Obsah (10)

§ 113§ 112§ 208§ 217§ 223§ 218§ 220§ 224§ 139§ 6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja VahurPeeter Liin Otsuse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2021, Tallinn Kohtu

) § 139 lg 1 järgi nullini. Hagejad avaldasid lepingueelsete läbirääkimiste käigus, et neil 3 2-19-1478 ei ole kinnisasja seisukorrale pretensioone ning et nad soovivad sellel paikneva elamu lammutada ja selle asemele uue ehitada. Maakohtu otsus ja põhjendused

1. Harju Maakohus rahuldas
2. juuni
3. a otsusega hagi ning mõistis kostjatelt hagejate kasuks solidaarselt välja põhivõla 34 726 eurot 78 senti, kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 4235 eurot 74 senti ja alates
4. juulist 2020 kuni põhinõude tasumiseni

§ 113lg 1 II lauses sätestatud määras viivise.

Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. 3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagejad õigesti hinda alandanud

§ 112lg 1 alusel.

Poolte vahel on sõlmitud müügileping

§ 208lg 1 tähenduses, millega hagejad omandasid kinnisasja, millel asub elamu.

Kinnisasi on hagejatele üle antud. Hagejad on mittenõuetekohase täitmise vastu võtnud ja maksnud ostuhinna 205 000 eurot. 3.2. Kostjad on rikkunud müügilepingust tulenevaid kohustusi, sest kinnisasi ei vastanud lepingutingimustele

§ 217lg 1 ja lg 2 p-de 1–2 järgi, st elamu ei vastanud keskmisele kvaliteedile.

3.2.

