Obsah (10)

§ 111§ 645§ 115§ 644§ 127§ 638§ 641§ 637§ 116§ 647

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 8. veebruar 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-18-18490

) § 641 lg-st 3 tulenevalt lasus hagejal vastutus kontrollida kolmandate isikute koostatud projekte. Projekti SA-218 märkuste järgi tuli hagejal kontrollida ehituslikke mõõtmeid objektil. Hageja jättis peatöövõtja ja tellijaga kooskõlastamata klaasfassaadi tegeliku asukoha, mis viis kirjeldatud soovimatu olukorrani. Hageja teadis, et klaasfassaadi ja peatrepi asukoht on seotud. Projektis SA-220 ulatub peatrepi aste ruumi sisse ja trepiaste ei ole koridori eenduv. Peatrepi esimene aste on esile ulatuv, see ei vasta projektile ja tegemist on puudusega. Projektis SA-218 on kirjas, et peatrepi sepistest piirded, dekoratiivpaneelid peavad olema keemiliselt töödeldud ja lakitud, sepiste sisemised otsad on keeruga ja ringi lõpposa on lõpuni keeratud. Fotodelt on võimalik sedastada, et piirete näol on tegemist naturaalse sepisega, kuid piirded ei ole lakitud. Piirete keemilise töötlemise järgselt ei ole reglementeeritud, et pinnatoon võiks olla ebaühtlane. Naturaalsetel sepistel võib esineda teatud ebatasasusi või pinnakaredust, kuid eeldatavaks ja iseloomulikuks ei saa pidada sepistel nähtuvat oksüdeerumist ja ülemääraseid deformeerumisi. Foto (I kd, tl 131) põhjal võib osundada, et oksüdeerunud ja deformeerunud sepistatud piirdega ei ole projektijärgne tulemus saavutatud. Tuvastamist ei 3 leidnud, et oksüdeerumine oleks tekkinud kostja süül ja ebaõigest hooldamisest ning hageja ei ole tõendanud, et paigaldamisel oksüdeerumist ja muid puuduseid ei esinenud. Kuna IV etapi töid hageja ei teostanud, siis ei saa lugeda puuduseks peatrepi käsipuude puudumist. Projekti SA-218 järgi ei pidanud hageja trepiastme ja metalltala ühendusi viimistlema, vaid pidi katma tammespooniga kaetud puitkatteplaatidega, mis jäid paigaldamata. Ühestki tõendist ei nähtu, et kostja oleks puitkatteplaatidest loobunud. Maakohus luges puitkatteplaatide paigaldamata jätmise puuduseks, mis tähendab seda, et peatrepi III töömahust jäi vastav kohustus täitmata. Tõendatud ei ole, et peatrepi astmed ei paikneks trepi metalltala vastas või et astmete ääred narmendaksid. Põranda varvaslauad sisaldusid 13.07.2016 hinnapakkumises, kuid hageja jättis need paigaldamata. Põranda otsa- ja servaliistusid hinnapakkumisest ei nähtu. Põranda varvaslaudade paigaldamata jätmine on puudus, otsa- ja servaliistusid kohus puudusteks ei lugenud. Maakohus luges käsitletud puudused (peatrepi konstruktsioon, trepiastmed, mademed ei asetsenud klaasfassaadi tegelikku asukohta arvestades projekti mõttes ettenähtud kohas; peatrepi sepiste ebakvaliteetsus; varvaslaudade paigaldamata jätmine; koridori ulatuv trepiaste) kogumis olulisteks puudusteks, mis ei vastanud lepingutingimustele. Kostja keeldumine

