3.
p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 4.
lg 5 alusel allutada Villo Rull käitumiskontrollile kuni 6 kuuks, mille jooksul kohustada teda järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja – kohustusi: • elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.
lg 2 p 2, 4, 5, 7, 8 alusel määrata Villo Rullile katseajaks järgmised lisakohustused: • mitte tarvitama alkoholi; • otsima endale töökoha või võtma end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast antud määruse jõustumist; • kohtuistungil antud nõusoleku alusel alluma ja läbima sõltuvusvastase ravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames, esitades kriminaalhooldajale vastavad tõendid.
lg 2 p 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 10 kuud vangistust ja
lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust.
Sellest arvati maha
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 1 kuu 23 päeva ning ärakandmisele jäi karistus tähtajaga 10 kuud 7 päeva.
lg 2 alusel suurendati Villo Rullile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 21.03.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-1380 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuu 7 päeva vangistuse võrra. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 6 kuud 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 06.04.2020. 30.06.2021 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid otsustamaks Villo Rull vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav selgitas, et soovib vabaneda ennetähtaegselt. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Villo Rull tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Villo Rull tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab V.Rull ennetähtaegset vabastamist vangistusest. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, kaitsja ning tutvunud prokuröri, kriminaalhooldusametniku ja vangla arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et Villo Rull tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt koos elektroonilise valve kohaldamisega on põhjendatud. Villo Rull kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest.
lg 1 p 2 alusel võib kohus tahtlikus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Villo Rull on ära kandnud 02.09.2021 kohtuistungi toimumise ajaks pea 1 aasta ja 5 kuud, so. enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja see on rohkem kui 4 kuud. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanemise korral asuks kinnipeetav elama aadressile xxxi turvakodusse, kus isikul oleks võimalus osaleda 6-12 kuulises alkoholi- ja narkosõltuvuse taastumise programmis vanglast vabanenutele koos majutus- ja nõustamisteenusega. Asutus on andnud nõusoleku kinnipeetav Villo Rulli võtmise kohta programmi ja valmis pakkuma talle elukohta, kus on tagatud majutusteenus, toitlustus ning psühholoogiline nõustamine. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks teiste vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik peab mõistma, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise ja/või uue kuriteo sooritamise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele ning sellisel juhul on ta usalduskrediidi lõplikult ammendanud. Menetluskulud Villo Rull tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 02.09.2021 kohtuistungist määratud korras advokaat Otto Preem. Kaitsja esitas 02.09.2021 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas vastavalt 97.20€. Kohus on leidnud, et esitatud taotlused on põhjendatud ja kinnitanud riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks kokku 97.20 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Villo Rullilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.