Obsah (10)

§ 71§ 289§ 291§ 312§ 306§ 126§ 37§ 189§ 180§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. juuni 2021, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-3217 (21233000407) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sek

§ 71

lg 2 alusel ning kohus võttis tõendina vastu tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Ka toimus kohtuistungil süüdistatava Edgar Ivanovi ülekuulamine, kes seega ei keeldunud kohtulikul uurimisel ütluste andmisest. 3 1.7. Prokurör palus süüdistuskõnes süüdi mõista Edgar Ivanovi KarS § 215 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning karistada teda vangistusega 2 aastat ja 6 kuud, millele liidetakse eelmise karistuse ärakandmata osa. Tsiviilhagid on prokuratuuri hinnangul põhjendatud ja prokurör toetas nende rahuldamist. Menetluskulud selles asjas palus prokurör jätta süüdistatava kanda. 1.8.Kaitsja palus kaitsekõnes süüdistatava õigeks mõista ning jätta kõik menetluskulud riigi kanda. Ka esitas kaitsja kohtuvaidlustes taotluse, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral tuleb riigilt mõista süüdistatava kasuks välja 7610, 50 eurot. II Maakohtu seisukohad ja põhjendused 2.1.Vastavalt

§-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja kontrollinud ning hinnanud kriminaalasjas olevaid tõendeid kogumis, jõudis kohus veendumusele, et Edgar Ivanov on toime pannud KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning ta tuleb süüdi mõista selle kuriteo toimepanemises. 2.2.Esmalt hindab kohus mõlema inkrimineeritava kuriteoepisoodi puhul nende koosseisupärasust, põhjendades seda, miks on tõendatud see, et Edgar Ivanov on toime pannud KarS § 215 lg 2 pde 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo (I). Seejärel otsustab kohus, milline karistus tuleb mõista Edgar Ivanovile (II), võtab seisukoha Edgar Ivanovile kohaldatud tõkendi osas (III) ja ka selles osas, milliseid meetmeid tuleb kohaldada asitõenditele (IV). Ka võtab kohus kohtuotsuses seisukoha kaitsja poolt esitatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse osas (V) ja tsiviilhagide rahuldamise põhjendatuse osas (VI). Viimasena otsustab kohus, millised on põhjendatud menetluskulud ja võtab seisukoha nende hüvitamise osas (VII). I Edgar Ivanovile esitatud süüdistus KarS § 215 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises 30.11.2020 kuriteoepisood Süüdistatavale inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täidetus 2.

1. Edgar Ivanovile esitatud süüdistus 30.11.2020 asja omavolilises kasutamises on järgmine. Teda süüdistatakse selles, et ta 30.11.2020 kella 23:00 paiku ühiselt ja kooskõlastatult koos S U, G R ja A A lõhkus Narva linnas Energia 2 maja juures seisnud O C kuuluva sõiduauto Smart Coupe nr XXX küljeakna, tungis autosse, lõhkus süüteluku ja üritas autot käivitada. Seejärel lükkas autot Kreenholmi 5 majani, kiskus autost välja autoraadio ja jättis auto maha. Sellega tekitati kannatanule kahju 992 eurot. Isikutel ei olnud O C luba tema sõiduauto kasutamiseks. 2.
2. Kohtumenetluse poolte vahel puudub vaidlus selles, et 30.11.2020 kella 23:00 paiku toimus O C kuuluva mootorsõiduki Smart Coupe nr XXX omavoliline kasutamine grupi poolt. Eeltoodu on tõendatud kannatanu O C kohtuistungil antud ütlustega (KoTo, tl 37-39), mis on kohtu hinnangul usaldusväärsed, sest kohtuistungil ei selgunud midagi sellist, mis annaks aluse asuda seisukohale, et kannatanu on moonutanud tõde. Nii tuleneb kannatanu ütlustest, et Smart Coupe (reg nr XXX) on tema auto. Ta andis selle auto tütrele, kes mööda Narvat sõitis. See oli vanaema maja juures. Ta teab, kus vanaema maja asub, kuid lõhutud sõidukit võttis ta teisest kohast, üle maja. Tema tütre nimi on O S. Kui ta selle auto tütrele kasutada andis oli see heas 4 seisus. Kui ta sai auto kätte
3. detsembril sealt Kreenholmi 5 ja 7 vahel, siis oli auto katki. Aknaklaas oli ära lõhutud. Ära kistud oli osa, mille abil lülitatakse ümber manuaalist teisele käigule ja magnetofon puudus. Ta ei ole andnud kellegile luba selle autoga niimoodi toimida. Selle auto korda tegemise maksumuseks öeldi talle 992 eurot. 2.5.Kannatanu eeltoodud ütlustega haakub õiend Transpordiameti andmetega mootorsõiduki kohta 18.02.2021 (KoTo, tõendite köide, tl 22), mille kohaselt on mootorsõiduki Smart Coupe (reg nr XXX) omanikuks O C. Ka on kooskõlas kannatanu O C ütlustega W OÜ poolt väljastatud kalkulatsioon, mille kohaselt läheb kokku maksma keskkonsool, reisija ukseklaas ja raadio ühes töö tegemise maksumusega 992 eurot (KoTo, tõendite köide, tl 23). Samuti on eeltoodud tõenditega kooskõlas tunnistaja O S ütlused (KoTo, tõendite köide, tl 41 pöördel-42), mille kohaselt tema kasutuses oli sõiduauto Smart Coupe reg nr XXX, mis oli pargitud 30.11.2020 Energia 2 ehk parkla asus vahetult Energia 2 maja kõrval. Ta ise parkis selle auto sinna. Ta ei andnud luba seda autot kellelgi teisel kasutada või selle autoga midagi teha 30.11.
4. Auto ärandati parkimiskohalt, pargiti sealt kohalt ümber kui võiks nii öelda Kreenholmi 7 maja juurde ja lõhuti aknaklaas ära, tehti katki käigukasti käepide. Samuti varastati autoraadio ja teisisõnu kahjustati autot ikka. See auto, mis katki tehti, kuulus O C. 2.6.Seda, et süüdistuses toodud ajal ja kohas toimus mootorsõiduki Smart Coupe (reg nr XXX) omavoliline kasutamine tõendab lisaks eeltoodud usaldusväärsetele tõenditele ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (KoTo, tõendite köide, tl 24-32), mis on eeltoodud tõenditega kooskõlas. Nimetatud protokolli kohaselt on sündmuskohaks mootorsõiduk MCC SART COUPE reg nr XXX, mis on pargitud Kreenholmi 7, Narva linn, Ida-Virumaa kortermaja juurde. Mootorsõiduk on pargitud Kreenholmi 7 maja Kreenholmi 5 maja poolsesse otsa asfalt platsile. Visuaalsel vaatlusel on näha, et kõrvalistuja poolne ukse klaas on purustatud, klaasi killud on salongis sees ja sõidukist väljaspool maas (fotod nr 5 ja nr 6). Salong on sinist värvi, keskkonsoolist ripuvad välja juhtmed. Juhi istme eest põrandamati juurest avastati ringi kujuline plastikdetail. Sõiduki esiistmete vahel on käsipidurist ettepoole nähtavad juhtmed, mis on kahjustatud. Juhtmete pinnalt võeti puuteproov, mis pakendati, pakend nr
5. Juhiistme pealt avastati käigukangi nupp koos plastikdetailiga, mis pakendati kaasa, pakend nr
6. Vaatlusprotokolli punkt 6 kohaselt vaadeldud objektide suhtes rakendatud meetmed: sündmuskohal pakendatud ja kaasa võetud. Nähtuvalt asitõendi vaatlusprotokollist (KoTo, tõendite köide, tl 33-39) vaadeldi eeltoodud sündmuskoha protokollis mh ka käigukangi koos plastikuga, mis võeti kaasa Kreenholmi 7, Narva linn. Kohtu hinnangul, arvestades käigukandi nupu koos plastikdetailiga asukohta mootorsõiduki salongis, mille kohaselt asusid need esemed juhiistme peal, siis lisaks kõrvalistuja poolsele lõhutud ukse aknaklaasile kinnitab ka eeltoodu isikuliste tõendiallikate ütlusi selles osas, et toimus võõra vallasasja, s.o Smart Coupe (reg nr XXX) omavoliline kasutamine 30.11.2020 kella 23:00 paiku. Asjaõigusseadus (edaspidi AÕS) § 40 lg 2 näeb ette, et omavoli on valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine ning sel viisil saadud valdus on omavoliline. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. detsembri
8. a otsus asjas nr 3-1-199-15, p 37.) 2.7.Põhiliseks vaidlusküsimuseks käesolevas kriminaalasjas tõusetus see, kas usaldusväärselt on tõendatud see, et ka süüdistatav Edgar Ivanov osales süüdistuses toodud ajal ja kohas eeltoodud mootorsõiduki omavolilises kasutamises grupi koosseisus. 2.8.Süüdistatav Edgar Ivanov ei ole ennast süüdi tunnistanud talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises. Tema ütluste kohaselt (KoTo, tl 68 pöördel-73) ta mäletab, kus ta viibis
9. novembril mullu õhtusel ajal. Nad kohtusid A kui ta ei eksi, pool 8 või selle aja paiku. Nad läksid Astri lähedusse, omavahel suhtlesid, rääkisid. Ta saatis A koduni ja läks ise koju. Pärast seda, hiljem kohtas ta P A, S ja ei tea, kes see teine veel seal oli. Ta ei tea, mis kell kohtus nende isikutega. See oli kella 9 paiku või täpselt, umbes nii. Kella 9 paiku õhtusel aja. Ta kohtus nende isikutega Energia juures, mitte päris kaugel sellest, Araxese lähedal. Ta teretas ja kogu 5 lugu, läks siis koju. Kõige rohkem 2 minutit kõik see võttis aega. S. U ütlusi saab ta selgitada sellega, et viimane laimab teda, sest nende vahel on halb suhe aastast
10. Küll nad puutusid kokku ühes seltsis, kuid ta temaga läbi ei käinud, sest varasemal ajal esinesid säärased konfliktid nende vahel kui väärkoheldi. Ta kasutas vägivalda S. U vastu, sest ta tikkus ligi tüdrukule ja ta ei saa taoliste isikutega läbi, sest sellest isikust tulenevad suured probleemid ja aastal 2016 õhutas ta pidevalt teisi ärandama autosid, mh ka G ja kõiki ülejäänuid juhatab just tema, sest ta kasutas teda ära. Ta oli kord joobes ja S. U nägi pealt, kuidas ta seda kõike tegi ja pärast seda hakkaski ta autosid ärandama. Teda pandi vangi, S. U aga hakkas pihta ja ta tõmbab kaasa G ja paljusid teisi. P. A, A. A, S. U olid koguaeg justkui sõbrad, see on tal silma jäänud. Nad käisid pidevalt üheskoos jalutamas ja astusid igakord teineteise kaitseks välja. Nemad üritavad teda suisa sellega laimata, et ta kinni istuks, need „süütud“ uitaksid aga aina vabaduses. Tal pole ikka mõtet tegemisi toimetada. Lisaks peale selle oli tal teada, et tal on tingimuslik karistusaeg. Sündmuskohal avastatud tema jälgi selgitas ta sellega, et ta pidevalt kandis kaasas kummist kindaid ja ta käed lähevad sellest koguaeg higiseks ja kui nad olid kellegi juures kodus koos sõpradega, siis ta kandis neid pidevalt. Ehk keegi kasutas tema kindaid või muud, kuid 100% ei olnud teda nendes kuritegudes, sest tal on täitsa teistsugused harrastused. 2.9.Eeltoodud süüdistatava ütlustest tuleneb seega see, et ta kohtas 30.11.2020 kella 9 paiku Energia juures G, P A, S ja ei tea, kes see teine veel seal oli ning kõige rohkem 2 minutit kõik see võttis aega ja ta läks pärast teretamist koju. Kohtul pole alust kahelda süüdistatava ütluste tegelikkusele vastavuses selles osas, et ta kohtas 30.11.2020 kella 9 paiku Energia juures G, s.o G R, P A, s.o P A, S, s.o S U ja veel kedagi. Samas kohtu hinnangul ei vasta süüdistatava ütlused tegelikkusele selles osas, et pärast eeltoodud isikute lühiajalist tervitamist läks ta ära koju. Seda seetõttu, et süüdistatava sellekohased ütlused ei haaku tunnistaja S U ütlustega (KoTo, tõendite köide, tl 43 pöördel-49 pöördel), kust tuleneb, et ka Edgar Ivanov osales grupis toime pandud mootorsõiduki omavolilises kasutamises 30.11.2020 kella 23:00 paiku. Nii tuleneb selle tunnistaja ütlustest, et ta viibis 30.11.2020 südaöö paiku Narvas. Ta tõi kohtuistungil enda ütlustes välja, et
11. novembril E. Ivanov nendega koos väljas ei olnud. Hiljem on tunnistaja küsinud aga, mis toimus
12. novembril. Pärast seda kui prokurör näitas tunnistajale fotol Smart Coupe`d (reg nr XXX) meenutas see talle
13. novembrit. Ta tõi enda ütlustes välja, et musta värvi sõidukiga oli soov ringi sõita ja kui ta tahtis sellel õhtul autoga sõitma minna, siis temaga koos olid G, A ja veel keegi. Süüdistatav E. Ivanov oli ka nendega, kuid seisis eemal. Ta lõhkus klaasi ära autosse sisse saamiseks. See auto asus turu kõrval, viiekordse hoone taga, kui nad sinna sisse murdsid. Pärast lükkasid nad selle auto Kreenholmi 5 ja 7 vahele koos G. A ja Ivanov olidki aidanud ja seejärel läinud eemale. Kõik neljakesi lükkasid nad autot. Mingil hetkel võis E. Ivanov ka autos istuda, kuid tema juuresolekul ta autos ei istunud. Smardis raadio oli alguses siis kui nad sinna sisse murdsid. E. Ivanov aitas teda Smardi lükkamisega järgmise maja ette. Ta nägi seda isiklikult. Ta ei näinud, et mingil ajahetkel oleks E. Ivanov Smardi süüteluku juures askeldanud. See Smart mingil ajal oli siis tema vaateväljast eemal, sellel ajal, kui ta selle Smardi ärandamisega tegeles. Ta ei vaadanud seda Smarti siis kui ta oli omal loomulikul vajadusel ära. Ta oli ära umbes 20 minutit. 2.
14. Kohtuistungil rahuldas kohus prokuröri taotluse