§ 111

alusel peatrepi I–III etapi tööde vastuvõtmisest oli õigustatud ja tasunõue nende tööde eest ei ole sissenõutavaks muutunud. Arve nr X on mõlema trepi I etapi tööde eest, arves nr X kajastub mõlema trepi II ja III etapi tööde tasu. Järelduvalt moodustub peatrepi ja suveköögi trepi I–III etapi tööde maksumus võrdselt, s.o kumbki 3605,39 eurot, ja viivis samuti võrdselt, s.o 3605,39 eurot. Sellest lähtuvalt jättis maakohus peatrepi I–III etapi tööde eest tasunõude koos viivisega summas 7210,78 eurot rahuldamata. Tõendid, mis kinnitaksid, et ka suveköögi keerdtrepi sepised ei vastanud nõuetele (on karedad, mõlkis, roosteplekilised, ebaühtlaselt värvitud), puuduvad. Seega suveköögi trepi I–III etapi tööd tuleb lugeda hiljemalt 2016. a lõpuks vastuvõetuks ja töö oli lepingukohane. Tasunõue on 3605,39 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 3605,39 eurot, kokku 7210,78 eurot. Kostja väitis 23.10.2019 täiendavas vastuses, et hageja tuli trepipiirdeid paigaldama, mille eelduseks oli arve nr X tasumine sularahas; kostja tasus 3000 eurot, mida kinnitab tunnistaja A.A.. Tunnistaja A.A. ütlused ei ole piisavad, et lugeda sularaha hageja poolt vastuvõetuks ja tasunõue osaliselt täidetuks. Hageja vastuväited, mis puudutavad puudustest mitteõigeaegset teatamist, ei ole põhjendatud, sest hageja oli oma seadusliku esindaja ütlustest nähtuvalt teadlik, et peatrepi tööd ei vasta lepingutingimustele. Ütluste põhjal on tõendatud, et pooled pidasid korduvalt vestlusi olulise puuduse osas. See tähendab, et kostja teatas puudustest õigeaegselt ja jooksvalt tööde käigus. Peatrepi osas esinesid olulised puudused, mis seisnesid selles, et peatrepi astmed ei ulatunud klaasfassaadini ning peatrepp, konstruktsioon ja astmed ei paiknenud õiges kohas. Puuduste eest vastutab hageja, kes professionaalse töövõtjana teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest (

§ 645

lg 1 p 2) ning ei kooskõlastanud vajaduspõhiselt ja hooletusest tulenevalt klaasfassaadi tegelikku asukohta peatöövõtjaga ega teavitanud sellest õigeaegselt kostjat. Seega ei ole kostja minetanud õigust tugineda tööde mittevastavusele. Kostja tasaarvestusavaldust tasaarvestada hageja tasunõue puuduste kõrvaldamise maksumusega võib kvalifitseerida kui kahjunõuet (

§ 115lg 1, lepingute p 5.2).

