← Eesti

2-20-18709/7

Obsah (11)§ 444§ 162§ 173§ 174§ 138§ 139§ 143§ 144§ 175§ 177§ 178

2-20-18709 KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Viktor Brügel Otsuse tegemise aeg ja koht 05. august 2021, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-18709 Tsiviilasi

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused Envestio SI OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Andres Hermet esitas 18.12.2020 Harju Maakohtusse hagi Tukuma Maja SIA vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue Envestio SI OÜ (pankrotis) ja kostja vahel 16.10.2019 sõlmitud laenulepingust nr xxxx. Kohus võttis hagiavalduse 08.01.2021 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama hagile vastus 28 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättesaamisest. Kostjale on hagimaterjalid ja 08.01.2021 kohtumäärus kätte toimetatud 18.06.2021 Läti kohtutäituri vahendusel. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, s.t. hiljemalt 16.07.2021, oma vastust hagile esitanud.

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 3400 eurot, lepingulise esindaja kulud 1848 eurot (sh käibemaks), tõlkekulud 408 eurot ning dokumentide kättetoimetamise (saatmise) kulud 32,23 eurot.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

§ 139lg 1 kohaselt on riigilõiv 2

(3)2-20-18709 menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuluks ka asja läbivaatamise kulud, mille hulka

§ 143p 2 järgi kuuluvad muuhulgas dokumentaalse tõendi saamise kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Kohtu hinnangul on eelviidatud sätetele tuginedes põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv 3400 eurot, tõlkekulud 408 eurot ning dokumentide kättetoimetamise (saatmise) kulud 32,23 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulistel esindajatel on kulunud käesolevas asjas teostatud toimingutele kokku 11 tundi arvestusega 140 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus, hinnates toimingute sisu ning nendele kulunud aega, leiab, et välja toodud ajakulu on põhjendatud. Samuti vastab asja sisule ning turuhinnale lepinguliste esindajate tunnitasumäär. Seega on lepingulise esindaja kulu summas 1848 eurot vajalik ja põhjendatud. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks seega 5688,23 eurot (sh riigilõiv 3400 eurot, lepingulise esindaja kulud 1848 eurot (sh käibemaks), tõlkekulud 408 eurot ning dokumentide kättetoimetamise (saatmise) kulud 32,23 eurot), mis kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.