1. Müügilepingu järgi tuli kohustusi täita vähemalt keskmise kvaliteediga. Müügilepingus ei ole viidet konkreetsele kokkulepitud kvaliteedile. Müügilepingus on viited sellele, et ostjat on lepingu eseme seisukorrast teavitatud, kuid ei ole täpset seisukorra kirjeldust või teavet puuduste kohta. Kinnisasja müügikuulutusest ei tulene samuti konkreetset viidet kogu elamu kvaliteedile. Müügikuulutuses on eraldi välja toodud, et üks magamistuba on renoveerimata ja vajab hoolitsemist, kuid teine on renoveeritud, ning et elamul on vahetatud plekk-katus. Elamut on kirjeldatud võrdlemisi positiivses võtmes. Peale ühe toa „hoolitsusvajaduse“ ei ole välja toodud mingeid puudusi. Kuulutuses väljatoodud fotod ei viita samuti sellele, et miski peale ühe magamistoa vajaks renoveerimist. Hagejatega sarnane mõistlik isik võis kostjate kasutatud sõnastusest mõista, et terves majas tuleks renoveerida (sõnakasutus „hoolitsemine“ viitab kohtu hinnangul ka pigem kergetele parendustele) ainult üks tuba ning ülejäänud maja on heas korras ja seda võib hakata kohe kasutama täiendavaid renoveerimistöid tegemata. Kostja I kinnitas kinnisasja üleandmisaktis, et elamu tehniline seisukord on hea. Ainsa puudusena on üleandmisaktis välja toodud, et kanalitoru (ilmselt kanalisatsioonitoru) on umbes. Üleandmisaktis märgitud seisukorda „hea“ ei tuleks tõlgendada selliselt, et see tähendab üksnes elamiskõlbulikkust. 3.2.
2. Keskmisele kvaliteedile ei saa vastata elamu, mille renoveerimine olemasolevat kandekonstruktsiooni kasutades ei ole võimalik ning mille puhul on ainus mõistlik lahendus selle lammutamine ja olemasolevale vundamendile uue ehitamine. 3.2.
3. Hinna alandamise avalduses on kirjeldatud järgmisi puudusi: valesti paigaldatud aluskatte tõttu tuli paigaldada uus katusekate, kuna olemasolev katusekate oli materjalist, mille taaskasutus ei olnud selles piirkonnas lubatud, elamu kandetala oli läbi lõigatud, kahekordse betoonpõranda all olevad laetalad olid mädanenud. Hinna alandamise avalduses on viidatud ka korstnate ja korstnapitside seisukorrale. SR auditist ja ÜL hinnangust nähtuvad järgmised kinnisasja puudused: - auditi kohaselt olid elamu seinad suures osas mädaniku kahjustusega ning märke oli ka puusiku kahjustusest, elamu soojapidavus ei vastanud ühelegi normile, kahjustunud 4 2-19-1478 konstruktsiooni ei olnud välja vahetatud, vaid oli makrofleksiga tihendatud, seinas oli niiskuskahjustusi ja hallituse jälgi ning karkassi oli parandatud, kuid kahjustusi ei olnud kõrvaldatud. ÜL leidis enda hinnangus, et elamu välisseinte ehitustehniline seisukord on halb, sest see on suures osas mädanenud ja amortiseerunud ning nõuetele mittevastav, elamu remontimisel ei ole kõiki mädanenud kohti välja vahetatud, mis tähendab, et puidu mädanemine toimub suletud välisseinte konstruktsioonis edasi, sh elamu teise korruse välisseintes, samuti ei ole elamu remontimisel arvestatud elamu vajaliku soojapidavuse tagamisega. Seinte kahjustuste kirjeldus vastab auditi fotodel 7–16 kujutatule. Fotodelt on näha mitmel pool kahjustustega konstruktsioone. Samuti nähtub, et seinad on osaliselt parandatud, kuid selle kahjustatud osi ei ole välja vahetatud. Elamule paigaldatud soojustus oli ilmselgelt puudulik; - auditi kohaselt oli vahelagi esimese ja teise korrusel vahel ehitatud puittaladel, millest enamus olid mädanikuga kahjustatud ja kasutuskõlbmatud ning selle põhjustas valesti paigaldatud katus, kanalisatsiooni paigaldamiseks oli üks vahelae tala läbi lõigatud. ÜL leidis, et enamik laetaladest on kahjustunud ja kasutuskõlbmatud, osade laetalade mädanemine on jõudnud viimasesse faasi, kus puit kaotab oma kandevõime (moodustunud on nn kuubikud), kanalisatsiooni õhutustoru on toodud/jäetud pööningule, mis on lubamatu, põhjustades sellega pööningule täiendavat niiskust, katuse ja vahelae konstruktsioon on avariiline, sest katus toetub toolvärgiga laetaladele, mis on mädanenud. Kirjeldus vastab auditi fotodel 18–21 kujutatule. Fotodelt nähtub, et laetalad on ulatuslikult kahjustunud; - auditi kohaselt oli elamu kõige suuremaks probleemiks katus: katuse ehitamisel ei olnud arvestatud sellega, et katusepleki all olev kondenseerunud vesi peab saama kuivada või tuleb see aluskattega räästast välja juhtida, vesi oli pääsenud katuse konstruktsiooni, mistõttu oli praktiliselt kogu konstruktsioon mädanenud, elamut oli viimase remondiga kahjustatud, remondi käigus ei vahetatud välja mädaniku kahjustusega konstruktsioone, aluskate oli paigaldatud osaliselt ning valesti, sarikaid oli parandatud puidujuppidega ja mädanikust kahjustatud puit oli alles jäetud, kuna osale katusele oli paigaldatud aluskile sarikate vahele ja laudise alla, oli sarika pealispind ja laudis jäänud ummuksisse, mis tegi olukorra veel halvemaks, vesi oli jõudnud ka seina peal olevasse sarikapuusse, mis oli seetõttu niiskuskahjustusega ning katusest tingitud niiskuskahjustusi oli kogu majas. ÜL leidis, et katusekonstruktsioon ei ole kasutamiskõlblik: algne katusekate on vahetatud mittesobiliku plekk-katuse vastu, kaitsmata niiskuse eest, mille tulemuseks on äärmiselt suured vee- ja niiskuskahjustused elamu erinevates konstruktsioonides, vajalikku tuulutust ei ole, mis põhjustab koos katuse läbijooksudega puitkonstruktsioonide mädanemist, katusekate on paigaldatud osaliselt ja valesti ega võimalda tekkival kondensatsiooniveel nõuetekohaselt ära voolata, vesi kahjustab katusepleki all olevat puitu ja allolevaid elamu välisseinu. Kirjeldus vastab auditi fotodel 22–28 kujutatule. Fotodelt nähtub, et sarikad on osaliselt parandatud, kuid kahjustatud puit on alles jäetud. Katuselaudisel on suures ulatuses kahjustusi. Fotodelt nähtub ka sarikapuu ulatuslik kahjustumine; - auditi kokkuvõtte kohaselt oli kogu elamu kande- ja piirdekonstruktsioon 90% ulatuses amortiseerunud ning vajas väljavahetamist, puitkonstruktsioonid tuli lammutada ja vundamendile uus elamu ehitada. ÜL leidis, et elamu kandekonstruktsioonid (seinad, vahelaed, katuse sarikad) ei ole püsivad, sest need on mädanenud, kuna katus toetub toolvärgiga laetaladele, siis kogu katuse- ja laekonstruktsioon on avariiline ning halvas seisukorras, elamu ehitus- ja remonttööd on läbi viidud asjatundmatult ning ilma vajalike lubadeta, välisviimistluses on kasutatud ja paigaldatud materjale, milliseid ei ole lubatud 5 2-19-1478 miljööväärtuslikul alal kasutada, nõutavat omanikujärelevalvet ei ole tehtud, remondiga ei ole eemaldatud mädanenud puitmaterjali ning ehituskonstruktsioone püüti tugevdada, kinnitades uued puitelemendid mädanenud puidu külge. Asjatundja EE arvamus ei ole usaldusväärne. Arvamus põhineb SR auditi kritiseerimisel, mitte elamu otsesel vaatlusel. EE eksis elamu seinamaterjali määratlemisega. Arvamusest ei tulene, millele asjatundja järeldused tuginevad. Arvamuses ei ole antud hinnangut sellele, millises ulatuses on elamu tegelikult kahjustunud. EE leidis, et elamu katusekate ja katusekonstruktsioonid on kasutamiskõlblikud, mida tõendavad auditis olevad fotod ja elamu üldvaade fotol 7, kus on sirge katuse ja korraliku katusekattega elamu. Eluliselt ei ole usutav, et üksnes katuse sirgust hinnates saab teha põhjapanevaid järeldusi katuse kvaliteedi ja remondivajaduse kohta, ja et suures ulatuses kahjustunud ning ilmselgelt mädanenud katusekonstruktsioon (sh mädanenud sarikapuu) ei vaja parandamist. 3.
4. Müüjat loetakse ka

§ 223

lg 1 järgi müügilepingut oluliselt rikkunuks mh siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Hagejad saatsid

1. juuli
2. a kostjatele ekirja, milles viitasid kinnisasja puudustele ning kutsusid kostjaid elamut üle vaatama ja pakkusid variante puudustega tegelemiseks. Hagejad saatsid
3. augustil 2018 kostjatele uue kirja, milles viitasid, et ekspert koostab hinnangut. Mõlemad e-kirjad on saadetud müügilepingus märgitud kostjate e-posti aadressile. 3.
4. Müüja vastutab

§ 218

lg 1 järgi asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Vaidlust ei ole selles, et elamu kahjustused tekkisid pika aja vältel ja enne elamu hagejatele üleandmist. 3.5. Müüja võib

§ 218

lg 4 alusel vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et ostja teadis lepingu sõlmimise ajal lepingutingimustele mittevastavusest. Kostjad ei ole väitnud, et hagejad teadsid lepingutingimustele mittevastavusest. Praegusi puudusi (kandekonstruktsioonide mädanemine, valesti paigaldatud katuse aluskate) ei olnud ka võimalik visuaalse vaatlusega tuvastada, seda ei saanud oodata ka hagejalt II, kellel on arhitekti haridus. 3.

1. Hagejate nõue ei ole hea usu põhimõtte vastane. Kostjad ei ole tõendanud enda väidet, et hagejad soovisid osta kinnisasja selleks, et elamu maha lammutada ja selle asemele uus elamu ehitada. Kostjate väiteid ei tõenda ka tunnistaja ütlused, millega kostjad soovisid tõendada hagejate kavatsusi lepingu eseme ostmisel. Asjaolu, et hagejad võõrandasid enda eelmise elukoha, viitab sellele, et nad kavatsesid elamut kasutada uue eluasemena ja mitte seda täielikult maha lammutada. Hageja II esitas
2. mail 2018 ehitusteatise elamu ümberehitamiseks. SR koostas enda auditi
3. a augustis, mille kohaselt tuli elamu lammutada, HM esitas enda arvamuse
4. augustil
5. Alles pärast asjatundjatelt hinnangute saamist esitasid hagejad taotluse elamu lammutamiseks ehitusloa saamiseks. Eluliselt ei ole usutav, et kinnisasja omanikud, kes kavatsevad elamut lammutada, hakkavad esmalt seda renoveerima ja mitte säästma raha uue elamu ehitamiseks. 3.7.

§ 220

lg 1 järgi peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või teada saama pidi. Hagejad teavitasid kostjaid puudustest hiljemalt 27. juuli 2018. a kirjas.

§ 224

p-de 1–3 sõnastusest ei tulene, et ostja kaotab ostuhinna alandamise õiguse, kui ta mõistliku aja jooksul lepingutingimustele mittevastavusest ei teata. 6 2-19-1478 3.8. Hagejate nõude vähendamiseks ei anna alust

§ 139

lg 1.

§ 139lg 1 järgi saab vähendada üksnes kahjuhüvitist.

Hagejad ei esitanud nõuet kahjuhüvitise saamiseks. 3.

1. Kostjad ei esitanud konkreetseid vastuväiteid kohase ja mittekohase täitmise väärtuste kohta. Vastavalt hagejate esitatud RE Kinnisvara AS-i eksperthinnangule nr 342702018MK oli puudustega kinnisasja väärtus 152 000 eurot ja puudusteta kinnisasja väärtus 183 000 eurot. Eksperthinnang vastab nõuetele ning kohtul ei ole alust kahelda eksperthinnangu järeldustes. Kokkulepitud ostuhind oli 205 000 eurot. Seda arvestades on alandatud hind 170 273 eurot ning hagejatel on õigus nõuda tagasi enammakstud ostuhinda 34 726 eurot 78 senti. 3.
2. Hagejate viivisenõue on põhjendatud täies ulatuses. Hagejad saavad nõuda viivist

§ 113lg 1 alusel ja edasiulatuvat viivist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 367 järgi seadusjärgses määras. Kostjad viivitasid 34 726 euro 78 sendi tagastamisega. Hagejad andsid kostjatele hinna alandamise avalduses tähtaja

1. detsember
2. a enammakstud ostuhinna tagastamiseks. Kostjad ei täitnud seda nõuet. Hagejate põhjendatud viivisenõue on seisuga
3. juuni
4. a 4235 eurot 74 senti. Kohus mõistab kostjatelt TsMS § 367 järgi alates
5. juulist 2020 välja ka edasiulatuva viivise seadusjärgses määras. 3.
6. Kuna hagejad on solidaarvõlausaldajad ning kostjad on solidaarvõlgnikud, mõistab kohus põhinõude ja viivise välja kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks solidaarselt (

§-d 65 ja 73). 3.

1. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi solidaarselt kostjate kanda. Apellatsioonkaebus
2. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada maakohtu otsuse ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks või jätta hagi uue otsusega rahuldamata. Kostjad palusid jätta menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole hinna alandamise materiaalsed eeldused täidetud. Hinna alandamine on praegusel juhul vastuolus hea usu põhimõttega, sest hagejad avaldasid lepingueelsete läbirääkimiste käigus, et nad omandavad kinnisasja eesmärgiga sellele paiknev elamu lammutada ja selle asemele uus elamu ehitada. Seda eesmärki ei ole võimalik tuvastada dokumentaalsete tõenditega, vaid menetlusosaliste vande all antud selgitustega. Kostjad esitasid maakohtule vastava taotluse, kuid kohus jättis põhjendamatult kostjad vande all üle kuulamata. Kõiki hagis nimetatud puudusi oleksid hagejad saanud avastada lepingueelsete ülevaatuste käigus. Hagejad ei tellinud enne müügilepingu sõlmimist ekspertiisi kinnisasja hindamiseks. Vastustaja seisukoht
3. Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda. Hagejad jäid varem esitatud seisukohtade juurde ja leidsid, et maakohus jättis õigesti rahuldamata taotluse kostjate vande all ülekuulamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu 7 2-19-1478 otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
5. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult kostjate taotluse nende vande all ülekuulamiseks rahuldamata ega pidanud kostjaid ka omal algatusel üle kuulama. Sellest tulenevalt asus maakohus põhjendatult seisukohale, et kostjad ei ole tõendanud asjaolu, et hagejad ostsid kinnisasja eesmärgiga sellel asuv elamu lammutada ja ehitada selle asemele uus, mistõttu ei olnud maakohtul alust jätta hagi hea usu põhimõttest tulenevalt rahuldamata. 7.
6. Kostjad juhivad apellatsioonkaebuses iseenesest õigesti tähelepanu sellele, et õigussuhetes osalejad peavad oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimima TsÜS § 138 järgi heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Ka võlausaldaja ja võlgnik peavad

§ 6

lg 1 järgi käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt ning võlasuhtele ei kohaldata

§ 6

lg 2 järgi seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Seejuures tuleb TsÜS § 139 järgi heausksust eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodu kohaselt ei või võlasuhte pooled mh oma õigusi kuritarvitada ega neid ebaausalt teostada ning õiguste kuritarvitamise korral võib kohus piirata õiguste kuritarvitajal oma õigusi teostada, sh jätta seadusest või lepingust tuleneva kohaldamata. Selleks peab aga müüja kohtumenetluses tõendama, et ostja on oma õigusi kuritarvitanud (vt ka Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-03, p 13). 7.
3. Kolleegium leiab, et olukorras, kus ostja teeb pärast kinnisasja omandamist hinna alandamise avalduse ja nõuab müüjalt elamu puudustele tuginedes hinnavahe hüvitamist, kuigi kavatses kinnisasjal asuva elamu igal juhul lammutada ja ehitada selle asemele uue, võib ostja käitumine ja õiguste teostamine olla vastuolus hea usu põhimõttega, mis annab kohtule alust piirata

§ 6lg 2 alusel ostja õiguste teostamist, s.o hinnavahe hüvitamist.

Selleks peab aga müüja kohtuvaidluses esile tooma ja tõendama ostja õiguste kuritarvitamise aluseks olevad asjaolud. 7.

1. Praegusel juhul väitsid kostjad, et hagejad ostsid kinnisasja eesmärgiga lammutada sellel asuv elamu ja ehitada selle asemele uus. Selle asjaolu tõendamiseks taotlesid kostjad
2. märtsi 2019 vastuses hagile müügitehingut vahendanud LL-ga tunnistajana ülekuulamist ja kostjate endi vande all ülekuulamist. Hagejad vaidlesid
3. aprilli
4. a menetlusdokumendis kostjate taotlustele vastu põhjusel, et tunnistaja ei vahendanud müügitehingut (hagejad kohtusid temaga algfaasis põgusalt vaid ühe korra) ning leidsid, et kostjad ei saa enda vande all ülekuulamisega luua endale sobivaid tõendeid. Juhul, kui kohus peaks kostjate taotluse rahuldama, taotlesid hagejad ka enda vande all ülekuulamist. Harju Maakohus jättis
5. detsembril 2019 kostjate vande all ülekuulamise taotluse TsMS § 268 alusel rahuldamata, sest hagejad vaidlesid sellele vastu (I kd, tl 126), kuid rahuldas
6. märtsil 2020 tunnistaja ülekuulamise taotluse (I kd, tl 172) ja kuulas tunnistaja
7. juuni
8. a kohtuistungil üle. Paraku ei teadnud tunnistaja anda selle asjaolu kohta ütlusi. 7.
9. Kolleegiumi hinnangul ei eksinud maakohus kostjate vande all ülekuulamise taotlust lahendades menetlusõiguse normide vastu, mistõttu jättis ka ringkonnakohus kostjate vande all ülekuulamise taotluse
10. märtsi
11. a kohtuistungil TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel rahuldamata. 8 2-19-1478 Ringkonnakohus selgitab, et pool, kes ei ole suutnud muude tõenditega tõendada tema poolt tõendamist vajavat asjaolu või kes ei ole muid tõendeid esitanud, võib asjaolu tõendamiseks taotleda TsMS § 267 lg 1 I lause järgi vastaspoole või kolmanda isiku vande all ülekuulamist. Kohus võib TsMS § 268 järgi vaieldava asjaolu kohta vande all üle kuulata ka tõendama kohustatud poole, kui üks pool seda taotleb ja teine pool sellega nõustub. Sõltumata poolte taotlustest ja tõendamiskoormise jaotusest võib kohus TsMS § 268¹ järgi ka omal algatusel vande all üle kuulata ükskõik kumma või mõlema poole, kui varasema menetluse ning esitatud ja kogutud tõendite põhjal ei ole kohtul võimalik kujundada seisukohta väidetud ja tõendamisele kuuluva asjaolu tõepärasuses, mh juhul, kui tõendama kohustatud pool soovib anda vande all seletuse, kuid vastaspool sellega ei nõustu. Riigikohus on leidnud, et poole vande all ülekuulamist reguleerivatest sätetest nähtub, et pool ei saa teise poole nõusolekuta taotleda kohtult mitte enda, vaid vastaspoole vande all ülekuulamist. Lisaks on kohtul õigus kuulata pool üle ka sõltumata taotlusest, kuid poolel ei ole õigust nõuda, et kohus seda teeks. Selle üle otsustamine, kas kohus soovib omal algatusel poolt vande all üle kuulata või mitte, on kohtu õigus, millesse kõrgema astme kohus üldjuhul sekkuda ei saa (vt Riigikohtu
12. detsembri
13. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-3430, p 19). Praegusel juhul oli maakohtul esitatud tõendite valguses võimalik kujundada oma seisukoht kostjate väite kohta, st täidetud ei olnud TsMS §-s 268¹ sätestatud eeldused. Maakohus leidis kohtule esitatud tõendite alusel, et hagejatel oli kavas hoone renoveerida ning lammutamise kavatsus tekkis hagejatel alles pärast asjatundja arvamuse saamist (maakohtu otsuse p 21). Seega ei olnud maakohtul vajadust kostjaid ka omal algatusel TsMS § 268¹ järgi vande all üle kuulata.
14. Lisaks tõid kostjad apellatsioonkaebuses esile, et hagejatel ei saa olla nõudeid kostjate vastu seoses elamu seisukorraga, sest hagejad oleksid saanud väidetud puudused avastada lepingueelse ülevaatuse käigus, kuid hagejad ei tellinud müügieelset ekspertiisi ega asjatundja ülevaatust. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus, arvestades asjatundjate arvamustes esile toodud puudusi, põhjendatult seisukohale, et tegemist oli puudustega, mille esinemist ei oleks hagejad ega ka asjatundja saanud hinnata üksnes visuaalse vaatlusega, siseviimistlust eemaldamata. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu põhjendustega, neid TsMS § 654 lg 6 järgi kordamata.
15. Eelnevat arvestades ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsust tühistada, mistõttu järab kolleegium apellatsioonkaebuse rahuldamata.
16. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Arvestades seda, et maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin 9