Kahjunõude eelduseks ei ole täitmisnõude esitamine. Meistrimööbel OÜ, Neoteric OÜ ja OÜ Stairx hinnapakkumistes kajastuvad kulud on seotud peatrepi puudustega ning on põhjuslikus seoses hageja lepingurikkumisega ja kahjunõude eeldused on täidetud. Hageja ei ole kostja tasaarvestusavaldusele hinnapakkumistes toodud kulutuste liikide ega suuruste osas vastuväiteid esitanud. Suveköögi trepi kahjunõude 3390 eurot jätab kohus rahuldamata. Seega on kostja tasaarvestusel kasutatavad nõuded põhjendatud 12 415 euro (1080 + 4135 + 7200) 4 ulatuses ning hageja suveköögi trepi tasunõue 3605,39 eurot on tasaarvestuse tulemusena lõppenud. Kuna tasunõue suveköögi trepi osas on lõppenud, siis ei ole hagejal ka kõrvalnõuet. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ STEELHOUSE esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
2. septembri 2020 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on väär kohtu seisukoht, et peatrepi töid ei saa lugeda vastuvõetuks ja hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Peatrepi kolm esimest tööetappi olid valmis ja puudusteta. Paigaldamata jäid peatrepi puitkatteplaadid, mida kostja ei soovinud. Peatrepi puitkatteplaatide valmistamise ja paigalduse eest tasunõuet ei esitatud. Kostja ei ole seda väidet ümber lükanud. Kostja väidetud puudused on otsitud ja ei saa olla hageja valmistatud trepi kui sellise puudused: - koridori eenduv aste on tingitud astmest seinas, mis oli mõõtude võtmisel pidepunktiks. Eenduva astmega seonduv kooskõlastati sisearhitektiga. Eenduv aste ei kujuta endast ohtu, sest koridori käigukuja laius on tagatud; - klaasfassaadi ruumipoolne pind asetseb projektijärgsest asukohast 10 cm õue pool. Hageja lähtus joonisel toodud klaasfassaadi asukohast ja võttis aluseks kandevseinas oleva astme, millele toetub klaasfassaadi sillus. Kilest ja väikesegabariidilistest puitprussidest valmistatud ajutine avatäide ei saa olla mõõtmisel aluseks; - hageja vaidles vastu ehitusinseneri B.B. väitele, et käidavatel pindadel võib vahe olla 110 mm. Tegemist on projekteerimisveaga; - puuduv servaliist ja varvaslaud ei puuduta treppi, vaid põrandat. Tegemata on põrandaparketi serv ja parketi paigaldus ning servade vormistamine ei puudutanud töövõttu; - trepimademed on mõõdus 1,2 ja nendevahelised kaks astet ulatuvad projektijärgse klaasfassaadini; - kostja väide, et astmed ei paikne vastu trepi metalltala, on eksitav, sest astmete paigaldamisel on oluline tagada astmevalem. Vuugid nähtavates kohtades tihendatakse vuugitihendusmassiga. Fotodel ei nähtu ühtegi narmendavat astme äärt; - terastala oli mõeldud katta spoonitud puitplaatidega, nende vuukide viimistlemine ei olnud vajalik. Kuna kostja ei tasunud arveid, jäid puitplaadid trepitalale paigaldamata; - trepiastmete ja metalltala ühendusi ei olnud projekti järgi vaja viimistleda; - peatrepi piirded valmistati sama konstruktsiooni ja tehnoloogiaga nagu keerdtrepi piirded. Olulisi sepisemustrite erinevusi ei ole, sisekujundaja taotletud tulemus on saavutatud. Sepiste varieeruv pinnakaredus, vasarajäljed, ebaühtlane pinnatoon (projektijärgne viimistlus ei ole mitte värv, vaid keemiliselt tumedaks töötlemine) on vabasepisele iseloomulikud. Kui pinnal esineb roostet, siis ei ole piirdeid õigesti hooldatud (kord aastas vahatatud). Hageja nõustub kohtu seisukohaga, et probleemi keskmeks on see, et klaasfassaad paigaldati väljapoole. Hageja võttis trepi mõõdud enne fassaadi paigaldamist. Fassaadi õigele kohale paigaldamise eest vastutas peatöövõtja. Hageja sai eeldada, et kõik alltöövõtjad lähtuvad projektist. Vastavalt heale ehitustavale on kohustus teavitada teisi alltöövõtjaid või peatöövõtjat kõrvalekalletest projektist sellel alltöövõtjal, kes asub teostama lahendust, mis erineb projektist ning omab mõju ka teiste alltöövõtjate tööfrondile. Ehitise tööprojekti pidanuks tellima kostja kui elamu ehitamise tellija. Peatrepi esile ulatuv aste ei ole trepi puudus, vaid on tingitud kirjeldatud probleemist – trepi paigaldamise tööfronti oli paigaldamise ajaks muudetud. Küsimus on 10 sentimeetris, mis 5 ruumis liikumist ei sega. Probleemi lahenduseks saab olla üksnes trepi esimese astme asukoha muutmine, mahtudes samas trepiga astmevalemisse. Arusaamatuks jääb, mille alusel kohus leidis, et piirded ei ole lakitud ja et piirete keemilise töötlemise järgselt ei või pinnatoon olla ebaühtlane. Naturaalselt sepistatud detailid kattuvad tules hallika oksiidiga (tagi). Keemiline töötlemine tumendab oksiidi, kuid ei muuda seda ühtlaseks. Ka lakkimine ei ühtlusta oksiidi tooni. Kohus on jätnud tähelepanuta hageja esitatud C.C. (
3. taseme ehitusinseneri) asjatundja arvamuse, mille kohaselt naturaalsete sepiste tunnuseks on oksüdeerumine (tagi – hallikas toon) ning deformatsioonid (ääsi tule ja vasara ning vormiraudade jäljed). Roostet fotodel näha ei ole. Kohus on ekslikult lugenud puuduseks peatrepi III tööetappi kuuluva puitkatteplaatide ja põranda varvaslaudade paigaldamata jätmise. Hageja seaduslik esindajana selgitas vande all, et peatrepi tala katmine puitplaatidega jäi tegemata ning aktil ja arvel toomata. Seega ei saa seda lugeda puuduseks. Sama on varvaslauaga. Kuna kostja ei tasunud arveid, oli hagejal alus jätta tööd lõpule viimata. Kostja ei esitanud nõuet tööde lõpetamiseks. 2) esitas hageja peatreppi puudutava arve nr X ja akti
4. a oktoobris. Arve tasumise tähtaeg oli 07.11.
5. Puudustest (alumise trepiastme asukoht ei vasta projektile, trepimademed 1 ja 2 ei ulatu klaasfassaadini) teatas kostja hagejale üle kuue kuu hiljem, 09.06.
6. Seda, et sepised ei vasta projektile ning varvaslauad ja servaliistud on paigaldamata, teatas kostja vastuses hagile. Sellise viivitusega puudustest teatamine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ja kostja kaotas

