2-21-7922/12

2-21-7922 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 18.08.

1. a, Võru kohtumaja Põlva maja Tsiviilasja number 2-21-7922 Tsiviilasi K. P. hagi K. P. vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K. P. (isikukood xxxxxxxxxxx); Kohtuistungi aeg 04.08.
2. a Kostja: K. P. (isikukood xxxxxxxxxxx) RESOLUTSIOON
6. Hagi rahuldada. Lahutada K. P. ja K. P. abielu, mis sõlmiti 15.02.
7. a Tartu Linnavalitsuses. Taastada abielu lahutamisel K. P. abielu eel kantud perekonnanimi – K. . Toimetada käesolev kohtuotsus kätte pooltele ja pärast jõustumist edastada poolte perekonnaseisukannetes ja kostja isikuandmetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. K. P. esitas 18.05.
9. a kohtule hagiavalduse K. P. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu 15.02.
10. a. Alates märtsist
11. aastal on aga poolte kooselu lõppenud ja hageja soovib abielu lahutada. Hageja palub abielu lahutamisel taastada tema endine perekonnanimi K. .
12. Kohus võttis hagi 20.05.
13. a määrusega menetlusse ja määras kostjale tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks. Kostja määratud tähtaja jooksul kirjalikku vastust ei esitanud.
14. 04.08.
15. a toimus asja arutamiseks kohtuistung, kus pooled isiklikult osalesid. Hageja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde ja palus kohtul poolte abielu lahutada. Hageja leidis, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning ta teatas, et ei soovi kostjaga abieluliste suhete taastamist ega aega leppimiseks. Kostja võttis hagi õigeks. Kostja nõustus hagejaga, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Kostja avaldas, et on abielu lahutamisega nõus ega esita abielu lahutamise nõudele vastuväiteid. KOHTU SEISUKOHT
16. Kohus leiab, et hagi on võimalik rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 4 ei ole kohus abieluasjas hagi õigeksvõtuga seotud. Antud juhul on kostja tema vastu esitatud abielu lahutamise hagi õigeks võtnud. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust jätta kostja õigeksvõtt vastu võtmata. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus tegi kindlaks, et hageja K. P. ja kostja K. P. abielu sõlmiti 15.02.
17. a Tartu Linnavalitsuses. Hageja väitel lõppes poolte kooselu
18. aasta märtsis ning poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Kostja hageja vastavaid väiteid ei vaidlustanud. Kostja võttis abielu lahutamise nõude õigeks ega esitanud sellele vastuväiteid. Kumbki pooltest ei avaldanud soovi kooselu ega abielulisi suhteid taastada. Seetõttu ei pea kohus mõistlikuks ega vajalikuks võtta tarvitusele abinõusid poolte lepitamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte abielu lahutamise eeldused on täidetud ja abielu tuleb lahutada. Hageja soovib, et abielu lahutamisel taastataks tema perekonnanimi K. . Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et K. on hageja abielu eel kantud perekonnanimi. Nimeseaduse § 11 lg 1 näeb ette, et abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib taastatav perekonnanimi olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Hageja taotlusel taastab kohus abielu lahutamisel hageja abielu eel kantud perekonnanime K. . 2 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 455 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja rahvastikuregistripidajale poolte perekonnaseisukannetes ja hageja isikuandmetes muudatuste tegemiseks. Menetluskulude jaotus
19. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud juhul lahendas kohus abielu lahutamise hagi, seega TsMS § 164 lg 1 alusel tuleb poolte menetluskulud jäta poolte endi kanda. Teadaolevaks menetluskuluks on hageja poolt hagilt tasutud riigilõiv, mis jääb hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 3