§ 289

lg 1 alusel lubamaks avaldada tunnistaja S U poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlusi prokuröri poolt taotletud ulatuses kontrollimaks tunnistaja usaldusväärsust. Vastuolu tunnistaja poolt erinevas menetlusstaadiumis antud ütluste vahel seisnes selles, kas A ka autos istus mingil hetkel. Tunnistaja vastas prokuröri küsimusele, kas A ka autos istus mingil hetkel, et ta ei tea, A ei olnud seal üldsegi kõrval. Kohtueelsel uurimisel on tunnistaja S. U andnud järgnevad ütlused: „Seejärel avas G R mõlemad uksed, tõmmates käega üles ukse lukustusmehhanismi plastmassist osa. Isik, kelle nime ma ei soovi nimetada, istus rooli, A. A istus juhi kõrvalistmele. Mina ja G. R lükkasime autot tagant. Roolilukku me ei lõhkunud, sest sõiduki rool käis niigi 6 vabalt ringi". Tunnistaja vastas pärast eeltoodud ütluste avaldamist, et A. A oli kõrvuti, aga need ütlused, mis ta on eelnevalt andnud, andis ta joobes. 2.11. Kohus rahuldas ka kaitsja taotluse

§ 289lg 1 alusel seoses tunnistaja S.

U poolt antud vastuoluliste ütlustega erinevas menetlusstaadiumis seoses sellega, kas E. Ivanovi kohtasid nad enne Smart auto ärandamist või peale auto ärandamist. Kohtuistungil on S. U andnud ütlused, mille kohaselt E. Ivanovi kohtasid nad enne Smart auto ärandamist. Kohtueelsel uurimisel on S. U andnud järgmised ütlused eeltoodu osas: „Me lükkasime niimoodi sõidukit mitusada meetrit, kuid seda käivitada meil ei õnnestunud, otsustasime sõiduki sinnapaika jätta ning lahkusime. Läksime linna edasi jalutama. Mingi hetk kohtasime Narva linnas Astri kaubakeskuse juures minu koolikaaslast P A, kes õpib XXX. Ta oli mingisuguse tüdrukuga, keda ma isiklikult ei tea. P tuli meiega kaasa, tema tüdruk läks ära. Seejärel läksime mina, G R ja P A edasi linna. Teel kohtasime Edgar Ivanovi, kes liitus meiega." Tunnistaja S. U selgitas ka enda eeltoodud vastuolulisi ütlusi erinevas menetlusstaadiumis sellega, et kohtueelsel uurimisel ütlusi andes oli ta joobes. 2.

1. Kohtu hinnangul esinevad tunnistaja erinevas menetlusstaadiumis antud ütluste vahel eeltoodud vastuolud, mida ta ei ole osanud usutavalt ja arusaadavalt selgitada. Nimelt ei pea kohus eluliselt usutavaks seda, et S. U viibis alkoholijoobes koolis, kust ta viidi tema enda ütluste kohaselt ülekuulamisele. Ka selgus, et ülekuulamisel osales süüdistatava kaitsja Galina Tšelnokova, kelle osavõtt sellest menetlustoimingust annab ka aluse asuda seisukohale, et tunnistaja ei ole olnud siiras enda selgituses, miks ta on andnud erinevas menetlusstaadiumis erinevasisulisi ütlusi. Kohtu hinnangul on eeltoodud tunnistaja teatavaid ebakõlasid ütlustes võimalik selgitada tema alaealisusega ja sellega, et tal esineb raskusi kuupäeva ja konkreetselt omavoliliselt kasutatud mootorsõiduki kokkuviimisega ning samuti sellega, et ta on soovinud vähendada enda kaasosalistest sõprade teopanust toimunus. Nimetatu selgitab seda, miks ta esialgselt vastas prokuröri küsimusele, et
2. novembril E. Ivanov nendega koos väljas ei olnud ning pärast Smart Coupe (reg nr XXX) foto nägemist muutis ta enda ütlusi ning oli kindel selles, et ka E. Ivanov oli koos nendega kui toimus mootorsõiduki omavoliline ajutine kasutamine grupis. Tunnistaja jäi enesekindlalt enda süüdistatavat E. Ivanovi süüstavate ütluste juurde ka siis kui viimane enda küsimuses tõi välja, et tema ei osalenud talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemisel. Nimelt vastas tunnistaja S. U süüdistatava küsimusele: „Küll sina ei lükanud. Öeldigi seal, et sinu DNA leiti auto seest.“ Kohus, tajudes kohtuistungil vahetult eeltoodud küsimuse-vastuse kõlamist, ei lugenud sellest välja, et tunnistaja S. U oleks mingi salakaval plaan alusetult süüstada süüdistatav E. Ivanovi. Eeltoodu ei tundu ka eluliselt usutav süüdistatava poolt välja toodud põhjusel, s.o nendevahelisel ammusel konfliktil, mis leidis aset
3. Konfliktide tõusetumine käib paratamatult noorukielu suhete lahutamatu osana selle juurde nagu ka kiire leppimine. Nii tuleneb ka süüdistatava E. Ivanovi enda ütlustest, et ta läks
4. novembril Arinaga tülli ja siis tundide möödudes leppisid nad juba ära. Seda, et S. U kohtuistungil antud ütluste ja 2015.a toimunu vahel puudub igasugune seos ja see tunnistaja ei ole alusetult süüstanud E. Ivanovi kinnitab ka tema poolt välja toodu, mille kohaselt peab ta E. Ivanovi enda sõbraks ning kohtul puudub alus kahelda tema poolt välja toodu tegelikkusele vastavuses. Kui jaatada seda, et 2015.a oli nende vahel konflikt nagu süüdistatav Edgar Ivanov on enda ütlustes välja toonud, siis selgus kohtuistungil ka tema ütlustest, et nimetatu ei toonud kaasa nende suhtlemise katkemist ning pärast seda ühiselt kriminaalkorras karistatavate tegude toimepanemist. 2.
5. Kohtu hinnangul ei ole tunnistaja S. U alusetult süüstanud süüdistatav E. Ivanovi eeltoodud varavastase kuriteo toimepanemises ka seetõttu, et tema ütlused haakuvad ekspertiisiakti nr 21E-GE0085 (KoTo, tõendite köide, tl 48-63) p-s 7.1 välja tooduga, mille kohaselt on ekspert jõudnud pärast 01.12.2020 teostatud sündmuskoha vaatluse käigus sõidukist SMART r/n XXX võetud puuteproovide ja objektide analüüsi seisukohale, et süüteluku kahjustatud juhtmetest võetud proovist (pakend 2, proov L210200) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam 7 kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Edgar Ivanovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Nimetatud ekspertiisiakti lisast nr 1 nähtub, et segaprofiilis on olemas enamus Edgar Ivanovil esinevatest alleelidest. Seega kohtu hinnangul tõendab ka eeltoodud tõend kaudselt seda, et tunnistaja S. U ei ole süüstanud alusetult süüdistatav Edgar Ivanovi ja seda vaatamata sellele, et eksperdil polnud võimalik välja arvutada tõepärasussuhet. 2.
6. Kohus ei pea süüdistatava Edgari Ivanovi versiooni sellest, kuidas tema DNA võis sattuda mootorsõiduki Smart Coupe (reg nr XXX) süüteluku kahjustatud juhtmetele eluliselt usutavaks. Kohtupraktikas kinnistunud arusaama kohaselt on tõendite hindamisel ka elulise usutavuse aspekti kaalumine vältimatu, sest vaid nii saab kohus anda tõenditele objektiivse hinnangu, minemata vastuollu üldiste loogikareeglitega (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-7-11 p 9). Usaldusväärsete isikuliste tõendiallikate ütluste kohaselt panid nad mootorsõiduki ajutise omavolilise kasutamise toime kaastäideviijatena spontaanselt. Tegemist ei olnud seega etteplaneeritud ja detailideni läbi mõeldud kuriteo toimepanemisega. Arvestades ka seda, et teised kuriteo kaastäideviijad on alaealised, siis ei tundu eluliselt usutav, et keegi neist oleks võtnud varem Edgar Ivanovi poolt kasutatud kummikindad, pööranud need pahupidi ja nendega hõõrunud süüteluku kahjustatud juhtmeid. Nimetatut kinnitab ka see, et nad on andnud ennast süüstavaid ütlusi mitte veeretades seega toimunus kogu süüd Edgar Ivanovi kaela. Seega puudub ka eeltoodud kaitseversioonis tõusetunud toimimisviisile mõistlik selgitus. 2.
7. Seda, et Edgar Ivanov täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu tõendavad ka tunnistaja A A kohtueelsel uurimisel antud ütlused (KoTo, tõendite köide tl 40-47), mille puhul on kohus jätkuvalt seda meelt, et need on kasutatavad tõendina

§ 291

lg 1 p 2 alusel, kuna tunnistaja loobus isiklikel põhjustel 07.06.2021 toimunud kohtuistungil ütluste andmisest. Täidetud on ka kõik

§ 291

lg 3 p-des 1-4 ära toodud tingimused nendel põhjustel nagu prokurör kohtuistungil välja tõi, võtmaks tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused tõendina vastu. Nii tuleneb nendest ütlustest, et see tunnistaja süüstab ka ennast koos süüdistatav Edgar Ivanoviga 30.11.2020 varavastase kuriteo toimepanemises ning kohtuistungil ei selgunud midagi sellist, miks peaks tunnistaja alusetult süüstama Edgar Ivanovi. Kohus leiab, et kui jaatada kaitsekõnes tõusetunud põhjendust, mille kohaselt võib olla tunnistajaid A A ja P A mõjutanud Edgar Ivanovi süüstavate ütluste andmiseks S U, siis on põhjendatud eeldada seda, et tunnistaja A A ei oleks keeldunud kohtuistungil ütluste andmisest ja oleks seal välja toonud varem kokku lepitu. Seega ka nimetatu kinnitab seda, et kohtuistungil üle kuulatud ja ka kohtueelsel uurimisel üle kuulatud tunnistajad (v.a tunnistaja G R) pole moonutanud tõde ning seega pole ka taktikalistel kaalutlustel alusetult süüstanud Edgar Ivanovi. Alaealiste tunnistajate ülekuulamisel on osalenud ka nende kaitsjad ja vaevalt jätaksid nad reageerimata uurija lubamatule mõjutamisele kui jaatada seda, et midagi sellist on üldse toimunud. 2.