§ 644

lg 1 alusel õiguse nendele tugineda; 3) luges kohus alusetult põhjendatuks kostja protsessuaalse tasaarvestusavalduse.

§ 127eeldused on tõendamata.

1. Julia Jakubini vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) oli trepi asukoht oluline, mistõttu tehti ümber esialgne, 04.05.2016 projekt. Hageja teadis projekti ümbertegemise põhjust, st et lahendus, kus trepiaste eendub koridori, ei ole tellijale vastuvõetav. Hageja kinnitas, et sai aru, et see ei olnud lahendus, mida tellija lootis saada; 2) kostja ei nõustu kohtu järeldusega, et probleemi keskmeks on see, et klaasfassaad paigaldati väljapoole. Samas on õige seisukoht, et hageja kohustuseks oli saavutada lepingutingimustele vastav tulemus. Hageja jättis klaasfassaadi tegeliku asukoha peatöövõtja ja tellijaga kooskõlastamata. Aste, mille hageja võttis trepi asukoha määramisel aluseks, lõikab vahemademetesse ning ei oma puutumust trepiastmete alguspunktiga. Trepi paigaldamise ajal oli klaasfassaadi asukoht teada – põrandas oli aknaraami asukohta fikseeriv ava ja paigaldatud ajutine aknaraam. Hageja märkis, et projektis oli mademe asukoht seotud kolme detailiga – aste välisseinas, välisseina telg ja klaasfassaad, kuid tema lähtus ainult astmest välisseinas. Hageja ei ole tõendanud, et kandva astme või klaasfassaadi asukoht erineks projektis ettenähtust. Samas kui see nii oleks, siis lasus hagejal kohustus objektil mõõdud üle kontrollida. Igal juhul pidi hageja kooskõlastama tellijaga kõik muudatused projektis, mida ta ei teinud. Hagejal puudus takistus trepi paigaldamiseks vastu klaasfassaadi. Tunnistajad D.D. ja A.A. kinnitasid, et trepikoja aken asub projektijärgses asukohas ega ole nihutatud väljapoole, nagu väidetakse hageja esitatud 17.01.2020 arvamuses. Hageja kinnitas, et ta ei ole nõudnud tellijalt konstruktiivsete jooniste esitamist, mistõttu tugineb 17.01.2020 arvamus ebaõigetel lähteandmetel. Tunnistaja D.D. selgitustest tulenevalt ei vasta tõele hageja väide, et esimese trepiastme eendumist koridori ei olnud võimalik vältida, kuivõrd hageja oleks saanud ühe astme eemaldada ja teiste sügavust suurendada. Nõustuda ei saa hageja väitega, et ehitise tööprojekti 6 pidanuks tellima kostja. Kui hageja leidis, et trepi valmistamiseks on vajalik täiendav projekt, pidi ta sellest kostjale teada andma; 3) ei ole pooled kokku leppinud tööde osade kaupa üleandmises. Kui töövõtulepingu objektiks on konkreetne vallasasi, on tavapärane, et see antakse tellijale üle töö valmimisel üleandmisevastuvõtmise aktiga. Sellele viitavad lepingu p 4.1 ja tingimus, mille kohaselt tasutakse 50% lepingu mahust ettemaksuna, st tasumist ei ole võimalik siduda teostatud töödega. Akti esitamine ei tähenda töö ositi üleandmist, vaid andis tellijale indikatsiooni, mille eest arve esitatakse. Kuna trepp jäi lõpetamata, ei ole tasunõue muutunud sissenõutavaks; 4) ei ole suveköögi keerdtrepp nõuetekohaselt viimistletud. Projekti järgi pidid sepised olema keemiliselt töödeldud mustaks ja lakitud. Hinnapakkumises on piirete viimistluseks vahatatud tume oksiid. Ka naturaalne sepis ei tohi olla ebakvaliteetsete keevisõmblustega, keevituspritsmetega ja mõlkis. Nõuetekohaselt viimistletud (lakitud) sepis ei lähe roostetama; 5) on asjaolusid kogumis hinnates ilmne, et hagejale tasuti 3000 eurot sularahas. Hageja ütlused on vasturääkivad ja ebausaldusväärsed. Paikvaatlusel ei esitanud hageja vastuväiteid A.A. väitele, et ta andis hagejale 3000 eurot sularahas. Hageja ei nõudnud arve nr X tasumist alates
