsineeritud sõber on koos perega deltatüvesse haigestunud. Kohtu seisukoht
  28. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  29. juuni
  30. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2).
  31. Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga ning kuulanud ära kriminaalhooldaja arvamuse ja E. Kure selgitused, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheited on põhjendatud. Erakorralisele ettekandele lisatud registreerimislehe kohaselt määrati, et E. Kurg peab ilmuma 16.
  32. ja 19.03.2021 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Vaatamata eelnevale, ei ilmunud E. Kurg kriminaalhooldusosakonda, vaid teatas ametnikule 16.03.2021 telefonitsi, et on tarvitanud alkoholi, ja saatis 19.03.2021 SMS-i (tl 3). Erakorralise ettekande kohaselt oli SMS-is kirjas: „"Pean tunnistama, et olen täiesti katki....". Ametniku küsimusele, mida see tähendab, E. Kurg ei vastanud. Kohtuistungil selgitas E. Kurg, et tarvitas 16.03 alkoholi ja saatis 19.03 kriminaalhooldajale sõnumi: „olen täiesti katki“, sest ta oli moraalselt ja füüsiliselt katki. E. Kurg tarvitas kodus alkoholi, sest tal polnud kodus midagi teha ega lähedastega millestki rääkida, mistõttu ta lasi endale pudeli tuua, pani televiisori käima ja lihtsalt oli. See pole ilmselgelt mõistlik alkoholi tarvitamine, aga vahepeal läheb käest ära. E. Kurel oli stress, kuidagi pidi end välja elama sel raskel ajal ja ta leidis, et lahendus on alkohol.
  33. Kohtu hinnangul pole stressi tõttu alkoholi tarvitamine mõjuv põhjus kriminaalhooldusosakonda ilmumata jätmiseks. Kuna E. Kurg teadis, et pidi 16.
  34. ja 19.03.2021 kriminaalhooldusosakonda ilmuma, rikkus ta KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud registreerimiskohustust tahtlikult.
  35. Analüüsides kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib kohus, et käesoleva määruse tegemise ajaks on E. Kurg viibinud kriminaalhooldusel peaaegu 9 kuud, kuid on ilmunud selle aja jooksul kriminaalhooldusosakonda registreerimisele vaid kaks korda, s.o 02.02 ja 09.03.2021 (tl 3). Kriminaalhooldusametnik tegi E. Kurele 02.02.2021 (s.o veidi enam kui 1 kuu pärast kriminaalhoolduse algust) esimese kirjaliku hoiatuse, sest E. Kurg ei ilmunud 05.01., 07.01 ja 13.01.2021 mõjuva põhjuseta kriminaalhooldusosakonda registreerimisele (tl 9). Seejärel koostas kriminaalhooldusametnik 09.03.2021 (s.o ca 1 kuu pärast esimest kirjalikku hoiatust) E. Kurele teise kirjaliku hoiatuse, sest E. Kurg ei ilmunud 16.02., 26.
  36. ja 02.03.2021 taas kriminaalhooldusosakonda registreerimisele (tl 13). Praeguses asjas selgus, et E. Kurg ei ilmunud 16.03 ja 19.03.2021 (s.o vahetult pärast teist kirjalikku hoiatust) alkoholi tarvitamise tõttu jälle kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Kokkuvõtlikult nähtub eelnevast, et E. Kurg ei järgi käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid ja on alates kriminaalhoolduse algusest järjepidevalt jätnud mõjuva põhjuseta kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumata. 4
  37. E. Kurg tunnistas kohtuistungil, et käitus nõmedalt ja vastikult, ning selgitas, et oli koroona tipphetk ja ta elas pidevas koroonahirmus. Kohtu hinnangul ei õigusta ka viimati märgitu kriminaalhooldusosakonda ilmumata jätmist. Kriminaalhooldusele allutatud süüdimõistetul on oma elu korraldamisel kohustus valida erinevate käitumisvariantide vahel selline, mis on kooskõlas talle pandud kohustuste ja piirangutega. Esiteks saab inimene koroonaviirusesse nakatumise riski ise paljuski maandada, kasutades kohaseid ettevaatusabinõusid (nt kanda maski, desinfitseerida käsi ja vältida rahvarohkeid kohti). Teiseks nähtub asja materjalist, et E. Kure koroonahirm polnud tegelikult nii suur, et oleks takistanud kriminaalhooldusosakonda ilmumist. Nimelt selgitas E. Kurg kohtus, et tal käisid sõbrad külas ja tema käis ise sõpradel külas. Samuti selgub erakorralisest ettekandest, et E. Kurg teatas 26.02.2021 esmalt kriminaalhooldusametnikule telefonitsi, et tal pole võimalik terviseprobleemide tõttu kriminaalhooldusosakonda ilmuda, kuid kuna taustal kostis hõikeid, nõude klirinat ja joobes inimeste kõnet, selgus, et tegelikult viibis E. Kurg Põlva linnas Edu keskuses asuvas söögikohas ja oli alkoholi tarvitanud. Ning kolmandaks selgus praeguses asjas, et E. Kurg jättis vahetult pärast kriminaalhooldaja teist rikkumist alkoholi tarvitamise tõttu kriminaalhooldusosakonda ilmumata. Arvestades E. Kure vastuolulist käitumist, leiab kohus, et E. Kurg lihtsalt ei soovinud kriminaalhooldusametniku määratud aegadel kriminaalhooldusosakonda minna.
  38. Kohtul ei tekkinud E. Kure vahetu küsitlemise tulemusel veendumust, et ta on valmis edaspidi kriminaalhooldusametnikega koostööd tegema ja soovib täita kohtuotsusega talle katseajaks pandud kohustusi. Nimelt ütles E. Kurg kohtus, tal on nüüd õppetund käes, ta peab end kokku võtma, et vanaemaga toime tulla, ja kui vaja, tuleb tal kriminaalhooldusosakonnas käima hakata, sest enam pole teisi variante. Kohus märgib, et kuna E. Kurele mõistetud vangistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata, teadis E. Kurg juba varem, et ta on kohustatud kriminaalhoolduse nõudeid täitma ja et nende nõuete rikkumine võib päädida karistuse täitmisele pööramisega. Vaatamata sellele on E. Kurg rikkunud järjepidevalt kriminaalhooldusametniku korraldusi ja ignoreerinud kirjalikke hoiatusi. Arvestades, et E. Kurg suhtub kriminaalhooldaja korraldustesse täiesti ükskõikselt, ei mõju kriminaalhooldus talle distsiplineerivalt, mistõttu on edasine katseaeg perspektiivitu. E. Kurg väljendas ka kohtuistungil kohtu küsimustele vastates äratuntavat trotsi registreerimiskohustuse täitmise vastu, öeldes, et tal tuleb nüüd hakata kriminaalhooldusosakonnas käima, sest midagi muud ei jää enam üle.
  39. Kohtu arvates pole E. Kurg ka edaspidi motiveeritud kriminaalhooldajaga koostööd tegema. Kuigi E. Kurg märkis istungil, et peab end nüüd kokku võtma, et eakat vanaema aidata, märgib kohus, et E. Kurel oli vanaema ka varem olemas, kuid seegi ei motiveerinud teda vabadust väärtustama ega kriminaalhoolduse nõudeid täitma. Vastupidi ̶ E. Kurg põhjendas kohtus alkoholi tarvitamist sellega, et tal oli stress ja tal polnud kodus vanaemaga millestki rääkida. Järelikult pole kohtul alust arvata, et vanaema mõjutab E. Kurge edaspidi kriminaalhoolduse nõudeid täitma. Samuti kahtleb kohus, kas E. Kurg on võimeline eakat vanaema reaalselt aitama. Kohus koostas 14.05.2021 E. Kure suhtes esimese sundtoomise määruse, mille täitmise käigus selgus, et E. Kurg polnud tervisliku seisundi tõttu võimeline voodistki tõusma (tl 36).
  40. Ning viimaks selgitas E. Kurg kohtus sedagi, et tarvitas alkoholi, et raskel ajal stressiga toime tulla. Arvestades eelnevat, nõustub kohus erakorralises ettekandes märgituga, et E. Kurg kuritarvitab alkoholi. Kuna E. Kurg tarvitas alkoholi stressi maandamiseks ning kirjeldas kohtuistungil endiselt mitmeid stressi tekitavaid asjaolusid (vanaema hooldamine ja koroona deltatüve levik), pole kohtul alust tõsiseltvõetavat arvata, et E. Kurg muudab vabaduses viibides oma alkoholi tarvitamise harjumusi. Kriminaalhoolduse vältimatu eeldus on süüdimõistetu 5 valmisolek täita käitumiskontrolli nõudeid ja teha kriminaalhooldajaga koostööd, ning E. Kure puhul pole see eeldus täidetud. Vaatamata tõsistele terviseprobleemidele, süüdimõistvale kohtuotsusele, kriminaalhooldusele ja eakale vanaemale, on E. Kurg jätkanud alkoholi kuritarvitamist ega ole ise tundud vähimatki huvi kriminaalhoolduse nõuet täitmise vastu.
  41. E. Kurg palus kohtuistungil kohaldada muid meetmeid, nt nõustus alluma elektroonilisele valvele, et ta oleks teatud territooriumil ja saaks vanaema eest hoolitseda nii palju kui E. Kurg käia suudab. Kohtu hinnangul pole see taotlus põhjendatud, sest elektrooniline valve ei hoia ära alkoholi kuritarvitamist ega taga kriminaalhooldusosakonda ilmumist. Kuna elektrooniline valve ei ennetaks uute samalaadsete rikkumiste toimepanemist, on selle meetme kohaldamine sisutu.
  42. Samuti ei hoiaks muud KarS § 75 lg-s 2 nimetatud abinõud ära uusi sarnaseid rikkumisi. Kuna E. Kurg leidis kohtuistungil, et ta suudab alkoholi tarvitamist kontrollida ega vaja kõrvalist abi, pole kohtul võimalik panna E. Kurele KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustust alluda alkoholismivastasele ravile. Arvestades, et E. Kurg ei tunnista alkoholiprobleemi, on ka KrMS § 75 lg 2 p-s 8 ettenähtud sotsiaalprogrammi kohustus perspektiivitu. Ning pidades silmas E. Kure suhtumist ja alkoholi tarvitamise harjumusi, ei mõjuks tõenäoliselt distsiplineerivalt ka KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud alkoholi tarvitamise keeld. Eeskätt sõltub kriminaalhooldaja määratud ajal kriminaalhooldusosakonda ilmumine süüdimõistetu enda kohusetundlikkusest ja soovist teha kriminaalhooldajaga koostööd. Kuna E. Kurg pole peaaegu 9 kuu jooksul oma käitumisega vastavat valmisolekut väljendanud, on edasine kriminaalhooldus perspektiivitu.
  43. E. Kurg ei sobi kriminaalhooldusele, mistõttu tuleb Tartu Maakohtu 07.12.
  44. a otsusega mõistetud karistus – 4 kuud vangistust – pöörata täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.