1. Nii nähtub tunnistaja A A ülekuulamise protokolli p-st 6, et ülekuulamisel on osalenud tema kaitsja Oleg Gorškaljov. See välistab kohtu hinnangul selle, et kohtueelsel uurimisel on alaealisele avaldatud kohatut ja lubamatut mõju ning suunatud teda andma just Edgar Ivanovi süüstavaid ütlusi. Selle tunnistaja kohtu hinnangul usaldusväärsete ütluste kohaselt eile, s.o 30.11.2020 helistas talle tema telefonile keegi tema sõpradest, kas P või G R ja küsis, kas ta läheb nendega jalutama. Ta ütles, et jah, läheb nendega jalutama. Kell oli juba
2. Nad läksid linna jalutama. Kõndisid mööda Narva tänavaid. Nad jalutasid viiekesi: R, G, P, S U, Edgar Ivanov. Kella 22-2300 paiku sattusid Energia 2 maja juurde Narvas. Nad astusid kolmekesi koos U ja Edgariga väikese hõbedast värvi auto juurde, see oli kahekohaline auto. Kuna auto oli väike ja kerge, siis seda polnud raske tõugata. Keegi, kas U või Edgar, aga võib-olla ka G R, kuna ta polnud ka kaugel, lõi katki selle auto kaasreisijapoolse klaasi. U ja Edgar hakkasid 8 autot tahapoole lükkama, parkimiskohalt välja lükkama. Nad lükkasid parkimiskohast tükk maad eemale, ilmselt 100 meetri kaugusele, võib-olla rohkem. 2.
3. Eeltoodud usaldusväärsete tõenditega haakuvad ka tunnistaja P A poolt kohtuistungil antud ütlused, kust samuti tuleneb, et ka süüdistatav Edgar Ivanov osales 30.11.2020 mootorsõiduki Smart Coupe (reg nr XXX) omavolilises kasutamises grupis. Selle tunnistaja ütluste kohaselt mäletab ta, kus ta oli
4. novembril 2020 kella 23 paiku. Ta oli Energia linnaosas. Temaga koos olid Edgar, A. A, S ja G. Ta ei tea, mis on selle G perekonnanimi. Kohus võttis tõendina vastu äratundmiseks esitamise protokolli (KoTo, tõendite köide, tl 70-77), kust nähtub, et tunnistaja P A on G ära tundnud G R. Ta ei näinud, mida tegid auto Smart Coupe juures S, A, G ja Edgar. Ta seisis putka taga. Ta valvas seal. Ta kuulis klaasikõlinat. Keegi lõhkus klaasi. A oli autoroolis. Automootor ei töötanud. Autot lükkasid S, G ja Edgar. Nad lükkasid seda autot Yes poe juurde. Ta ei mäleta, ta seda ei näinud, kas E. Ivanov istus rooli viieks minutiks või ei istunud. Tunnistaja kinnitas, et ta ei valeta kohtus. Need ütlused, mis ta täna andis selle kohta, mis toimus, on tõesed ja seda ta mäletab, mis ta rääkis. 2.
5. Kohtuistungil toimus ka tunnistaja G R ülekuulamine, kes eeltoodud usaldusväärsete isikuliste tõendiallikate ütluste kohaselt samuti osales 30.11.2020 kella 23:00 paiku mootorsõiduki omavolilises kasutamises ja kes seetõttu peaks olema ka teadlik sellest, kellega ta koos eeltoodud varavastase kuriteo toime pani. Selle tunnistaja ütluste kohaselt mootorsõidukit Smart Coupe üritas ärandada tema sõber, mitte Edgar, aga S. U. See võis olla
6. novembri õhtul, sest täpsemat kuupäeva ta ei mäleta. Temaga koos olid veel A. A ja S. U. Enne seda oli koos nendega Edgar, kui käisid jalutamas, kuid ta läks koju, siis, kui nad olid juba selle auto juures. Tema juuresolekul E. Ivanov selle autoga kokku ei puutunud. Politseis tähendab ei andnud ta tõeseid ütlusi, sest ta arvas, et Edgar oli nendega kaasas olnud, kuid teda ei olnud ja siis tuleb välja, et ta laimas teda. 2.
7. Kohtu hinnangul ei vasta eeltoodud tunnistaja ütlused selles osas, et Edgar Ivanov ei osalenud 30.11.2020 kella 23:00 paiku mootorsõiduki omavolilises kasutamises grupis tegelikkusele. Seda seetõttu, et esineb vastuolu süüdistatava ja tunnistaja G R ütlustes selles osas, kas Edgar Ivanov jalutas nendega koos enne kui nad olid juba selle auto juures. Nimelt pole süüdistatav midagi rääkinud enda sõpradega jalutamisest sellel päeval, kuna tema ütluste kohaselt piirdus tema kokkupuude sõpradega sel päeval üksnes ligi 2-minutilise tervitamisega. Seda, et tunnistaja G R ei ole usaldusväärne isikuline tõendiallikas kinnitab ka see, et ta on Edgar Ivanovi osalemise kohta inkrimineeritava kuriteo toimepanemises andnud diametraalselt erinevad ütlused, oskamata enda erinevasisuliste ütluste andmise põhjust usutavalt ja mõistuspäraselt selgitada. Kohus rahuldas prokuröri taotluse

§ 289

lg 1 alusel ja avaldas järgmised tunnistaja G R poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused kontrollimaks tema usaldusväärsust: "Ühel hetkel istus rooli A. A ning meie juurde tuli E. Ivanov. Seejärel hakkasin mina, S. U ja E. Ivanov sõidukit tagant lükkama. A. A oli roolis. Lükkasime sõidukit edasi veel paarsada meetrit mingisuguse majani, jätsime auto sinna ning lahkusime". Tunnistaja selgitas enda erinevas menetlusstaadiumis antud erinevasisulisi ütlusi laimamisega. Ta valetas, kuna kartis, et mingi karistus talle selle eest. Enamasti öeldi aga Edgari kohta, et ta annaks Edgari üles, et talle siis saab halvem siis, kui ta ei ütle midagi. Ning seal oli ikka selge see, et uurijal A oli siis silmanähtav soov päris ammusest ajast saati Edgar vangi panna. Sest ta ajas tookord seda tüüpi juttu, et teeksid kõikidele head siis, kui annad Edgari üles, et ta ütleks selle kohta, kus Edgar on olnud, et ta kõikjal olevat olnud. 2.

1. Kohtu hinnangul välistada ei saa seda, et uurija nimega A kuulas üle tunnistaja G R ja talle oli teada Edgar Ivanovi nimi, arvestades viimase karistusregistri andmeid. Nimetatu ei tähenda aga seda, et põhjendatud on jaatada tunnistaja lubamatut mõjutamist kohtueelsel uurimisel ütluste andmisel. Nimelt on tunnistaja kinnitanud, et tema ülekuulamisel osales ka advokaat, kelle puhul saab eeldada, et ta ei oleks jätnud enda kaitsealuse lubamatule mõjutamisele koheselt ja kohaselt reageerimata. Seda kinnitavad ka tunnistaja ütlused, mille kohaselt 9 advokaat rahustas teda ja ütles, et ütle kõik ära, mis sul meeles on ja ära karda. Seega kohtu hinnangul tunnistaja G R võttis kohtueelsel uurimisel enda advokaadi nõu kuulda. Samas ei teinud ta seda enam kohtuistungil, mis muudab tunnistaja G R kui isikulise tõendiallika ebausaldusväärseks, sest ta on andnud erinevas menetlusstaadiumis diametraalselt erinevasisulisi ütlusi. Tema ütlused, mille kohaselt Edgar Ivanov ei osalenud 30.11.2020 kella 23:00 paiku võõra vallasasja omavolilises kasutamises, on vastuolus teiste eeltoodud usaldusväärsete tõenditega. Kohtuistungil selgus ka põhjus, miks otsustas G R kohtus valetada, s.o see, et ta seisis dilemma ees, kas anda kohtus tegelikkusele vastavaid ütlusi või anda enda sõber üles, olles selliselt toimides tema enda sõnul mitte tõeline sõber. 2.
2. Kohtu hinnangul on seega kohtulikul uurimisel eeltoodud usaldusväärsete tõenditega kogumis tõendatud see, et Edgar Ivanov süüdistuses toodud ajal ja kohas pani grupis toime mootorsõiduki, s.o võõra vallasja omavolilise kasutamise olles kuriteo kaastäideviija. 2.
3. Edgar Ivanov ja süüdistuses ära toodud isikud tegutsesid mootorsõiduki omavolilisel kasutamisel ühiselt ja kooskõlastatult ning kõik valitsesid sündmuste käiku ning on seega käsitatavad kaastäideviijatena. Kaastäideviimise materiaalõiguslik määratlus sisaldub KarS § 21 lg-s 2, mille esimese lause kohaselt järgneb vastutus kaastäideviimise eest siis, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. 2.
4. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb KarS § 21 lg 2 esimest lauset sisustada teovalitsemise teooriast lähtudes kui funktsionaalset teovalitsemist. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Iga täideviija panus süüteo toimepanemisse peab olema oluline, mis tähendab, et isiku süüditunnistamiseks kaastäideviijana peab kohus sellist järeldust põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mis on aluseks väitele, et konkreetne isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse (vt RKKK 23.05.
5. a otsus asjas nr 3-1-1-18-08). Eeltoodud usaldusväärsetest tõenditest tuleneb see, et süüdistatav Edgar Ivanovi teopanus oli suur, kuna ta aitas lükata mootorsõidukit selle esialgsest kohast eemale ning võis toimetada süüteluku juhtmetega auto käivitamiseks. Seega oli tema teopanus kaalukas ühise teoplaani realiseerimisel ning põhjendatud on asuda ka arvamusele, et ta hoidis sündmuste kulgemist enda kontrolli, sest tal oli võimalik loobuda eeltoodud tegevuste toimepanemisest, mida ta aga ei teinud. Tulenevalt Edgar Ivanovi kehtivatest karistusregistri andmetest (KoTo, tõendite köide, tl 107-110) on põhjendatud järeldada, et sobiva võimaluse avanemisel ei loobu ta mootorsõiduki omavolilisest kasutamisest, sest teda on eeltoodud kuriteo toimepanemise eest varasemalt korduvalt karistatud. 2.
6. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et usaldusväärselt leidis kohtuliku uurimise tulemusena tõendamist see, et süüdistatav Edgar Ivanov omavoliliselt kasutas võõrast vallasasja, s.o O C kuuluvat sõiduautot Smart Coupe (reg nr XXX) süüdistuses toodud ajal ja kohas grupis koos teiste kuriteo kaastäideviijatega. Süüdistatavale inkrimineeritava kuriteo subjektiivse koosseisu täidetus 2.
7. Tahtluse tuvastamiseks tuleb kohtul hinnata, kas süüdistatav teadis (intellektuaalne külg) ja tahtis (voluntatiivne külg) koosseisupäraste asjaolude esinemist (vt ka RKKKo 3-1-1-13-07, 10 p 12). Asja omavoliline kasutamise kuriteokvalifikatsioon eeldab tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. 2.
8. Kohus leiab, et Edgar Ivanov pani talle inkrimineeritava kuriteo toime kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. 2.
9. Eeltoodud usaldusväärsete isikuliste tõendiallikate ütlustest tuleneb see, et viibides kambakesi 30.11.2020 Narva linnas Energia tänaval otsustasid nad omavoliliselt ajutiselt kasutada sõiduautot Smart Coupe (reg nr XXX), seades endale eesmärgiks eeltoodu teoks teha. Selleks lõhuti eeltoodud mootorsõiduki küljeaken, tungiti autosse ning kuna auto käivitumine ei õnnestunud, siis lükati see auto Kreenholmi 5 majani. Süüdistatav E. Ivanovi on tema kehtivate karistusregistri andmete kohaselt (KoTo, tõendite köide, tl 107-110) varasemalt korduvalt karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest. Seega on põhjendatud asuda seisukohale, et ta teadis, et asja omavoliline kasutamine on kriminaalkorras karistatav ning sellele vaatamata soovis ta grupiviisiliselt toime panna võõra vallasasja omavolilise kasutamise. Arvestades tema kaalukat teopanust eeltoodud kuriteo toimepanemise õnnestumisse, siis seadis ta endale eesmärgiks kasutada võõrast mootorsõidukit ajutiselt, lükates selle parkimiskohast teise maja juurde ning teadis, et selliselt toimides paneb ta toime varavastase kuriteo grupis ja korduvalt. Õigusvastasust ja süüd välistavate asjaolude esinemine 2.
10. Õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul käesoleval juhul puuduvad ning nende olemasolu ei ole jaatanud ka keegi kohtumenetluse pooltest. 2.
11. Vastavalt KarS § 32 lõikele 1 isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. Edgar Ivanovi süüdivuses KarS § 32 lg 1 mõttes kohtul kahtlusi ei tekkinud ja menetluse vältel ei väljendanud neid ka kaitsja ega prokurör. Seega puuduvad ka õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. 01.12.2020 kuriteoepisood Süüdistatavale inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täidetus 2.
12. Edgar Ivanovile on esitatud süüdistus 01.12.2021 asja omavolilises kasutamises on järgmine. Täpsemalt süüdistatakse Edgar Ivanovi selles, et ta 01.12.2020 kella 02:00 paiku ühiselt ja kooskõlastatult koos S U, G R ja A A lõhkus Narva linnas Võidu 13 maja juures seisnud E K kuuluva VW Passat nr XXX küljeakna ja ukseluku, tungis autosse, käivitas selle süütejuhtmete kokkukeeramise teel ning sõitis selle autoga Võidu 17A asuvale korvpalliplatsile, kus varastas autost videoregistraatori ning jättis auto maha. Sellega tekitas süüdistatav kannatanule kahju 1604 eurot. Isikutel ei olnud E K luba tema sõiduki kasutamiseks. 2.
13. Kohtumenetluse poolte vahel puudub vaidlus selles, et 01.12.2020 kella 02:00 paiku toimus E K kuuluva mootorsõiduki VW Passat reg nr XXX omavoliline kasutamine grupi poolt. Eeltoodu on tõendatud tunnistaja A K ütlustega (KoTo, tl 33-36 pöördel), mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda. Nimetatud tunnistaja ütluste kohaselt kuulub auto VW Passat (reg nr XXX) tema emale. Tema on selle auto vastutavaks kasutajaks. Tavaliselt seisab see auto Võidu 13 ja 15 majade vahel. See auto oli
14. detsembril
15. kooli korvpalliväljakul. Tal pole aimu, kuidas see auto sinna sai. See auto oli lõhutud, kui ta seal platsi peal teda nägi. 11 Nähtavalt oli puru aken ja vigastatud parempoolne esiratas. Poolteljed said vigastada visuaalselt. Lõhutud oli ukselukk, mis oli siis juhiuksel. Rooli osa sai ka vigastatud. Ta ei andnud luba selle autoga niimoodi toimida. Keegi teine ei andnud luba autoga niimoodi toimida. Ema reageeris sellele mitte lugupidavalt. Ta oli kurb. Autost oli kadunud videoregistraator. 2.
16. Eeltoodud tunnistaja ütlustega on kooskõlas õiend Transpordiameti andmetega mootorsõiduki kohta 17.02.2021 (KoTo, tõendite köide, tl 1). Nimetatud õiendi kohaselt VW Passat Variant (reg nr XXX) omanik on E K. Ülevaatus on teostatud 10.03.2020 – tehniliselt korras, järgmine 31.03.
17. Ka on märgitud õiendile A K kui mootorsõiduki kasutaja nimi. 2.
18. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas ka sündmuskoha vaatlusprotokollis 01.12.2019 kajastuv (KoTo, tõendite köide, tl 4-21). Ilmselgelt on eeltoodud protokolli koostamise kuupäevas ilmne eksimus selle koostamise aasta märkimisel, kuna arvestades selle protokolli päist, siis on juurdepääsupiirang vormistatud 01.12.2020, mis on seega ka eeltoodud protokolli koostamise ajaks. Sündmuskohaks, mida vaadeldi, on E K VW Passat (reg XXX), mis asub korvpalli platsil aadressil Võidu 17a, Narva. Auto esiosa on suunatud Võidu 17a hoone poole (Foto 1). Sõiduki esirehvid ning küljepeeglid on kaetud mullaga ja rohuga (Foto nr 3). Visuaalsel vaatlusel avastati, et ukselukk kaasreisija poolt on kahjustatud ning ukseklaas kaasreisija poolt on lõhutud (Foto nr 5). Kaitseraud paremal pool on kahjustatud. Autosalongis rooli ümbruses puuduvad plastikdetailid, on näha juhtmeid ja kaitsmeplokki. Juhtmed on ära lõigatud ning kokku keeratud. Juhtmete pinnalt võeti puuteproov – pakend nr
19. Kaasreisija istmel, põrandal, avastati juhtme kaitse kate. Korvpalliplatsil on näha sõiduki rehvi jäljed. Visuaalsel vaatlusel avastati, et sõiduki rehvi jäljed samuti suunavad mootorsõidukist mööda kõnniteed ja haljasala Võidu 11 kortermaja poole. Sõiduki jäljed viivad paremale poole kõnniteele, mis läheb jalgpalli staadioni ja hoone vahel aadressil Võidu 17g ning Kreenholmi 8a, Narva. Nimetatud protokolli p 7 kohaselt vaadeldud objektide suhtes rakendatud meetmed: sündmuskoha vaatluse käigus võeti kaasa: juhtmete pinnalt võeti puuteproov – pakend nr
20. Selle protokolli lisaks olevalt skeemilt nähtub vaade sõiduki asukohale korvpalli platsil ning musta värvi noolega on märgistatud sõiduki jäljed. Eeltoodud usaldusväärsest tõendis kajastuv võimaldab seega ka jälgida seda, kuidas on analüüsitav proov jõudnud ekspertiisiakti nr 21EGE0085 (KoTo, tõendite köide, tl 48-63) koostajani. 2.
21. Kohtu hinnangul eeltoodud usaldusväärsete tõenditega kogumis on tõendatud see, et 01.12.2020 kella 02:00 paiku omavoliliselt kasutati ajutiselt võõrast vallasasja, s.o mootorsõidukit VW Passat reg nr XXX. Selliseks seisukohaks annab aluse mootorsõiduki kasutaja A K ütlused, mille kohaselt tema ega ka tema ema ei ole andnud luba eeltoodud mootorsõiduki ajutiseks kasutamiseks. Seda, et eeltoodud mootorsõidukit kasutati ajutiselt omavoliliselt kinnitab selle mootorsõiduki leidmise asukoht, kuna üldteada on see, et korvpalliplats ei ole mõeldud mootorsõidukite parkimiseks. Ka mootorsõiduki seisund selle leidmisel annab aluse asuda seisukohale, et seda kasutati ajutiselt omavoliliselt. Üheselt kinnitab seda eeltoodud sündmuskoha vaatlusprotokolli fotolt nr 8 nähtuv, kus on vaade ära lõigatud ning kokku keeratud juhtmetele. Samuti kinnitavad seda ka eeltoodud protokolli fotodel nr 10 ja 11 talletatu, kus on vaadeldud mootorsõiduki segipaisatud salongi, mis annab aluse asuda seisukohale, et seda mootorsõidukit ei ole kasutatud heaperemehelikult ning põhjendatud on jaatada selle ajutist omavolilist kasutamist. Nimetatut kinnitavad ka selle sõiduki fikseeritud jäljed sündmuskoha vaatlusprotokollis (vaata foto nr 18 ja 21-29), kust nähtub, et selle mootorsõidukiga on sõidetud mööda muru ja kõnniteed, mis samuti annab aluse jaatada selle vallasasja omavolilise kasutamise toimumist 01.12.2020 kella 02:00 paiku. 2.
22. Ka käesolevas kuriteoepisoodis on põhiliseks vaidluspunktiks see, kas usaldusväärselt on tõendatud see, et ka süüdistatav Edgar Ivanov pani toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise 01.12.2020 kella 02:00 paiku grupis S U, G R ja A A. 12 2.
23. Süüdistatav Edgar Ivanov ei ole ennast süüdi tunnistanud ka selle talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises, andes samasisulised ütlused eelmise inkrimineeritava kuriteoepisoodiga kõrvutades (KoTo, tl 68 pöördel-73). Tema ütluste kohaselt oli ta kodus ajal, mil talle inkrimineeritav kuritegu toime pandi. Nimelt tuleneb tema ütlustest, et ta saatis A koduni ja läks ise koju. Pärast seda, hiljem kohtas ta P A, S ja ei tea, kes see teine veel seal oli. Ta ei tea, mis kell kohtus nende isikutega. See oli kella 9 paiku või täpselt, umbes nii. Kella 9 paiku õhtusel aja. Ta kohtus nende isikutega Energia juures, mitte päris kaugel sellest, Araxese lähedal. Ta teretas ja kogu lugu, läks siis koju. Kõige rohkem 2 minutit kõik see võttis aega. 2.
24. Kohus leiab, et süüdistava ütlused selles osas, et tema ei osalenud ühiselt ja kooskõlastatult toime pandud asja omavolilises kasutamises 01.12.2020 kella 02:00 paiku ei vasta tegelikkusele, kuna need on vastuolus teiste kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega ning on seega antud eesmärgiga vältida kriminaalvastutust, mis kaasneb kuriteos süüdimõistmisega katseajal. 2.
25. Seda, et ka süüdistatav Edgar Ivanov osales süüdistuses toodud ajal ja kohas mootorsõiduki omavolilises kasutamises tõendavad tunnistaja S U ütlused, kelle ütluste tegelikkusele vastavuses kohtul alust kahelda ei ole eeltoodud põhjustel. Selle tunnistaja ütluste kohaselt ta puutus kokku VW Passatiga (reg nr XXX)
26. novembri ööl vastu
27. detsembrit
28. See auto seisis viiekordse maja taga parklas. Seal lähedal asub
29. kool. Ta oli koos G, P ja keegi ka, vist Edgar. Nad lõhkusid autolinki kruvikeerajaga. Ta ei mäleta, kas VW ka aken katki tehti. Kui ta selle akna oleks katki löönud, siis ikka kruvikeerajaga. Autos olid tema koos Edgariga. Edgar istus seal autos. Ta võttis autos rooli alt plastiku välja, et ulatuda süütelukuni välja. Roolis oli Edgar. Nad tegid ringi ja siis juba jäid seisma, sest keegi tegi rattad katki. Keegi siis sõitis äärekivile suure kiirusega. Roolis oli Edgar. Keegi teine vahepeal roolis ei olnud. Ta ei näinud videoregistraatorit. 2.
30. Kohus rahuldas eeltoodud tunnistaja ristküsitlemisel prokuröri taotluse

§ 289

lg 1 alusel kontrollimaks eeltoodud tunnistaja usaldusväärsust, kuna prokuröri hinnangul andis tunnistaja vastuolulisi ütlusi selles osas, millega löödi katki mootorsõiduki aken. Kohtistungil tunnistaja S U ei mäletanud akna katki löömist, tuues välja, et kui ta oleks seda teinud, siis kruvikeerajaga. Kohtueelsel uurimisel on ta andnud järgmised ütlused: „Ma otsustasin sõiduki ärandada, võtsin kilekotist, mis mul kaasas oli, ühe portselani tüki, ja viskasin sellega vastu ühte Volkswageni akent. Aken purunes". Eeltoodud vastuolu tunnistaja erinevas menetlusstaadiumis antud ütluste vahel puudutab seda, millega löödi puruks VW Passati reg nr XXX aken ning selles osas ei saa pidada tunnistaja S U ütluseid usaldusväärseks. Arvestades tunnistaja selgitust erinevasisuliste ütluste andmise kohta on kohtu hinnangul tegemist mitte tahtliku valeütluste andmisega eeltoodud asjaolu kohta, vaid see on tingitud mitte mäletamisest, sest nagu kohtulikul uurimisel selgus ei ole tegemist teise asja omavolilise kasutamisega, kus tunnistaja S U on osalenud. Eeltoodu osas kohtul alust kahelda ei ole. Samas ei ole tunnistaja S U erinevas menetlusstaadiumis andnud erinevasisulisi ütlusi selles osas, kas ka süüdistatav Edgar Ivanov osales ühiselt ja kooskõlastatult toime pandud asja omavolilises kasutamises 01.12.2020 kella 02:00 paiku, tuues välja ka süüdistatava väga kaaluka teopanuse ühiselt ja kooskõlastatult toime pandud kuriteos. Nimelt tuleneb tema ütlustest, et selle auto vastu äärekivi sõitis katki Edgar. Tunnistaja S U kinnitas kohtus, et keegi ei ole mõjutanud ega kallutanud teda enne ütluste andmist kohtus. Ka pole keegi teda survestanud ega ähvardanud valeütlusi andma. Tunnistaja S U jäi enda ütluste juurde Edgar Ivanovi osaluse osas ka pärast seda, kui süüdistatav ise küsis talt, kuidas ta sai osaleda talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemisel, kui ta viibis täitsa teises kohas. Tunnistaja S U esitas süüdistatavale vastuküsimuse: „Kes siis sinu asemel oli roolis selles teises episoodis? 2.

1. Nimetatu kohtu hinnangul kinnitab seda, et tunnistaja S U ei laima Edgar Ivanovi ning on kohtuistungil andnud süüdistatava teopanuse osas 01.12.2020 kella 02:00 paiku toime pandud asja omavolilise kasutamise kohta tegelikkusele vastavad ütlused. Tegemist on küll nn 13 eristaatuses oleva tunnistajaga, keda kohus ei hoiatanud teadvalt valeütluste andmisega kaasneva kriminaalvastutuse eest. Samas kohus selgitas tunnistaja S U kohustust rääkida tõtt ning kohtu hinnangul ta ka seda tegi. Arvestades seda, et tunnistaja S U inkrimineeritakse 12 analoogse kuriteo toimepanemist, siis väikesed eksimused pisidetailides ei muuda teda kui isikulist tõendiallikat ebausaldusväärseks. Pisidetailiks pole võimalik pidada seda, kes VW Passati (reg nr XXX) 01.12.2020 kell 02:00 paiku puruks sõitis. Kuna eeltoodu osas ei ole toimunud ka tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist, siis on põhjendatud asuda seisukohale, et tunnistaja S U on selles osas andnud järjepidevalt ühetaolisi ütlusi, mis suurendab tema kui isikulise tõendiallika usaldusväärsust kohtu silmis. 2.
2. Kohtu hinnangul seda, et tunnistaja S U ei ole alusetult süüstanud süüdistatav Edgar Ivanovi eeltoodud varavastase kuriteo toimepanemises tõendab kaudselt ka see, et tema ütlused haakuvad ekspertiisiakti nr 21E-GE0085 (KoTo, tõendite köide, tl 48-63) p-s 6.3 välja tooduga, mille kohaselt 01.12.2020 teostatud sündmuskoha vaatluse käigust sõidukist VW (reg nr XXX) juhtmete pinnalt võetud proovist (pakend 1, proov L210195) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Edgar Ivanovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Nimetatud ekspertiisiakti lisast nr 1 nähtub, et segaprofiilis on olemas enamus Edgar Ivanovil esinevatest alleelidest. Seega on kohtu hinnangul eeltoodud tõend kasutatav kaudse tõendina ja seda vaatamata sellele, et eksperdil polnud võimalik välja arvutada tõepärasussuhet. 2.
3. Seda, et tunnistaja S U on andnud tegelikkusele vastavad ütlused kinnitavad ka tunnistaja A A ütlused (KoTo, tõendite köide, tl 40-47), mille kohaselt ta on vastanud küsimusele, millisesse autosse püüdsid nad 30.11.2020 ööl vastu 01.12.2020 veel tungida, et ta tuli tagasi nende seltskonna juurde
4. kooli hoone juurde (endine
5. kool). Ta nägi, et keset korvpalliväljakut seisab auto Volkswagen. S U ütles talle: „Läheme autoni, unustasin reisijaistmele oma telefoni“. Nad läksid selle auto juurde, S võttis oma telefoni tagumiselt reisijaistmelt ära ning nad läksid minema. Auto oli lahti. Pärast jalutas ta U ja G R Kreenholmini. Seega tuleneb ka eeltoodud tunnistaja ütlustest, et tunnistaja S U istus mootorsõidukis tagumisel reisijaistmel, kuna just sinna oli ta unustanud enda mobiiltelefoni. Nimetatu kinnitab tunnistaja S U ütlusi, mille kohaselt roolis istus süüdistatav Edgar Ivanov. Samuti ei tulene selle tunnistaja ütlustest, et Edgar Ivanov kindlalt ei osalenud talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises. 2.
6. Seda, et Edgar Ivanov täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu tõendavad kaudselt ka tunnistaja P A ütlused (KoTo, tõendite köide, tl 64 pöördel66)), mille kohaselt pärast 30.11.2020 mootorsõiduki Smart Coupe reg nr XXX omavolilist ajutist kasutamist läks ta koju ära. Ülejäänud, s.o Edgar, A. A, S ja G jäid sinna. 2.
7. Kohtuistungil andis ütlusi ka tunnistaja G R, kes eeltoodud usaldusväärsete isikuliste tõendiallikate ütluste kohaselt samuti osales 01.12.2020 kella 02:00 paiku mootorsõiduki VW Passat reg nr XXX omavolilises kasutamises, mida ta ka kinnitas ka enda kohtuistungil antud ütlustes. Seega annab eeltoodu aluse asuda seisukohale, et ta on ka teadlik sellest, kellega ühiselt ja kooskõlastatult pani ta toime mootorsõiduki ajutise omavolilise kasutamise 01.12.2020 kella 02:00 paiku. Selle tunnistaja ütluste kohaselt (KoTo, tõendite köide, tl 59 pöördel-63 pöördel) pärast mootorsõiduki Smart Coupe omavolilist kasutamist keegi helistas talle, ta ei mäleta, kes nimelt, ilmselt S, ja ütles, et ta olevat ärandanud veel ühe auto, küll aga tal õnnestus seda käivitada. Ta on nõnda öelnud. Kui ta selle kõne sai, siis ta oli koos A. A. Telefonikõne tuli talle. Politseis ei öelnud ta selle kohta, et talle helistati. Või ütles, ei mäleta kindlalt. Sellel õhtul pärast selle Smardi juurest äraminemist ja enne seda, kui Volkswageniga tegemist tuli, E. Ivanovi ta ei näinud. 2.
8. Kohus rahuldas kohtuistungil eeltoodud tunnistaja ristküsitlemisel prokuröri taotluse

§ 289

lg 1 alusel, kuna prokuröri hinnangul tunnistaja rääkis teist juttu kohtueelsel uurimisel nende telefonikõnede osas. Kohus lubas avaldada tunnistaja G R poolt kohtueelsel uurimisel 14 antud ütlused prokuröri poolt taotletud ulatuses kontrollimaks selle isikulise tõendiallika usaldusväärsust. Kohtuistungil avaldati järgmised tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused: „Mingil hetkel helistas A. A S. U, kes teatas, et ärandas mingisuguse Passati. Ma ise seda vestlust pealt ei kuulnud, A ütles mulle edasi tema ja S vahelise vestluse". Tunnistaja selgitas enda vastuolulisi ütlusi erinevas menetlusstaadiumis sellega, et see ammu toimus ju ja tõsiselt ta ei mäleta. 2.

1. Eeltoodu annab aluse asuda seisukohale, et tunnistaja G R ei mäleta täpselt 01.12.2020 toimunud mootorsõiduki omavolilise kasutamise faktilisi asjaolusid. Arvestades seda, et tema ütlused ei haaku eeltoodud usaldusväärsete tõenditega selles osas, kas ka E. Ivanov osales 01.12.2020 kella 02:00 paiku võõra vallasasja omavolilises kasutamises grupis, siis kohus leiab, et ta on ka selles kuriteoepisoodis eeltoodud põhjustel andnud tegelikkusele mittevastavad ütlused, mida kinnitab ka see, et ta on erinevas menetlusstaadiumis andnud erinevasisulised ütlused eeltoodud telefonikõne osas. Seega ei saa pidada teda kui isikulist tõendiallikat usaldusväärseks ning kohtu hinnangul tema ütlused, mille kohaselt Edgar Ivanov ei osalenud 01.12.2020 kella 02:00 paiku võõra vallasasja omavolilises kasutamises grupis, ei vasta tegelikkusele. 2.
2. Kohtu hinnangul on seega kohtulikul uurimisel eeltoodud usaldusväärsete tõenditega kogumis tõendatud see, et Edgar Ivanov süüdistuses toodud ajal ja kohas pani grupis toime mootorsõiduki, s.o võõra vallasja omavolilise kasutamise olles kuriteo kaastäideviija. Edgar Ivanov ja süüdistuses ära toodud isikud tegutsesid mootorsõiduki omavolilisel kasutamisel ühiselt ja kooskõlastatult ning kõik valitsesid sündmuste käiku ning on seega käsitatavad kaastäideviijatena. Kaastäideviimise materiaalõiguslik määratlus sisaldub KarS § 21 lg-s 2, mille esimese lause kohaselt järgneb vastutus kaastäideviimise eest siis, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. 2.
3. Eeltoodud usaldusväärsete isikuliste tõendiallikate ütlustest tuleneb see, et süüdistatav Edgar Ivanovi teopanus oli kaalukas, kuna just tema oli tunnistaja S U ütluste kohaselt selleks isikuks, kes VW Passati (reg nr XXX) sõitis katki vastu äärekivi. Mootorsõidukiga sõites ilma selle omaniku loata ringi toimub selle võõra vallasasja ajutine kasutamine. Edgar Ivanov tegi seda grupis, kuna eeltoodud usaldusväärsete isikuliste tõendiallikate ütlustest tuleneb, et mootorsõidukit kasutati omavoliliselt ühiselt ja kooskõlastatult. Seda kinnitab ka see, et mootorsõiduki salongis on ringi tuhlatud (vt sündmuskoha vaatlusprotokoll – KoTo, tõendite köide, tl 10), lõhutud on kaasreisija poolse ukse klaas (Foto nr 8 - KoTo, tõendite köide, tl 10) ja auto tagaklaasile on jäetud käte jäljed (Foto nr 15 - KoTo, tõendite köide, tl 12). Arvestades kõike eeltoodut kinnitab ka see lisaks usaldusväärsete isikuliste tõendiallikate ütlustele, et süüdistatavale inkrimineeritav kuritegu pandi toime grupis kaastäideviijatena, sest eluliselt usutav pole see, et kõik eeltoodud kuriteo toimepanemise jäljed on jätnud üks isik. Arvestades seda, et tõendatud on usaldusväärselt see, et Edgar Ivanov juhtis talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemisel mootorsõidukit, siis saab jaatada ka seda, et ta hoidis täielikult ka sündmuste kulgemist enda kontrolli all, andes selle õnnestumisse väga kaaluka teopanuse. 2.
4. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et usaldusväärselt leidis kohtuliku uurimise tulemusena tõendamist see, et süüdistatav Edgar Ivanov omavoliliselt kasutas võõrast vallasasja, s.o E K kuuluvat VW Passatit (reg nr XXX) süüdistuses toodud ajal ja kohas grupis. Süüdistatavale inkrimineeritava kuriteo subjektiivse koosseisu täidetus 2.
5. Tahtluse tuvastamiseks tuleb kohtul hinnata, kas süüdistatav teadis (intellektuaalne külg) ja tahtis (voluntatiivne külg) koosseisupäraste asjaolude esinemist (vt ka RKKKo 3-1-1-13-07, p 12). Asja omavolilise kasutamise kuriteokvalifikatsioon eeldab tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. 15 2.
6. Kohus leiab, et Edgar Ivanov pani ka selle talle inkrimineeritava kuriteo toime kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. 2.
7. Eeltoodud usaldusväärsete isikuliste tõendiallikate ütlustest tuleneb see, et viibides kambakesi 01.12.2020 öösel Narva linnas Võidu 13 maja juures otsustasid nad omavoliliselt ajutiselt kasutada sõiduautot VW Passat (reg nr XXX), seades endale eesmärgiks eeltoodu teoks teha. Selleks lõhuti eeltoodud mootorsõiduki küljeaken ja ukselukk, tungiti autosse ning käivitati see süütejuhtmete kokkukeeramise teel. Süüdistatav E. Ivanovi on tema kehtivate karistusregistri andmete kohaselt (KoTo, tõendite köide, tl 107-110) varasemalt korduvalt karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest. Seega on põhjendatud asuda seisukohale, et ta teadis, et asja omavoliline kasutamine on kriminaalkorras karistatav. Arvestades tema kaalukat teopanust eeltoodud kuriteo toimepanemise õnnestumisse, siis seadis ta endale eesmärgiks kasutada võõrast mootorsõidukit ajutiselt, käivitades selle ja sõites sellega ringi. Ta teadis, et selliselt toimides paneb ta toime varavastase kuriteo grupis ja korduvalt. Õigusvastasust ja süüd välistavate asjaolude esinemine 2.
8. Õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul käesoleval juhul puuduvad ning nende olemasolu ei ole jaatanud ka keegi kohtumenetluse pooltest. 2.
9. Vastavalt KarS § 32 lõikele 1 isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistab asjaolu. Edgar Ivanovi süüdivuses KarS § 32 lg 1 mõttes kohtul kahtlusi ei tekkinud ja menetluse vältel ei väljendanud neid ka kaitsja ega prokurör. Seega puuduvad ka õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Süüdistatava poolt toime pandud kuritegude õiguslik kvalifikatsioon 2.
10. Süüdistusaktis on süüdistatava poolt toime pandud kaks võõra vallasasja omavolilise kasutamise kuriteoepisoodi kvalifitseeritud KarS § 215 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. Kohus leiab, et Edgar Ivanovi kriminaalkorras karistatavale tegevusele on antud õige karistusõiguslik hinnang. Eelpool leidis usaldusväärselt tõendamist see, et süüdistatav Edgar Ivanov pani nii 30.11.2020 kui ka 01.12.2020 toime asja omavolilise kasutamise grupis, olles kuriteo toimepanemisel kaastäideviija. Ka nähtub tema kehtivatest karistusregistri andmetest (KoTo, tõendite köide, tl 107-110), et teda on karistatud Viru Maakohtu 02.07.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-204563 samuti KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi. Seega on tegemist isikuga, kellel on kehtiv karistus asja omavolilise kasutamise eest. II Süüdistatavale mõistetav karistus 2.
11. Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS §-st 56 ning arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost ning üldjuhul ei või süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Siiski tuleb lähtuvalt karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest vältimatult arvestada ka süüdistatava isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
12. mai
13. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04 ja
14. veebruari 16
15. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06). Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust nr 3-1-1-40-04). 2.
16. Kohus peab süüdistatavale karistuse mõistmisel vajalikuks juhtida ka tähelepanu sellele, et kuigi kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest ja esitama vastavalt

§ 312

p-le 5 mõistetava karistuse kohta põhistused, on sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a otsus kriminaalasjas 3-1-1-79-03). 2.
3. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta esmaseks aluseks konkreetse sanktsiooni keskmine määr, mida siis vastavalt kas kergendavate/raskendavate asjaolude esinemisele nihutada edasiselt kas üles- või allapoole (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11, p 11). Isiku süü suuruse kindlakstegemisel tuleb seejuures lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust. Nii on asutud ka seisukohale, et kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, tuleb hinnata tema teosüüd reeglina suurena (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-76-12, p 7). Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (Riigikohtu otsus nr 3-11-18-11, p 8.1). Samuti näitavad süü suurust mitme kuriteo toimepanemine, koosseisupärase käitumise süstemaatilisus ja tagajärje raskus (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-76-12, p 7). 2.
4. Kohtu hinnangul ei saa süüdistatav Edgar Ivanovile karistust mõistes jätta tähelepanuta ka seda, et tegemist on 20-aastase noormehega. Tegemist ei ole küll enam alaealise isikuga. Samas on õiguskirjanduses jõutud järeldusele, et kuni 21-aastaste isikute puhul on põhjendatud karistusõiguslik erikohtlemine. Nimetatut kinnitab ka KarS § 87 lg 7, mille kohaselt arvestades alla kahekümne ühe aastasena kuriteo toimepannud täisealise isiku vaimse ja sotsiaalse arengu taset ning kuriteo toimepanemise asjaolusid, võib kohus kohaldada talle käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2-8 ja 10 sätestatud mõjutusvahendeid. Noorte karistusõigusliku erikohtlemise poolt räägib see, et tegemist on isikutega, kelle resotsialiseerumise eesmärki silmas pidades on seda tulemuslikum tagada kasvatuslikke meetmeid rakendades kui karistuse kohaldamisega. 2.
5. Eeltoodust tulenevalt, arvestades süüdistatava vanust ja tema poolt toime pandud kuritegusid, on kohtu hinnangul põhjendatud osutada ka Riigikohtu praktikale alaealistele karistuse mõistmise kohta. Riigikohus on otsuse 3-1-1-14-06 punktis 7 juhtinud tähelepanu asjaolule, et eriti tähelepanelikult tuleb suhtuda karistuse mõistmisse alaealistele. Alaealiste puhul tuleb muuhulgas meeles pidada, et nad ei ole isiksusena veel väljakujunenud ning alaealiste kuritegevuse põhjused ja sellest tulenevalt nende meelestatus õiguskorra suhtes on teistsugune kui täiskasvanud isikul. Tihtipeale on alaealiste kuritegeliku käitumise ajendiks grupis enesekehtestamise soov, julguseproov, tähelepanuvajadus jms. Alaealised on oluliselt kergemini mõjutatavad, mistõttu ühelt poolt pole vangistus nende õiguskuulekale käitumisele suunamisel sageli vajalik ja karistuse eesmärgid saab realiseerida kergemaliigilise karistusega. Teisalt tähendab alaealise kerge mõjutatavus aga sedagi, et vangistus võib katkestada süüditunnistatud alaealise sidemed normaalse eluga, tekitada läbikukkumise tunde ning frustratsioonimeeleolu, mille tõttu alaealine kaotab üleüldse huvi ja motivatsiooni endas õiguskuuleka sättumuse kujundamiseks. Seetõttu tuleb alaealise vangistusega karistamist eriti põhjalikult motiveerida, võttes karistuse eesmärkide seas teravdatult arvesse võimalusi mõjutada teo toimepanijat edaspidiselt õiguskuulekusele. Kui kohus leiab siiski, et konkreetsel 17 juhul on vajalik karistada alaealist vangistusega, peab edasiselt hindama võimalusi mõistetud karistuse tingimuslikuks täitmisele pööramata jätmiseks KarS §-de 73 või 74 sätete alusel. Ka selles etapis tuleb arvesse võtta alaealiste eelkäsitletud eripära ja vangistus täitmisele pöörata üksnes nendel juhtudel, kus tõepoolest puudub tõsiseltvõetav prognoos alaealise kurjategija ilma vabaduskaotuseta seaduskuulekale elule juhtimise võimalikkuse osas. 2.
6. Alaealisele karistuse mõistmisel tulenevalt Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-77-11 punktist 10.1 ei tingi alaealisus automaatselt süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamist ega välista karistamist reaalse vangistusega. Kui isiku süü, kohtu poolt tuvastatud kergendavad ja raskendavad asjaolud, võimaldavad mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad isiku karistamist reaalse vangistusega, siis tuleb ka sellise karistusega karistada, olenemata sellest, kas süüdistatav on täis- või alaealine (RKKKo 3-1-1-76-07). 2.
7. KarS § 215 lg 2 p-d 1 ja 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Edgar Ivanov on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud isik. Nimelt nähtub tema karistusregistri väljavõttest 08.06.2021 (KoTo, tõendite köide, tl 34-35), et teda on karistatud 5-l korral kriminaalkorras ja 14-l korral väärteokorras. Viimati karistati Edgar Ivanovi Viru Maakohtu 02.07.2020 otsusega KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi kriminaalasjas nr 120-4563 vangistusega 2 aastat ja 6 kuud. KarS § 74 lg 2 alusel kuulus koheselt eeltoodud karistusest ärakandmisele 3 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel ülejäänud vangistuse osa, s.o 2 aastat ja 3 kuud vangistust täitmisele ei pöörata, kui Edgar Ivanov ei pane 4 aasta ja 9 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 4, 7 ja 8 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Eeltoodud otsusest tulenevalt kestab katseaeg 02.07.2020 kuni 01.04.
8. Seega järeldub eeltoodust, et Edgar Ivanov on talle inkrimineeritavad kuriteod toime pannud katseajal. 2.
9. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad tulenevalt KarS §-dest 57 ja
10. Hinnates süüdistatava süü suurust KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, leiab kohus, et see on keskmisest suurem. Seda seetõttu, et süüdistatav pani toime kaks asja omavolilist kasutamist grupis ning tekitas kannatanutele ka märkimisväärses ulatuses varalist kahju, mis on hüvitamata. Siinkohal tuleb arvestada ka seda, et viimati karistati Edgar Ivanovi KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, millest 3 kuud tuli tal ka reaalselt ära kanda kinnipidamisasutuses. Nimetatu ei tähenda aga kohtu hinnangul seda, et uus mõistetav karistus KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi peab vältimatult olema eelmisest karistusest karmim. Sellisele seisukohale on asunud ka Tartu Ringkonnakohus 13.01.2021 otsuses kriminaalasjas nr 1-20-6687 tuues välja, et karistuste karmistamine viitega varasematele kuritegudele ei pruugi olla põhjendatud järgmistel juhtudel: kui isiku kuriteod ei ole samalaadsed, s.o rünnatud on erinevaid õigushüvesid; kui isiku eelmise karistuse tingisid mitu (kasvõi samalaadset) kuritegu, kuid praegu menetletakse vaid tema ühte tegu; kui eelmine kuritegu ja menetletav kuritegu pole oma süü suuruselt ühesugused. Kohtukolleegium leiab, et eelmise kuriteo tõttu eelmisest karistusest (mõneti) rangema karistuse mõistmine võibki kõne alla tulla eelkõige siis, kui eelmine ja menetletav kuritegu on nii sisult kui ulatuselt sarnased. Samas on aga selge, et niisuguseski olukorras ei tarvitse tagajärjeks olla kohtu poolt süüdlasele alati raskema karistuse mõistmine. Nimelt on kõigiti võimalik, et isik on pannud toime kaks ühesuguse ebaõiguse määraga tegu, kuid seaduslik on nii selline teisena mõistetav karistus, mis on esimesest karistusest rangem, kui ka seesugune karistus, mis on esimesega võrdne või isegi esimesest leebem. Seda seepärast, et karistust mõistes on kohtunikul küllaltki suur otsustamisvabadus (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-79-03, p 11). Seetõttu võib olla aktsepteeritav see, et mõni (suhteliselt) leebe kohtunik mõistab retsidivistile hoolimata uue kuriteo sarnasusest eelmisega eelmisest karistusest kergema karistuse. Niisamuti ei pruugi olla ebaseaduslik see, kui mõni (suhteliselt) karm kohtunik karistab kurjategijat karistusega, mis on eelmisena mõistetust rangem, ehkki kuritegu ise on eelmisest leebem. 18 2.
11. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks karistada Edgar Ivanovi üle keskmäära jääva karistuse, s.o 2 aasta pikkuse vangistusega, mis on 6 kuu võrra leebem prokuröri poolt taotletud karistusest. Sellekohase otsustuse tegemisel on määravaks Edgar Ivanov vanus ja tema arengutase. Arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid, s.o seda et mõlemad varavastased kuriteod pandi toime väikese ajavahega ja seda, et süüdistatav pani need kuriteod toime koos alaealistega, siis on põhjendatud asuda seisukohale, et tema vaimse ja sotsiaalse arengu tase ei vasta veel täielikult täisealise isiku eeltoodud näitajatele. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodud karistus ka liiga leebe, arvestades seda, et eelmise vangistuse mõistmisel tuli Edgar Ivanovil veeta kinnipidamisasutuses seoses nn šokivangistuse mõistmisega kolm kuud ning käesolevas kriminaalasjas mõistetav karistus pööratakse täies ulatuses täitmisele. Siinkohal tuleb arvestada ka sellega, et süüdistatavale tuleb mõista liitkaristus, kus liidetavaks on veel pikema tähtajaga vangistus. Nimelt tuleb KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 02.07.2020 kohtuotsuse järgi ära kandmata karistuse, s.o 2 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistuse, võrra ning mõista Edgar Ivanovile liitkaristuseks 4 aastat ja 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise tähtaega arvestada alates 05.01.2021, mil Edgar Ivanovile kohaldati eelvangistust (KoTo, tõendite köide, tl 64-69). Arvestades seda, et süüdistatavat on varasemalt juba karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest vangistusega ning ametlikult ta ei tööta, siis karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks on välistatud pöördumine kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistuse poole. 2.
12. Käesoleval juhul tuleb pöörata seega Edgar Ivanovile mõistetud karistus reaalselt täitmisele. Süüdistatavat on eelneva kriminaalasja raames karistatud nn 3 kuu pikkuse šokivangistusega, mis paraku pole saavutanud soovitud tulemust, sest süüdistatav on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. Käesoleval juhul kohus tuvastas eelpool, et põhjendatud on Edgar Ivanovi süüdimõistmine kahe varavastase kuriteo toimepanemises. Nimetatu näitab seda, et Edgar Ivanovi kriminaalkorras karistatav käitumine ei näita taandumise märke ning paraku pole ka tema täisealiseks saamine kaasa toonud seda, et ta oleks lõpetanud n.ö kriminaalkorras karistatavate poisikeste tempude tegemise, millega kaasnevad kannatanutele väga ebameeldivad tagajärjed. 2.
13. Arvestades Edgar Ivanovi karistusregistri andmeid (KoTo, tõendite köide, tl 107-110) nähtub neist, et isegi eelvangistuses viibimine pole suutnud tagada tema õiguskuulekust, sest viibides kinnipidamisasutuses on ta 14.04.2021 toime pannud väärteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 218 lg 1 järgi ja mille eest karistati teda rahatrahviga 56 eurot. Seega arvestades ka õiguskorra kaitsmise huvisid, siis on käesoleval juhul põhjendatud karistada Edgar Ivanovi pikaajalise vangistusega, kuna paraku ta ei ole osanud hinnata talle varem osaks saanud leebemat karistusõiguslikku kohtlemist. Asjakohane on viidata ka sellele, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (Riigikohtu otsus nr 31-1-99-06). Kuna Edgar Ivanovi puhul on ära proovitud ka nn šokivangistuse kohaldamine, mis paraku jäi edutuks, siis tuleb pöörata talle mõistetud karistus täitmisele arvestades ka KarS § 65 lg-s 3 sätestatut. 2.
14. Kohus loodab, et Edgar Ivanovi seekordne kinnipidamisasutuses viibimine toob ka pöörde tema senises mitte õiguskuulekusele orienteeritud käitumises ning ta tõesti tegeleb edaspidiselt millegi mõistlikumaga, milleks sobib ka näiteks muusika viljelemine, millega ta on enda sõnul ka juba algust teinud. Seega saab ta jätkata ka kinnipidamisasutuses enda arendamist selles või mõnes muus vallas, et elutee ühed viljakamad aastad ei mööduks kasutult. 2.
15. KarS § 68 lg 1 kohaselt eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, arvatakse karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära. Seega KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja 19 hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lugeda karistuse kandmise alguseks 05.01.2021, s.o aeg, mil Edgar Ivanov peeti kahtlustatavana kuriteo toimepanemises kinni (KoTo, tõendite köide, tl 64-69) ning millist aega loeti tema vahistamisaja alguseks. III Kohtu seisukoht süüdistatavale kohaldatud tõkendi osas 2.69.

§ 306

lg 1 p 9 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus mh küsimuse, kas süüdimõistmise korral tuleb valida uus tõkend, jätta tõkend muutmata, tõkend muuta või tühistada. Kohus leiab, et arvestades Edgar Ivanovile mõistetud pikaajalist vangistust on põhjendatud jätta talle kohaldatud tõkend muutmata kohtuotsuse täitmise tagamiseks ja jätta ta vahi alla kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistustähtaja saabumist ning pärast seda tõkend vahistamine tühistada. IV Kohtu seisukoht asitõendite suhtes võetavate meetmete osas 2.

1. Riigikohus on
2. mai 2007.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-14-07 p-s 11 välja toonud, et lahendades asitõenditega seonduvaid küsimusi, tuleb lähtuda asitõendi olemusest ja õiguslikust kuuluvusest. Kriminaalasja juurde võib jätta vaid kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmise. Muudel juhtudel tuleb need vastavalt seadusele omanikule tagastada, hävitada, anda riigi omandisse või realiseerida tsiviilhagi katteks (

§ 126

). 2.71.

§ 126

lg 3 p 1 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Kohus leiab, et DVD+R plaat Partisani 3, Narva maja valevkaamera salvestisega ja CD-R plaat Kerese 4 valvekaamera salvestisega, mis asuvad hoiul kriminaalasja materjalides, on põhjendatud jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde, kuna tegemist on kuriteojäljega asitõenditega. 2.72.

§ 126

lg 3 p 4 kohaselt väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Käigukanginupp ja plastikdetail, mis võeti ära sündmuskohalt Kreenholmi 5, Narva ja mis asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonnas on põhjendatud hävitada kohtuotsuse jõustumisel, kuna need on väärtusetud asjad. V Kohtu seisukoht süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse osas 2.73. Kohtuvaidlustes, mis toimusid 09.06.2021, esitas süüdistatava kaitsja taotluse, et kohus mõistaks õigeksmõistva kohtuotsuse korral riigilt välja Edgar Ivanovi poolt vahi all viibitud aja eest 7610, 60 eurot. 2.74.

§ 312

p 81 kohaselt kohtuotsuse põhiosas esitatakse otsus taotluse kohta hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (edaspidi SKHS) kohaselt. Eeltoodud seadus kehtib alates 01.05.2015 ning selle seaduse § 1 lg-de 1-3 kohaselt sätestab see seadus menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju 20 hüvitamise alused, ulatuse ja korra. Kui seadusega pole sätestatud teisiti, kohaldatakse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, arvestades süüteomenetluse erisusi. Riigivastutuse seadust kohaldatakse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisele üksnes käesolevas seaduses sätestatud juhul. 2.

1. SKHS § 18 lg 1 kohaselt kriminaalasja või väärteoasja kohtumenetluse kestel esitab isik taotluse kahju hüvitamiseks kohtule. Taotlus esitatakse maakohtu menetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus otsustab kahju hüvitamise kohtumääruse või kohtuotsusega. 2.
2. Nähtuvalt 08.06.2021 kohtuistungi protokollist (KoTo, tl 73) lõpetas kohus sellel päeval toimunud kohtuistungil kohtuliku uurimise selles kriminaalasjas. Süüdistatava kaitsja esitas nähtuvalt 9.06.2021 kohtuistungi protokollist (KoTo, tl 79 pöördel) alles kohtuvaidlustes kaitsekõnet pidades taotluse süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Seega pole eeltoodud taotlus esitatud kohtule õigeaegselt, mis tingib selle läbi vaatamata jätmise. Seetõttu leiab kohus, et ka kaitsjapoolne tõend, s.o Statistikaameti kodulehelt tehtud väljavõte keskmise brutokuupalga kohta (KoTo, tõendite köide, tl 111) ei oma tõenduslikku tähendust käesolevas kriminaalasjas ja kohus jätab selle tõendikogumist välja. VI Kohtu seisukoht tsiviilhagide rahuldamise põhjendatuse osas 2.
3. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanud, s.o O C ja E K esitanud tsiviilhagid (KoTo, tl 79), mille kohus võttis 04.05.2021 määrusega menetlusse. Kohus leiab, et alltoodud põhjustel on põhjendatud mõlema kannatanu tsiviilhagi rahuldamine. 2.
4. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Riigikohus on leidnud, et põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta ei oleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud (Riigikohtu
5. jaanuari
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 18; vt põhjusliku seose kindlakstegemise kohta üldiselt ka Riigikohtu
7. septembri
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-153-06, p 11). 2.
9. Lähtuvalt VÕS § 128 lg-st 1 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama paragrahvi lg-te 2 ja 3 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. 2.
10. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks 21 tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Riigikohtu 15.03.2017 otsuses kriminaalasjas nr 3-2-1-170-16 p-s 13 on välja toodud, et kohtul tuleb kahjuhüvitise suurust kindlaks määrates lähtuda VÕS § 132 lg 1 järgi samaväärse asja soetamise kuludest võimalikult kohtuotsuse tegemise aja seisuga. VÕS § 137 lg 1 kohaselt kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. 2.
11. Kannatanu võib tsiviilhagis esitada nõude, mille aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas süüdistuse alusfaktidega, kuid mis ei tulene kuriteokoosseisuga kaitstava õigushüve kahjustamisest.

§ 37

lg-s 1 sätestatud tingimus, mille kohaselt peab kahju olema tekitatud vahetult kuriteoga (või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga) tähendab seda, et kannatanuna saab käsitada üksnes isikut, kelle kahju on kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteoga (õigusvastase teoga) nii faktiliselt kui ka õiguslikult seotud. Kannatanu kahju peab olema tekkinud asjaoludel, mis olulises osas kattuvad menetletava kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavate faktiliste asjaoludega, sest muidu ei saaks väita, et kannatanule oleks kahju tekitatud sama teoga, mis on konkreetse kriminaalmenetluse esemeks. (Vt ka RKKKm nr 3-11-97-10, p 17-19) .  Kannatanu O C tsiviilhagi kahju 992 euro hüvitamiseks 2.

1. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu O C esitanud tsiviilhagi kahju 992 euro hüvitamiseks. Süüdistatav Edgar Ivanov tsiviilhagi ei tunnista. 2.
2. Kannatanu O C on enda haginõude tõendamiseks esitanud kohtule Wilxelm Autos OÜ poolt koostatud kalkulatsiooni auto parandamise ja autoraadio asendamise kohta (KoTo, tõendite köide, tl 23). Antud kalkulatsioonist (koopia tehtud 26.04.2021) nähtuvad järgmised summad: keskkonsool koos käigukangiga – seatud – 582 eurot, reisija ukseklaas - 145 eurot, raadio - 85 eurot, töö – 180 eurot. 2.
3. Edgar Ivanovi kaitsja leidis, et hageja O C nõue summas 992 kuulub rahuldamisele osaliselt, nimelt summas 907 eurot, mis on seotud selle auto remondiga. Hüvitada autost ära kadunud autoraadio maksumust 85 eurot ei ole põhjendatud, kuna ei ole tõendatud, et autoraadio oli autost ära võetud süüdistatavaga kooskõlastatult. Ei ole tõendatud, et Ivanovil oli tahtlus varastada midagi autost. Autoraadio hinna peab hüvitama see isik, kes vahetult tahtlikult võttis autoraadio autost. Samuti leidis kaitsja, et ei ole fakt, et see isik on nimetatud süüdistuse kirjelduses, kuna ärandatud auto asjas teadmata aja kestel viibis lukustamata seisundis tänaval valdaja või omaniku poolt kontrollimata ning valveta. 2.
4. Kohus, tuginedes, kohtulikul uurimisel kogutud tõenditele, ei nõustu kaitsja eeltoodud seisukohaga, mille kohaselt kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele ainult osaliselt. Tõsikindlalt on kohtuliku uurimise tulemusena tõendamist leidnud see, et süüdistatav Edgar Ivanov 30.11.2020.a kella 23:00 paiku murdis koos teiste isikutega sisse hagejale kuuluvasse sõiduautosse Smart Coupe (reg nr XXX), mis oli pargitud Energia 2 maja juurde Narvas. Sissemurdmise järel lükkasid süüdistatav ja temaga koos tegutsenud isikud autot ja jätsid siis maha. Ärandamise käigus lõhuti auto parempoolne küljeaken, käigukangi all olev plastmasskaas ja süütelukk. Välja kisuti ja varastati ära autoraadio. Auto kasutamiseks kostjal ja temaga koos tegutsenud isikutel hageja luba ei olnud ning kannatanu ütlustest nähtuvalt oli eelnimetatud autoraadio autos siis, kui kannatanu kasutas autot viimsel korral enne sissemurdmist. Ka tuleneb tunnistaja S U ütlustest, et Smardis raadio oli alguses siis kui nad sinna sisse murdsid. Seega on põhjendatud asuda seisukohale, et kannatanul on tekkinud hagiavalduses ära toodud ulatuses kahju ka mh Edgar Ivanovi süüdistusaktis ära toodud õigusvastase käitumisega seoses. 22 2.
5. Kohus ei nõustu kaitsja väitega, mille kohaselt autoraadio hinna peab hüvitama see isik, kes vahetult tahtlikult võttis autoraadio autost, sest ei ole tõendatud, et autoraadio oli autost äravõetud süüdistatavaga kooskõlastatult. Kohtulikul uurimisel ei leidnud usaldusväärselt tõendamist see, kes kuriteo kaastäideviijatest võttis ära sõiduautos Smart Coupe (reg nr XXX) asunud autoraadio. Samas kohtu hinnangul leidis usaldusväärselt tõendamist see, et eeltoodud vallasasi sealt 30.11.2020 kella 23:00 paiku ära võeti kuriteo kaastäideviijate poolt. Kohtu hinnangul on põhjendatud hagi rahuldamine ka autoraadio tõendatud maksumuse, s.o 85 euro osas. 2.
6. Tulenevalt VÕS § 137 lg-st 1 kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Vastavalt VÕS § 65 lg-le 1 kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama paragrahvi lg-te 2 ja 3 kohaselt solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Solidaarkohustus tekib samuti siis, kui kohustus on jagamatu. Seega on kohtu hinnangul, arvestades seda, et tõendamist leidis see, et Edgar Ivanov pani 30.11.2020 võõra vallasasja omavolilise kasutamise toime grupis, põhjendatud ka talt kui solidaarvõlgnikult kogu kahju, mis tekitati eeltoodud kuriteoga kannatanule, välja mõistmine. Edgar Ivanovil on hilisemalt kohtuotsuse jõustumisel võimalik esitada regressinõue teiste kuriteo kaastäideviijate vastu. 2.
7. Kohus ei pea eluliselt usutavaks ka kaitsja seisukohta, mille kohaselt võis autoraadio varastada ka süüdistuses nimetamata isik. Sõiduautosse sissemurdmine toimus 30.11.2020.a kella 23:00 paiku, st öisel ajal ja ärandamine avastati suhteliselt kiiresti pärast selle toimumist. Nimelt nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist (KoTo, tõendite köide, tl 24-32), et sündmuskoha vaatlus toimus 01.12.2020 kl 00:
8. Seega on kohtu hinnangul kuriteo toimepanemise ja sündmuskoha vaatlemise ajavahemik liiga lühike jaatamaks seda, et võõrasse mootorsõidukisse võis öisel ajal talvel siseneda veel keegi peale kuriteo kaastäideviijate. Siinkohal ei saa arvestamata jätta ka seda, et hinnaline mootorsõidukis olev tehnika ei läinud kaduma mitte ainult mootorsõidukist Smart Coupe (reg nr XXX), aga ka samal ööl mootorsõidukist VW Passat (reg nr XXX), kuhu koos samade kuriteo kaastäideviijatega Edgar Ivanov sisse tungis. Nimetatu annab aluse asuda seisukohale, et just nemad võtsid mootorsõidukitest lisaks nende omavolilisele kasutamisele kaasa ka hinnalist tehnikat. Seda kinnitab kaudselt ka see, et Edgar Ivanovi on varasemalt korduvalt karistatud väärteokorras KarS § 218 lg 1 järgi, s.o varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu. 2.
9. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kannatanu haginõude rahuldamine on põhjendatud. Kannatanu on enda haginõude tõendamiseks esitanud kohtule tõendi, kust täpselt nähtub, milles seisneb ja kui suur on kannatanule tekitatud kahju seoses 30.11.2020 kell 23:00 toime pandud mootorsõiduki omavolilise kasutamisega. Arvestades seda, et mootorsõidukil lõhuti küljeaken ja süütelukk ning sealt võeti ära autoraadio, siis on kalkulatsioonis nõutav kahjuhüvitis põhjendatud. Süüdistatav ega kaitsja ei ole esitanud kohtule ka tõendeid, mis annaks aluse asuda seisukohale et kalkulatsioonis esineks kõrvalekaldeid kuluartiklite maksumuse tegelikkusele vastavuse osas. Seega rahuldab kohus kannatanu O C tsiviilhagi ning mõistab Edgar Ivanovilt kannatanu kasuks välja 992 eurot mootorsõiduki omavolilise kasutamisega tekkinud kahju hüvitamiseks.  Kannatanu E K tsiviilhagi kahju 1604 euro hüvitamiseks 2.
10. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu EK esitanud tsiviilhagi kahju 1604 euro hüvitamiseks. Süüdistatav Edgar Ivanov tsiviilhagi ei tunnista. 23 2.
11. Kannatanu E K on enda haginõude tõendamiseks esitanud kohtule S OÜ poolt koostatud kalkulatsiooni auto parandamise kohta (KoTo, tõendite köide, tl 3) ja ka videoregistraatori maksumuse kohta (KoTo, tõendite köide, tl 8). Antud kalkulatsioonist nähtuvalt oli E K autole VW Passat (reg.nr nr XXX) tekitatud kahju summas 1554 eurot. Seoses mootorsõiduki omavolilise kasutamisega tekkisid kannatanul järgmised kulud: esitange maksumus 150 eurot, välise käepideme maksumus 30 eurot, pasuna maksumus 15 eurot, parema veovõlli maksumus 190 eurot, õõtshoova maksumus 95 eurot, õõtshoova kuulliigendi maksumus 15 eurot, roolivarda maksumus 75 eurot, roolilati tolmukaitse maksumus 10 eurot, amortisaatori maksumus 150 eurot, kütuseaurude eraldaja maksumus 50 eurot, roolisamba maksumus 80 eurot, roolisamba katte maksumus 15 eurot, ukseklaasi maksumus 20 eurot, millele lisandusid veel valuvelgede värvimine maksumusega 100 eurot ning töö maksumusega 300 eurot. Samuti esitas kannatanu E. K portaalist hind.ee väljatrüki Prestigio RoadRunner 585 videosalvestaja maksumuse kohta (KoTo, tõendite köide, tl 2), mille kohaselt oli seisuga 30.04.2021 madalaim videosalvestaja hind 85,13 eurot ning kõrgeim hind 104 eurot. 2.
12. Süüdistatav Edgar Ivanovi kaitsja leidis, et hageja E K haginõue summas 1604 eurot rahuldamisele ei kuulu, kuna tema omandis oleva auto Volkswagen Passat Variant taastamise remont summas 1554 eurot ei ole põhjendatud ja ei ole tõendatud, et videoregistraator oli autost ära võetud süüdistatavaga kooskõlastatult. Pole tõendatud, et Edgar Ivanovil oli tahtlus varastada midagi autost. Hagiavalduses ei ole põhjendatud auto remondi vajadust auto eriliste omadustega, millistele viitas kohtuistungil tunnistaja A K. Remondi hind pigem viitab sellele, et auto taastamise remont ei ole põhjendatud, kuna uued varuosad tuleb paigaldada vanasse autosse. Kohtueelses menetluses tunnistaja A K nimetas selle auto ostuhinnaks 700 eurot. Lisaks omanik juba kasutas seda autot 3 aastat peale ostmist, mis omalt poolt ka vähendab auto alghinda. Kui kohus tunnistab Edgar Ivanovi süüdi selle auto ärandamise osavõtus, siis hagi saab rahuldada summas 700 eurot omanikule tekitatud kahju hüvitamiseks. Lisaks omanikul jääb omandisse ka auto, mida ta otsustas remontida omal kulul vaatamata remondi tarbetusele. Portaalist auto24.ee on üldteada, et remondiks kulutatud raha eest saab osta auto Volkswagen Passat Variant mitte 1992, aga
13. aasta väljalaskmisega s.o. kümme aastat uuema. Samuti leidis kaitsja, et ka antud juhul ei ole tõendatud, et videoregistraatorit varastanud isik on nimetatud süüdistuse kirjelduses, kuna ärandatud auto asjas teadmata aja kestel viibis lukustamata seisundis tänaval valdaja või omaniku poolt kontrollimata ning valveta. 2.
14. Kohus eelpool tuvastas, et tõsikindalt on kohtuliku uurimise tulemusena tõendamist leidnud see, et süüdistatav Edgar Ivanov 01.12.2020 kella 02:00 paiku ühiselt ja kooskõlastatult koos teiste kuriteo kaastäideviijatega lõhkus Narva linnas Võidu 13 maja juures seisnud E K kuuluva VW Passat nr XXX küljeakna ja ukseluku, tungis autosse, käivitas selle süütejuhtmete kokkukeeramise teel ning sõitis selle autoga Võidu 17A asuvale korvpalliplatsile ning jättis auto maha. Isikutel ei olnud E K luba tema sõiduki kasutamiseks. Tunnistaja A. K ütlustest nähtuvalt oli eelnimetatud videoregistraator autos siis, kui ta kasutas autot viimasel korral enne sissemurdmist. 2.
15. Kohus leiab, et ka selles kuriteoepisoodis pole eluliselt usutav kaitsja seisukoht, mille kohaselt võis videoregistraatori varastada ka süüdistuses nimetamata isik. Sõiduautosse sissemurdmine toimus 01.12.2020 kella 02:00 paiku, st öisel ajal ja ärandamine avastati suhteliselt kiiresti pärast selle toimumist. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (KoTo, tõendite köide, tl 4-21) nähtuvalt algas sündmuskoha vaatlus 01.12.2019 kl 09:10 (eelnevalt kohus on juba välja toonud, et protokolli koostamise aja märkimisel on tekkinud ilmne viga ning õigeks kuupäevaks tuleb lugeda 01.12.2020). Seega oli mootorsõiduk VW Passat (reg nr XXX) väga lühikese perioodi öisel ajal lukustamata korvpalliplatsil talvisel ajal. Üldteada on see, et öisel ajal on vähem isikuid liikvel ja seda eriti talvel ning korvpalliplatsil. Ka siin kohus peab vajalikuks veelkord välja tuua, et hinnalist tehnikat läks kaduma mõlemast süüdistusaktis nimetatud omavoliliselt kasutatud mootorsõidukist, mis märkimisväärselt kahandab kaitsja 24 verisooni tegelikkusele vastavuse tõenäosust tehnika kadumise osas. Siinkohal peab kohus oluliseks välja tuua, et mitte kõiki mootorsõidukis VW Passat (reg nr XXX) asunud väärtust omavaid vallasasju ei ole ära võetud. Nii nähtub asitõendi vaatlusprotokolli fotolt nr 13 (KoTo, tõendite köide, tl 11), et mootorsõidukisse on jäänud lapse transportimiseks mõeldud tool. See räägib ka selle kasuks, et süüdistatav Edgar Ivanov koos teiste kuriteo kaastäideviijatega võttis ära ka mootorsõidukis olnud videoregistraatori. Seda seetõttu, et alaealistel ja alles täisealiseks saanud isikul puudub veel vajadus eeltoodud tooli jaoks. Kui eeldada seda, et mootorsõidukisse tungis keegi veel pärast selle omavolilist kasutamist, siis vaevalt oleks jäänud ripakile mootorsõidukis olnud väärtust omavad esemed. 2.
16. Kohus ei saa nõustuda kaitsja arvamusega ka selles, et mootorsõiduki VW Passat (reg nr XXX) taastamise remont summas 1554 eurot ei ole põhjendatud. Tunnistaja A K (auto vastutav kasutaja) selgitas kohtus, et auto on rariteet, haruldane mudel, aga sellises korras selle raha eest pole võimalik leida. Ka tõi ta kohtuistungil välja, et auto on remonditud ja selle remont läks kallimaks. Kohtul ei ole alust kahelda eeltoodud tunnistaja ütluste tegelikkusele vastavuses. 2.
17. Vastavalt VÕS § 127 lg-le 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 132 lg-le 3 kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele
18. Tulenevalt VÕS § 132 lg-st 1 asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. 2.
19. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud S OÜ kalkulatsiooniga (KoTo, tõendite köide, tl 3) seda, et mootorsõiduki VW Passat (reg nr XXX) remontimise mõistlik kulu, mille vajadus tekkis seoses selle omavolilise kasutamisega 01.12.2020, on 1554 eurot. Kaitsja ega ka süüdistatav pole vaidlustanud ühegi kalkulatsioonis kajastatud kuluartikli põhjendatust ega ka nende maksumust. 2.
20. Kohtu hinnangul ei ole kaitsja tõendanud seda, et käesoleval juhul on asja parandamine asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas. Vastavalt kehtivale kohtupraktikale ei tähenda mõistlik kulutus VÕS § 132 lg 3 tähenduses kõige odavamat võimalikku hinda. Mõistlikud on asja parandamise kulud, kui need ei ületa keskmiselt vastava toimingu tegemiseks vajalikke kulusid (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus 2-20-1903). Sellekohaseid tõendeid, mis kinnitaksid seda, et käesoleval juhul on mootorsõiduki VW Passati (reg nr XXX) parandamine summas 1554 eurot selle vallasasja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas kohtule esitatud ei ole. Kohtu hinnangul ei saa lugeda ka autoportaalis www.auto24.ee kajastuvaid andmeid üldteada olevaks, vaatamata selle portaali suurele kasutatavusele. Kohus juhtis kaitsja tähelepanu sellele, et enda väiteid tsiviilhagiga seonduvalt tuleb ka tõendada ja esitada kohtule asjakohased tõendid. Käesoleval juhul kohtule ühtegi kaitsjapoolset tõendit ei esitatud, mis annaks aluse asuda seisukohale, et kannatanu E K tsiviilhagis nõutav kahjuhüvitis ei ole põhjendatud, sest mootorsõiduki VW Passat (reg nr XXX) remont summas 1554 eurot on ebamõistlik. Seda, et eeltoodud remonti ei ole põhjendatud pidada ebamõistlikuks kinnitavad ka tunnistaja A K ütlused, mille tegelikkusele vastavuses kohtul alust kahelda ei ole ja mille kohaselt on ta selle mootorsõiduki ära remontinud ning pidas põhjendatuks kulutada selleks rohkem rahalisi vahendeid kui 1554 eurot. 2.
21. Kohtulikul uurimisel ei leidnud tõendamist see, kes kaastäideviijatest võttis ära mootorsõidukist VW Passat (reg nr XXX) videoregistraatori. Samas on kohtu hinnangul 25 usaldusväärselt tõendatud see, et keegi kuriteo kaastäideviijatest seda tegi. Vastavalt VÕS § 65 lg-le 1 kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama paragrahvi lg-te 2 ja 3 kohaselt solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Solidaarkohustus tekib samuti siis, kui kohustus on jagamatu. Seega on kohtu hinnangul, arvestades seda, et tõendamist leidis see, et Edgar Ivanov pani 01.12.2020 võõra vallasasja omavolilise kasutamise toime grupis, põhjendatud ka talt kui solidaarvõlgnikult kogu kahju, mis tekitati eeltoodud kuriteoga kannatanule, välja mõistmine. Edgar Ivanovil on hilisemalt kohtuotsuse jõustumisel võimalik esitada regressinõue teiste kuriteo kaastäideviijate vastu. 2.
22. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kannatanu haginõude rahuldamine on põhjendatud. Kannatanu on enda haginõude tõendamiseks esitanud kohtule tõendid, kust täpselt nähtub, milles seisneb ja kui suur on kannatanule tekitatud kahju seoses 01.12.2020 kell 02:00 paiku toime pandud mootorsõiduki omavolilise kasutamisega. Arvestades seda, et mootorsõidukil lõhuti küljeaken, ukselukk ja süütelukk ning sellega sõideti vastu äärekivi ning sealt võeti ära videoregistraator, siis on kalkulatsiooni ja hinnapäringuga tõendatud kahju hüvitamine põhjendatud, sest täidetud on põhjusliku seose nõue. Süüdistatav ega kaitsja ei ole esitanud kohtule ka tõendeid, mis annaks aluse asuda seisukohale, et kalkulatsioonis või hinnapäringus esineks kõrvalekaldeid kuluartiklite maksumuse tegelikkusele vastavuse osas. Seega rahuldab kohus kannatanu E K tsiviilhagi ning mõistab süüdistatav Edgar Ivanovilt kannatanu kasuks välja 1604 eurot seoses mootorsõiduki omavolilise kasutamisega tekitatud kahju hüvitamisega. VII Kohtu seisukoht menetluskulude suuruse ja hüvitamise osas 2.
23. Vastavalt

§ 189

lg-le 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 306

lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Kohus peab

§ 180lg 1 alusel põhjendatuks Edgar Ivanovilt välja mõista kõik menetluskulud, mis on seotud süüdistuse Kar

S § 215 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi menetlemisega. 2.102. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha (

§ 175

lg 1 p 9), määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175

lg 1 p 4) ning riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega või joobe tuvastamisega tekkinud kulud (

§ 175lg 1 p 3).

2.103.

§ 180

lg 1 alusel tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud hüvitada süüdimõistetul. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetult sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-05). 2.104.

§-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub Edgar Ivanovilt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 876 eurot, milline summa vastab 1, 5 kuupalga alammäärale, kuna 2021.a kehtestatud kuupalga alamäära suurus on 584 eurot. 2.

1. Edgar Ivanovi riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest on kohtueelsel uurimisel määratud tasu selles kriminaalasjas kokku 670, 98 eurot (KoTo, tõendite köide, tl 78-98). 26 Käesolevas kriminaalasjas on Edgar Ivanovile riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest kohtumenetluses määratud tasu 1190, 04 eurot (KoTo, tl 91-93). 2.
2. Riikliku ekspertiisiasutuse õiendi kohaselt on ekspertiisiakti nr 21E-GE0085 (KoTo, tõendite köide, tl 62) hinnaks 4104 eurot. Süüdistusakti kohaselt on põhjendatud eeltoodud summast välja mõista Edgar Ivanovilt 114 eurot, arvestades seda, et tema süüküsimuse otsustamisel omavad tõenduslikku tähendust kahe ekspertiisiobjekti uurimist. Kohtuekspertiisiseaduse § 273 kohaselt on DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta 57 eurot. 2.
3. Kokkuvõtvalt on põhjendatud seega mõista Edgar Ivanovilt

§ 180

lg 1 alusel välja Eesti Vabariigi kasuks menetluskuluna 2851, 02 (876+1190,04+670, 98+114) eurot. 2.108. Kuna kohus teeb süüdimõistva otsuse, siis tuleb

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestada kohtul süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Seega peab kohus süüdimõistva otsuse tegemise korral kaaluma, kas jätta kõik menetluskulud süüdimõistetu kanda või kohustada süüdimõistetut hüvitama menetluskulud üksnes osaliselt ja kas on põhjendatud määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 2.

1. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud jätta osa eeltoodud menetluskuludest riigi kanda. Süüdistatav on töövõimeline täisealine isik, kelle varalist seisu ja resotsialiseerumisväljavaateid arvestades ei saa pidada menetluskulude hüvitamist talle ilmselt üle jõu käivaks. Seda ka seetõttu, et antud kohtuotsuse aluseks olevad kuriteod pani Edgar Ivanov toime kavatsetult. Seega kutsub isik ise esile tema suhtes läbiviidavad menetlused ning seda teadmises, et iga menetlusega kaasneb üldjuhul menetluskulude tasumise kohustus. Neist asjaoludest nende kogumis järeldab kohus, et menetluskulude (osaline) riigi kanda jätmine süüdistatav Edgar Ivanovi õiguskuulekusele mõju ei avalda, mistõttu puudub objektiivne alus menetluskulude (osaliseks) riigi kanda jätmiseks. 2.
2. Samas, arvestades menetluskulude kogusummat, ja seda, et karistuseks on pikaajaline reaalne vangistus ning kinnipeetule ei ole kinnipidamisasutuses tagatud töö tegemise võimalus, siis määrab kohus, et menetluskulud tuleb tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Seega on Edgar Ivanovil võimalus tasuda menetluskulud ühe aastase perioodi kestel alates kohtuotsuse jõustumisest ning määrates ise kindlaks kohustuse täitmise aja, kuid mille hiliseim tähtaeg on üks aasta kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2.
3. Otsuse tegemisel juhindub kohus ülaltoodust ja

§-dest 311-315. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson kohtunik 27