2. a novembrist kuni hagi esitamiseni, mis kinnitab, et arve tasuti sularahas; 6) teavitas kostja hagejat puudustest tööde käigus jooksvalt. Hageja esindaja märkis vande all, et märkas astmete paigaldamisel, et trepi ja klaasfassaadi vahel on vahe, ning nad arutasid tellijaga seda probleemi enne
3. a lõppu. Kostja on teinud kulutusi, et trepp oleks kasutatav, kuid tulemus ei ole see, mida tellija õigustatult lepingust lootis. Kohus on analüüsinud kahju hüvitamise nõude eeldusi ning õigesti leidnud, et kostja tasaarvestusavaldus on põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
5. septembri 2020 otsuse resolutsioon muutmata. TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muudab ringkonnakohus osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
6. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud hagi rahuldamata. 7.
7. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid pooled kaks töövõtulepingut, s.o sisetrepi ja suveköögi trepi valmistamiseks ja paigaldamiseks. Enne tööde alustamist tasus kostja hagejale 50% tööde maksumusest. Hageja nõue põhineb 31.10.2016 arvel nr X ja 02.06.2017 arvel nr X, millised kostja jättis tasumata. Kostja vastuväite kohaselt on hageja tehtud tööd puudustega ning seetõttu ei ole ta kohustatud töid vastu võtma ja arveid tasuma. Maakohus leidis, et suveköögi trepi osas on kostja vastuväited põhjendamatud ning suveköögi trepi I-III etapi tööde eest esitatud tasunõue on sissenõutav. Nimetatud asjaolu ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas hageja tasunõue sisetrepi osas on sissenõutav, s.o selle üle, kas kostja keeldumine tööde vastuvõtmisest ja selle eest tasumata jätmine on põhjendatud. 7.
8. Kostja vastuväidete kohaselt ei vasta hageja tehtud tööd sisetrepi osas lepingutingimustele, kuna trepp ei ulatunud klaasfassaadini ning seetõttu on trepi ja klaasfassaadi vahel ohtlik ja lubatud 110 mm ületav vahe; trepi esimene aste on koridori eenduv (ulatub ruumi sisse); trepi sepistest piirded ei ole keemilisest töödeldud ega lakitud ning sepiste sisemised otsad ei ole ettenähtud keeruga ja lõpuni keeratud. Seega on hageja tehtud tööd vastuolus projektiga SA218, SA-219 ja SA-220 (I kd, tl 60-66). Nimetatud kostja seisukohta kinnitavad eriteadmistega isiku B.B. arvamused koos fotodega (I kd, tl 56-58 ja 129). 7 Pooltevahelise lepingu p 2.1 kohaselt on lepingu objektiks sisetrepi ehitus ja paigaldamine vastavalt lepingu tingimustele. Vastavalt lepingu p-le 3.1.1.1 oli töövõtja kohustatud mõõdistama, teostama tööjoonised, tarnima ja paigaldama kolm sisetreppi, trepipiirded, astmed ja platvormide metallosad vastavalt töövõtja poolt koostatud hinnapakkumisele. Projekt SA218 sisaldas märkust (I kd, tl 60), et enne trepi valmistamist tuleb tootjal kontrollida ehituslikke mõõtmeid objektil. Kostja seisukohast nähtuvalt oli trepi asukoht olulise tähendusega, mida kinnitab ka asjaolu, et enne lepingu sõlmimist tehti ümber esimene projekt (vt I kd, tl 116), mille põhjuseks oli see, et tellijale ei olnud vastuvõetav lahendus, kus trepiaste eendub koridori. Hageja ei ole ümber lükanud kostja väidet, mille kohaselt hageja töövõtjana teadis projekti ümbertegemise põhjust. Riigikohus on mitmes lahendis asunud seisukohale (nt 28.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-180-08, p 22), et kuna töövõtja peab

§ 638

teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus alusetult tööd vastu võtmast, peab ta tõendama ka selle, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane, st vastab lepingutingimustele

§-de 77 ja 641 mõttes. Kuna praegusel juhul oli kostja poolt tasutud enne tööde alustamist 50% tööde maksumusest, siis pidi hageja nõude maksmapanekuks tõendama, et tema poolt tehtud tööd vastavad lepingutingimustele (on puudusteta) ning tehtud tööde maksumus ületab 50% kogu lepingujärgsest maksumusest Hageja on omapoolse tõendamiskoormise täitmiseks esitanud eriteadmistega isiku C.C. arvamuse (II kd, tl 33-34), samuti on maakohus hageja taotlusel kuulanud vande all üle hageja seadusliku esindaja (II kd, tl 63-67). Eriteadmistega isiku arvamuse kohaselt on arvamuse aluseks vestlus hageja juhatuse liikme E.E.ga ja e-posti teel saadud tsiviilasja materjalid. Arvamusest nähtuvalt ei ole C.C. objektil kohapeal käinud. Arvamuses on eriteadmistega isik kinnitanud, et fotomaterjali alusel ei ole võimalik väita, et alumine trepiastme asukoht ei vasta projektile, samuti ei ole võimalik väita, kas seina asukoht on projektijärgne või mitte. Hageja väite kohaselt ei ole konstruktiivset joonist tellija ega peatöövõtja talle esitanud. Sepiste puhul on eeldatav, et neid ei värvita ega lihvita, samuti on eeldatavad ebatasasused ja rooste. Varvaslaua ja servaliistude osas on tööd lõpetamata. Hageja seadusliku esindaja vande all antud seletusest nähtub muu hulgas see, et paigaldatud trepi lahendus ei olnud see, mida tellija lootis saada (vastus kostja küsimusele, kas töö oli puudustega). Sama on hageja möönnud 06.01.2017 e-kirjas kostjale (I kd, tl 77). Ringkonnakohus leiab, et eriteadmistega isiku C.C. arvamuse ja hageja seadusliku esindaja E.E. vande all antud ütlustega ei ole hageja omapoolset tõendamiskoormist täitnud ega tõendanud, et tema poolt tehtud tööd sisetrepi osas vastasid lepingutingimustele. Seonduvalt eriteadmistega isiku C.C. arvamusega märgib ringkonnakohus, et tööjooniste teostamine ja mõõdistamine oli töövõtulepingu p 3.1.1.1 kohaselt hageja kohustuseks. Arvamuse ebausaldusväärsusele viitab eelkõige see, et arvamuse koostaja ei ole objektil kohal käinud ning samas on kinnitanud, et fotomaterjali alusel ei ole tal võimalik väita, kas trepiastme asukoht ja seina asukoht vastavad projektile või mitte. Sepiste puhul on arvamuse andja lähtunud eeldusest, et need vastavad lepingutingimustele. Sellest tulenevalt on ekslik ka see hageja seisukoht, et tema tasunõue sisetrepi osas on sissenõutav ja maakohtu vastupidine järeldus ebaõige. Tõendatud ei ole ka see hageja väide, et trepi platvormide ja klaasfassaadi vaheline vahe võis tekkida klaasfassaadi paigutamisest valesse asukohta. Muu hulgas ei kinnita sellist väidet ka hageja esitatud eriteadmistega isiku C.C. arvamus. Kostja on sellele hageja väitele vastu vaielnud. Seetõttu tuleb lugeda ebaõigeks ning maakohtu otsuse põhjendustest välja jätta maakohtu seisukoht, mille kohaselt klaasfassaad paigaldati algselt projekteeritust väljapoole. 8 Millistel asjaoludel maakohus sellisele järeldusele jõudis, maakohtu otsuse põhjendustest ei nähtu.

§ 641

lg 3 kohaselt töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Nimetatud sätte alusel tuli hagejal professionaalse töövõtjana kontrollida seniseid kolmandate isikute poolt tehtud töid ja projekte. Eeltoodut kinnitab poolte vahelise lepingu p 3.1.1.1, mille kohaselt oli hageja kohustuseks tööjooniste teostamine ning projekti joonisel SA-218 olev märkus, mille kohaselt tuleb hagejal enne trepi valmistamist kontrollida ehituslikke mõõte objektil. Seega nii trepi mõõtude võtmise kui trepi paigaldamise ajal oli hagejal kohustus kontrollida faktilist olukorda objektil, vajadusel informeerima tellijat võimalikest riskidest ja ohtudest töö resultaadile, et tagada lepingutingimustele vastav töö. Asja materjalidest nähtuvalt oli trepi paigaldamise ajal paigaldatud ajutine aknaraam ning trepi paigaldamisel sai sellest juhinduda. Hageja väide, et tal puudusid

§ 641lg-s 3 ettenähtud kontrollikohustused, on ekslik.

Maakohus on kokkuvõtvalt õigesti leidnud, et hageja poolt tehtud töödes esinevate puuduste tõttu ei vastanud sisetrepp lepingutingimustele ning hageja tasunõue ei ole seetõttu sissenõutav. 7.

1. Maakohus on õigesti leidnud, et 23.08.2016 lepingu ja selle lisa järgi leppisid pooled kokku tööde ositi üleandmises-vastuvõtmises ja ositi tasumises ning töö pidi olema valmis 12.10.
2. Kostja ei ole kummalegi hageja poolt esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile alla kirjutanud. Seega on hageja kohustuseks tõendada lisaks tööde vastavusele lepingutingimustele ka aktides märgitud tööde mahtu ja rahalist väärtust (tööde maksumust üle 50% lepingu summast). Lepingu lisa nr 1 (I kd, tl 12) kohaselt oli ette nähtud tööde üleandmine ja tasumine neljas osas. Hageja seisukohast lähtuvalt lõpetas ta tööd
3. a lõpus, kuna kostja jättis esimese etapi tööd vastu võtmata ja 31.10.2016 arve tasumata. Teise arve esitas hageja kostjale alles 02.06.
4. Hageja seisukohtadest ei nähtu, miks ta ei järginud lepingu lisas nr 1 ettenähtud korda arve esitamisel ning samuti ei ole hageja tõendanud puudustega üleantud tööde väärtust. 7.4.

§ 645

lg 1 p 2 kohaselt tellija võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta töid üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale. Maakohus on nimetatud sättele tuginedes põhjendatult leidnud, et kostjal oli õigus töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, kuivõrd hageja seaduslik esindaja on vande all antud seletuses tunnistanud sisetrepi osas kokkulepitud omadustele mittevastavust ning seda, et trepil esinevad puudused oli tellijaga korduvalt kõneaineks. Nimetatud jutuajamised toimusid enne 2016. a lõppu. Kuivõrd hageja on kinnitanud, et pärast 2016. a detsembrit objektil mingeid töid ei tehtud, siis oli hagejale teada kogu trepi kui vallasasja seisund (sh piirded). Maakohtu poolt

§ 645

lg 1 p 2 kohaldamise osas ei ole hageja apellatsioonkaebuses vastuväiteid esitanud ning tuginenud üksnes maakohtu poolt

§ 644lg 1 väärale kohaldamisele.

Ringkonnakohus rõhutab, et maakohus ei ole

§ 644

lg 1 alusel leidnud, et kostja poolt lepingutingimustele mittevastavusest teatamine on toimunud tähtaegselt. 7.5. Nagu ringkonnakohus käesoleva otsuse p-s 7.3 märkis, leppisid pooled töövõtulepingus ja selle lisas nr 1 kokku tööde ositi üleandmises-vastuvõtmises ja ositi tasumises.

§ 637

lg 4 teise lause kohaselt kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Nimetatud sättest tuleneb, et vaheetapi vastuvõtmisele ei saa vaheetapi raames vastuvõetud tööde osas omistada vältimatult sama õiguslikku tähendust, mille seadus omistab tööde 9 lõplikule vastuvõtmisele lõppakti alusel. Seega ei hakka vaheetapi vastuvõtmisest kulgema ja

§ 644lg-s 1 sätestatud puudustest teatamise tähtajad.

Maakohus tuvastas, et hageja jättis tööd lõpetamata, kumbki pool ei ole lepingut lõpetanud ning lõppakti ei ole hageja esitanud. Ringkonnakohus leiab, et ka nimetatud asjaoludest tulenevalt on põhjendamatu hageja seisukoht apellatsioonkaebuses, et kostja on rikkunud

§ 644lg-s 1 ettenähtud tähtaega lepingutingimustele mittevastavusest teatamisel.

7.6. Riigikohus on 02.03.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14 p-s 27 asunud seisukohale, et juhul, kui töö on puudustega, võib tellija nõuda töövõtjalt kahju hüvitamist

§ 115lg-te 2 ja 3 järgi.

Selline rahaline nõue on käsitletav kahju hüvitamise nõudena täitmise asemel, kusjuures kahjuks on tellija kulutused töövõtja poolt tegemata tööde tegemiseks ja puudustega tehtud tööde ümbertegemiseks. Kahju nõude tasaarvestamiseks piisab tasaarvestuse avalduse esitamist kohtumenetluse ajal.

§ 115

lg-te 2 ja 3 kohaldamine eeldab, et töövõtja on lepingut oluliselt rikkunud, mida töövõtulepingu puhul tuleb hinnata

§ 116

lg 2 alusel koosmõjus

§ 647lg-ga 1.

Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja jättis õigustamatult tööd pooleli, teades samas, et tööl ei ole kokkulepitud omadusi, siis on hageja rikkunud oluliselt töövõtulepingut

§ 647

lg 1 ja

§ 116lg 2 p 1 tähenduses.

Seega on tegemist

§ 115lg-s 3 sätestatud olukorraga.

Maakohus on tuvastanud, et kostjal on hageja vastu tasaarvestatav nõue 12 415 euro ulatuses ning tasaarvestanud selle hageja nõudega kostja vastu summas 3605,39 eurot. Apellatsioonkaebuses (p 4.7) on hageja kinnitanud, et ta ei sea kahtluse alla puuduste kõrvaldamise maksumust, vaid vaidleb tasaarvestusele vastu seetõttu, et tema tehtud töödes puuduseid ei esinenud. Ringkonnakohus tuvastas käesolevas otsuse p-s 7.2-7.5, et hageja poolt tehtud tööd on puudustega ja hageja vastutab puuduste eest. Lisaks on hageja apellatsioonkaebuses seisukohal, et antud juhul ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud. Ringkonnakohus leiab, et hageja nimetatud vastuväide on põhjendamatu. Tegemist on töövõtulepingu rikkumisest tuleneva kahjunõudega

§ 115lg 3 järgi.

Kahju suurusele ei ole hageja vastu vaielnud ning asja materjalide põhjal on üheselt tuvastatav, et esineb põhjuslik seos hageja poolt lepingu rikkumise ja kostjal kahju (puuduste kõrvaldamise maksumus) vahel. Samuti on kostja kahju hüvitamise nõue kooskõlas

§ 127

lg-s 2 ettenähtud rikutud lepingulise kohustuse kaitse eesmärgiga, kuna töövõtulepingu sõlmimisega võttis hageja endale kahju kandmise riski lepingu rikkumise korral. 8. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 10 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja