← Eesti

1-21-2301/48

Obsah (23)§ 199§ 201§ 209§ 320§ 344§ 345§ 64§ 215§ 4231§ 69§ 206§ 217§ 65§ 1572§ 68§ 83§ 15§ 16§ 218§ 24§ 56§ 58§ 57

1-21-2301 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. mai 2021. a, Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-2301 (20267001155) Kohtunik Anu Tammeniit Kohtuis

§ 199

lg 2 p 8, 9, § 215 lg 2 p 1, § 4231, § 1572 lg 1, § 209 lg 2 p 1, 5, § 206 lg 1 ja § 217 lg 1 järgi lühimenetluses Ringkonnaprokurör Küllike Kask Süüdistatav ELAR ALLMAA isikukood: 38911114252; xxx varem kriminaalkorras karistatud, kehtivaid karistusi 3: - 24.11.2015 Pärnu Maakohtu otsusega karistatud

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9;

§ 201

lg 2 p 1;

§ 209

lg 2 p 1, 3;

§ 320

lg 1 järgi vangistusega 2 aastat, millest koheselt kuulus kandmisele 1 aasta vangistust. Vangistus 1 aasta jäeti tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat (24.11.2015-23.11.2017); - 06.11.2017 Pärnu Maakohtu otsusega karistatud

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8,

§ 201

lg 2 p 1,

§ 209

lg 2 p 1, 4,

§ 344

lg 1,

§ 345

lg 1 järgi ja mõistetud liitkaristuseks

§ 64, § 65 lg 1, 2 kohaldades vangistuse 1 aasta ja 9 kuud.

Karistus täidetud 19.04.2019; - 16.12.2020 Pärnu Maakohtu otsusega

§ 215

lg 2 p 1,

§ 4231

järgi karistatud vangistusega 6 kuud, millest 2 päeva eelvangistust arvati karistusaja hulka ning 5 kuud ja 28 päeva asendati

§ 69alusel 178 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtaeg on 01.07.2021.

17 kehtivat väärteokaristust. Kahtlustatavana kinni peetud 28.12.

  1. 1 1-21-2301 Tõkend – vahistamine alates 29.12.
  2. Kaitsja riigi õigusabi korras Vahur Krinal RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 313, § 315 järgi
  3. Süüdi tunnistada Elar Allmaa

§ 206lg 1 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Elar Allmaa

§ 217lg 1 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Elar Allmaa

§ 209

lg 2 p 1, 5 järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Elar Allmaa

§ 199

lg 2 p 8, 9 (16.12.2020 episood) järgi ning mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Elar Allmaa

§ 215

lg 2 p 1 (16.12.2020 episood) järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Elar Allmaa

§ 4231

(01.11.2020 ja 16.12.2020 episoodid) järgi ning mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus 16.12.2020.

a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistusega, s.o 6 (kuus) kuud vangistust ning mõista kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Arvata liitkaristusest maha eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, s.o 2 (kaks) päeva (12.-13.07.2020) vangistust ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Süüdi tunnistada Elar Allmaa

§ 199

lg 2 p 8, 9 (17.12.2020, 18.12.2020, 26.12.2020 episoodid) järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Elar Allmaa

§ 215

lg 2 p 1 (17.12.2020 episood) järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Elar Allmaa

§ 4231

(18.12.2020 ja 27.12.2020 episoodid) järgi ning mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Elar Allmaa

§ 1572lg 1 järgi ning mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

2 1-21-2301

§ 64lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust käesoleva otsusega

§ 65

lg 1 alusel mõistetud ja veel kandmata liitkaristuse, s.o 1 (ühe) aasta, 11 (üheteist) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva vangistuse võrra ning mõista lõplikuks liitkaristuseks 3 (kolm) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda karistuse kandmise alguseks 28.12.

  1. a.
  2. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  3. Rahuldada kannatanute tsiviilhagid ja mõista VÕS § 1043, TsMS § 440 lg 1 alusel Elar Allmaalt välja: - kannatanu P K OÜ kasuks 2 255 €, milline kanda kannatanu arvelduskontole nr EExxx Luminor Bank; - kannatanu T OÜ kasuks 3 850 €, milline kanda kannatanu arvelduskontole nr EExxx Swedbank; - kannatanu M P kasuks 203 €, milline kanda kannatanu arvelduskontole nr EExxx Swedbank; - kannatanu A G kasuks 220 €, milline kanda kannatanu arvelduskontole nr EExxx Swedbank; - kannatanu M K kasuks 300 €, milline kanda kannatanu arvelduskontole nr EExxx Swedbank; - kannatanu E K kasuks 243 €, milline kanda kannatanu arvelduskontole nr EExxx SEB Pank; - kannatanu O L kasuks 400 €, milline kanda kannatanu arvelduskontole nr EExxx SEB Pank; - kannatanu T R kasuks 281 €, milline kanda kannatanu arvelduskontole nr EExxx LHV Pank; - kannatanu BW F OÜ kasuks 380 €, milline kanda kannatanu arvelduskontole nr EExxx Coop Pank AS; - kannatanu M B-L kasuks 403 €, milline kanda kannatanu arvelduskontole nr EExxx LHV Pank; - kannatanu N K kasuks 260 €, milline kanda kannatanu arvelduskontole nr EExxx Swedbank.
  4. KrMS § 179, § 175 alusel välja mõista Elar Allmaalt riigituludesse menetluskuluna: - sundraha 876 €; - asitõendite saatekulu 57 €; - määratud kaitsjale määratud tasu 600 €, kokku 1533 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
  5. Selgituseks 3 1-21-2301 märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  6. Asitõendid, salvestised ja muud äravõetud objektid: - 5 DVD plaati ja 5 CD plaati, mis on asitõendi vaatlusprotokollide lisad ja mis asuvad kriminaalasja juures - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; - DNA proov rahakasseti pistikult (pakend nr 4) ja sündmuskohavaatlusel 18.12.2020 kaasa võetud lukusüdamik (pakend nr 3), mis asuvad Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas, KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - sündmuskohavaatlusel 18.12.2020 kaasa võetud kruvikeeraja ja kirves (pakendid nr 1, 6), mis asuvad Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas –

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

  1. Kohtuotsus saata kannatanutele ning otsuse jõustumisel täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Apellatsioonteate esitamisel on motiveeritud otsus pooltele kättesaadav alates 04.06.
  2. a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu. Süüdistuse sisu Elar Allmaad süüdistatakse selles, et tema, 2020 aasta augusti kuus eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, kuid enne
  3. augusti 2020 muutis teadlikult ja tahtlikult Pärnu linnas xx ebaseaduslikult interneti suhtlusportaalis facebook.com HA kasutajakonto „HA“ kasutajatunnuse „AT“ vastu ja vahetas ära portaali sisenemise e-maili aadressi ja salasõna, mistõttu HA ei pääsenud enam oma kontole ligi. Seega muutis ja sulustas Elar Allmaa tahtlikult ebaseaduslikult arvutisüsteemis olevaid andmeid. Seega Elar Allmaa tahtliku teoga, s.o arvutisüsteemis olevate andmete ebaseadusliku muutmise ja sulustamisega, pani toime

§ 206lg 1 järgi kvalifitseeritava teo.

Elar Allmaad süüdistatakse selles, et tema, 2020 aasta augusti kuus eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 22. augusti 2020 muutis teadlikult ja tahtlikult Pärnu linnas xx ebaseaduslikult interneti suhtlusportaalis facebook.com HA kasutajakonto „HA“ kasutajatunnuse „AT“ vastu ja vahetas ära portaali sisenemise e-maili aadressi ja salasõna, mistõttu HA ei pääsenud enam oma kontole. Seeläbi tagas Elar Allmaa tahtlikult endale arvutisüsteemis ebaseaduslikult juurdepääsu HA facebook.com kasutajakontole. Seega Elar Allmaa tahtliku teoga, s.o arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimisega kaitsevahendi kõrvaldamise või vältimise teel, pani toime

§ 217lg 1 järgi kvalifitseeritava teo.

Elar Allmaad süüdistatakse selles, et tema, olles 06.11.2017 Pärnu Maakohtu poolt karistatud

§ 199

lg 2 p 4,7,8,9, § 209 lg 2 p 1, 4 järgi ja omades kustumata karistatust, olles seega

§ 209

lg 2 p 1 tähendatud isik, 09.08.2020 Sindi linnas Pärnu maakonnas, omamata mobiiltelefoni Samsung S10+ ja soovimata mobiiltelefoni üle anda, pakkus müügiks mobiiltelefoni Samsung S10+ internetiportaalis www.facebook.com avaldatud kuulutuses 300 euro eest. Mobiiltelefoni soovis osta AG, kes leppis müüjaga kokku telefoni lõplikuks hinnaks 4 1-21-2301 220 eurot, mille ostja tasub ST SEB Pank kontole nr EExxx ja Elar Allmaa saadab mobiiltelefoni ostjale Pärnust tuleva Cargo bussiga Tallinnasse. Elar Allmaa viis AGi teadlikult ja tahtlikult eksimusse selles, et tal on olemas müügiks pakutav mobiiltelefon, mille ta saadab ostjale peale raha saamist Cargo bussiga ning eksimuses AG tegi 09.08.2020 ülekande ST kontole nr EExxx summas 220 eurot. Elar Allmaa ei saatnud tellitud mobiiltelefoni tahtlikult AGile ega tagastanud raha, jättes selle endale, millega tekitas AGile varalise kahju 220 euro suuruses summas. Samuti tema, isikuna kes on tähendatud

§ 209

lg 2 p 1, 15.08.2020 Sindi linnas Pärnu maakonnas, omamata Milwaukee torupressi ja soovimata tööriista üle anda, pakkus müügiks Milwaukee torupressi internetiportaalis www.facebook.com avaldatud kuulutuses 300 euro eest. Tööriista soovis osta M K, kes leppis müüjaga kokku, et ostja tasub tööriista eest 300 eurot S T SEB Pank kontole nr EExxx ja Elar Allmaa saadab tööriista ostjale Omniva postiteenuse kaudu Raasiku alevis Raasiku vallas Harju maakonnas asuvasse pakiautomaati. Elar Allmaa viis M K teadlikult ja tahtlikult eksimusse selles, et tal on olemas müügiks pakutav tööriist, mille ta saadab ostjale peale raha saamist Omniva postiteenuse kaudu Raasiku alevis Raasiku vallas Harju maakonnas asuvasse pakiautomaati ning eksimuses M K tegi 15.08.2020 ülekande S T kontole nr EExxx summas 300 eurot. Elar Allmaa ei saatnud tellitud tööriista tahtlikult M K ega tagastanud raha, jättes selle endale, millega tekitas M Kle varalise kahju 300 euro suuruses summas. Samuti tema, esinedes K P nimelise isikuna, müüs internetiportaalis Facebook.com DeWalt nurklihvijat DCG414 pluss kaks akut ja laadija hinnaga 75 eurot ja naelapüssi hinnaga 200 eurot. Neid tööriistu soovis 21.08.2020 osta T R, kes leppis müüjaga Messenger suhtluskeskkonnas kokku esemete lõplikuks hinnaks 281 eurot, mille ostja tasub K P SEB Pank kontole nr EExxx ja Elar Allmaa saadab tööriistad ostjale Omniva pakiautomaati. Elar Allmaa viis teadlikult ja tahtlikult T R eksimusse selles, et tal on olemas müügiks pakutavad tööriistad, mille ta saadab ostjale peale raha saamist Omniva pakiautomaati ning eksimuses T R tegi 22.08.2020 ülekande K P kontole nr EExxx summas 281 eurot. Elar Allmaa ei saatnud tellitud tööriistu tahtlikult T Rle ega tagastanud raha, jättes selle endale, millega tekitas T Rle varalise kahju 281 euro suuruses summas. Samuti tema, esinedes A T nimelise isikuna, müüs internetiportaalis Facebook.com 6600k+ASUS ROG Maximus VIII Impact (mini-ITX) ja Gigabyte AORUS Gamer Geforsce GTX 1080Ti 11g GDDR5/352 bit RGB Fusioni. Neid arvutiosi soovis 24.08.2020 osta B F OÜ juhatuse liige K P, kes leppis müüjaga Messenger suhtluskeskkonnas kokku esemete lõplikuks hinnaks 380 eurot, mille ostja tasub A T SEB Pank kontole nr EExxx ja Elar Allmaa saadab arvutikomponendid ostjale Omniva pakiautomaati. Elar Allmaa viis teadlikult ja tahtlikult K P eksimusse selles, et tal on olemas müügiks pakutavad arvutikomponendid, mille ta saadab ostjale peale raha saamist Omniva pakiautomaati ning eksimuses K P tegi 24.08.2020 ülekande B F OÜ pangakontolt A T kontole nr EExxx suurusega 380 eurot. Elar Allmaa ei saatnud tellitud arvutikomponente tahtlikult K P ega tagastanud raha, jättes selle endale, millega tekitas B F OÜ-le varalise kahju 380 euro suuruses summas. Samuti tema, esinedes A T nimelise isikuna, müüs internetiportaalis Facebook.com mobiiltelefoni iPhone X-i, mida soovis 24.08.2020 osta M B-L, kes leppis müüjaga sõnumite teel kokku mobiiltelefoni Iphone X hinnaks 403 eurot, mille ostja tasub A T SEB Pank kontole nr EExxx ja Elar Allmaa saadab mobiiltelefoni ostjale posti teel. Elar Allmaa viis teadlikult ja tahtlikult M B-L eksimusse selles, et tal on olemas müügiks pakutav mobiiltelefon, mille ta saadab ostjale peale raha saamist posti teel ning eksimuses M B-L tegi 24.08.2020 ülekande A 5 1-21-2301 T kontole nr EExxx suurusega 403 eurot. Elar Allmaa ei saatnud tellitud mobiiltelefoni tahtlikult M B-Lle ega tagastanud raha, jättes selle endale, millega tekitas M B-Lle varalise kahju 403 euro suuruses summas. Samuti tema 04.12.2020 Sindi linnas Pärnu maakonnas, omamata akumutrikeerajat Makita DRW1002Z 18V ja soovimata tööriista üle anda, pakkus internetiportaalis www.facebook.com avaldatud kuulutuses kasutajanime R K all müügiks olematut akumutrikeerajat Makita DRW1002Z 18V. Tööriista soovis osta N K mees K K, kes leppis müüjaga kokku, et ostja tasub tööriista eest 260 eurot R K kontole nr EExxx ja Elar Allmaa saadab tööriista Omniva postiteenuse kaudu Pärnumaal Pärnu Maksimarketis asuvasse pakiautomaati. Elar Allmaa viis teadlikult ja tahtlikult K K ja N K eksimusse selles, et tal on olemas müügiks pakutav tööriist, mille ta saadab ostjale peale raha saamist postipakina pakiautomaati ning eksimuses N K tegi 04.12.2020 Elar Allmaa juhtnööride järgi ülekande väljamõeldud nimega kontoomaniku R K kontole. Tegelikkuses kuulus SEB Pank konto nr EExxx Elar Allmaa xle T A, kelle kontole nr EExxx 260 eurot laekus. Elar Allmaa ei saatnud tellitud tööriista tahtlikult N Kle ega tagastanud raha, jättes selle endale, millega tekitas N Kle varalise kahju 260 euro suuruses summas. Samuti tema 11.12.2020 Sindi linnas Pärnu maakonnas, omamata akumutrikeerajat Makita DTW1002Z 18V 1000Nm 1/2 koos laadija ja kahe 5.0AH akuga ja soovimata tööriista üle anda, pakkus internetiportaalis www.facebook.com avaldatud kuulutuses kasutajanime R R K all müügiks olematut akumutrikeerajat Makita DTW1002Z 18V 1000Nm 1/2 koos laadija ja kahe 5.0AH akuga. Tööriista soovis osta E K, kes leppis müüjaga kokku, et ostja tasub tööriista eest 243 eurot R A kontole nr EExxx ja Elar Allmaa saadab tööriista Omniva postiteenuse kaudu Pärnumaal Kihnu vallas asuvasse pakiautomaati. Elar Allmaa viis teadlikult ja tahtlikult E K eksimusse selles, et tal on olemas müügiks pakutav tööriist, mille ta saadab ostjale peale raha saamist postipakina pakiautomaati ning eksimuses E K tegi 11.12.2020 Elar Allmaa juhtnööride järgi ülekande väljamõeldud nimega kontoomaniku R A kontole. Tegelikkuses kuulus SEB Pank konto nr EExxx Elar Allmaa xle TAle, kelle kontole nr EExxx 243 eurot laekus. Elar Allmaa ei saatnud tellitud tööriista tahtlikult E Kle ega tagastanud raha, jättes selle endale, millega tekitas EKle varalise kahju 243 euro suuruses summas. Samuti tema 11.12.2020 Sindi linnas Pärnu maakonnas, omamata akumutrikeerajat Makita DTW1002Z koos laadija ja kahe akuga ja soovimata tööriista üle anda, pakkus müügiks internetiportaalis www.facebook.com avaldatud kuulutuses grupis Autode ost, müük ja vahetus Eestimaal kasutajanime K R R all müügiks olematut akumutrikeerajat Makita DTW1002Z koos laadija ja kahe akuga 260 euro eest. Tööriista soovis osta M P, kes leppis müüjaga kokku, et ostja tasub tööriista eest 203 eurot RA kontole nr EExxx ja Elar Allmaa saadab tööriista Omniva postiteenuse kaudu Pärnumaal Sindi linnas asuvasse pakiautomaati. Elar Allmaa viis teadlikult ja tahtlikult MP eksimusse selles, et tal on olemas müügiks pakutav tööriist, mille ta saadab ostjale peale raha saamist postipakina pakiautomaati ning eksimuses MP tegi 13.12.2020 Elar Allmaa juhtnööride järgi ülekande väljamõeldud nimega kontoomaniku R A kontole. Tegelikkuses kuulus SEB Pank konto nr EExxx Elar Allmaa xle T Ale, kelle kontole nr EExxx 203 eurot laekus. Elar Allmaa ei saatnud tellitud tööriista tahtlikult M Ple ega tagastanud raha, jättes selle endale, millega tekitas M Ple varalise kahju 203 euro suuruses summas. Samuti tema 12.12.2020 Sindi linnas Pärnu maakonnas, omamata sülearvutit MacBook Pro ja soovimata sülearvutit üle anda, pakkus internetiportaalis www.facebook.com avaldatud kuulutuses kasutajanime R R all müügiks olematut sülearvutit MacBook Pro. Sülearvutit soovis osta O L 6 1-21-2301 oma pojale xxle, kes leppis O L eest müüjaga kokku, et ostja tasub sülearvuti eest 400 eurot R A kontole nr EExxx ja Elar Allmaa saadab sülearvuti Omniva postiteenuse kaudu Tallinnas asuvasse pakiautomaati. Elar Allmaa viis teadlikult ja tahtlikult O L eksimusse selles, et tal on olemas müügiks pakutav sülearvuti, mille ta saadab ostjale peale raha saamist postipakina pakiautomaati ning eksimuses O L tegi 13.12.2020 Elar Allmaa juhtnööride järgi ülekande väljamõeldud nimega kontoomaniku R A kontole. Tegelikkuses kuulus SEB Pank konto nr EExxx Elar Allmaa xle TAle, kelle kontole nr EExxx 400 eurot laekus. Elar Allmaa ei saatnud tellitud sülearvutit tahtlikult xxle ega tagastanud raha, jättes selle endale, millega tekitas O Lle varalise kahju 400 euro suuruses summas. Seega Elar Allmaa tahtlike tegudega, s.o teisele isikule varalise kahju tekitamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse ning kui see on toime pandud avalikkuse poole pöördudes, pani toime

§ 209lg 2 p 1, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Elar Allmaad süüdistatakse selles, et tema, olles 06.11.2017 Pärnu Maakohtu poolt karistatud

§ 199

lg 2 p 4,7,8,9, § 209 lg 2 p 1, 4 järgi ja omades kustumata karistatust, olles seega

§ 199

lg 2 p 4 täheldatud isik ning olles varem toime pannud varguseid väheväärtusliku asja vastu (27.03.2020; 08.09.2020), olles seega

§ 199

lg 2 p 9 täheldatud isikuks, - 16.12.2020 kella 05:09 ajal Pärnu linnas xx asuva PK OÜ kuuluvas iseteeninduspesulas, murdis tahtlikult kruvikeerajaga lahti tolmuimeja lukustatud ukse, kust võttis tahtlikult ebaseadusliku omastamise eesmärgil sularaha 100 euro suuruses summas, millega tekitas PK OÜ-le varalise kahju. - Samuti tema 17.12.2020.a kella 03:40 ajal Pärnu linnas xxx asuvas T OÜ kuuluvas autopesulas x, lõhkus tahtlikult rahavahetuse seadme, kust võttis tahtlikult ebaseadusliku omastamise eesmärgil sularaha 1500 euro suuruses summas ning lõhkus tolmuimeja, kust võttis tahtlikult ebaseadusliku omastamise eesmärgil sularaha 250 euro suuruses summas, millega tekitas T OÜ-le varalise kahju. - Samuti tema 18.12.2020.a kella 00:40 ajal murdis kruvikeeraja ja kirvega lukusüdamiku lõhkumise teel tahtlikult sisse Pärnu linnas x PK OÜ-le kuuluva iseteeninduspesula tehnoruumi, kus lõhkus lahti sularaha vahetuse masina ja võttis sealt tahtlikult ebaseadusliku omastamise eesmärgil sularaha 400 euro suuruses summas, millega tekitas PK OÜ-le varalise kahju. - Samuti tema 26.12.2020.a kella 06:45 ajal Pärnu linnas xx asuvas T OÜ kuuluvas autopesulas xx, murdis tahtlikult kangiga lahti pesula kahepoolse tehnilise kapi lukustatud uksed, kust võttis tahtlikult ebaseadusliku omastamise eesmärgil sularaha 450 euro suuruses summas, millega tekitas T OÜ-le varalise kahju. Seega Elar Allmaa, tahtlike tegudega, s.o võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, pani toime

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Elar Allmaad süüdistatakse selles, et tema, olles 12.07.2020.a toime pannud võõra vallasasja omavolilise kasutamise, mille eest teda karistati Pärnu Maakohtu poolt 16.12.2020 a ja olles seega

§ 215

lg 2 p 1 tähendatud isik, 16.12.2020.a varahommikul, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, võttis teadlikult ja tahtlikult omavolilise kasutamise eesmärgil Pärnu linnas x juurest, temale eelmisel õhtul remondiks toodud ja üle antud, H Ple kuuluva sõiduauto Dodge Journey registreerimismärgiga xxx, millega sõitis ringi Pärnu linnas. Samuti tema 17.12.2020.a eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal võttis teadlikult ja tahtlikult omavolilise kasutamise eesmärgil Pärnu linnas x juurest, temale sama päeva õhtul kella 20:00 7 1-21-2301 paiku remondiks toodud ja üle antud, H Ple kuuluva sõiduauto Dodge Journey registreerimismärgiga xxx, millega sõitis ringi Pärnu linnas ning peeti 18.12.2020.a kella 01:26 ajal kinni Pärnu linnas Tallinna mnt 64 juures seoses varguse toimepanemisega. Seega Elar Allmaa tahtlike tegudega, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, pani toime

§ 215lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Elar Allmaad süüdistatakse selles, et tema, olles varem korduvalt juhtimiselt kõrvaldatud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumise tõttu (23.08.2019, 04.09.2019) ja olles karistatud Pärnu Maakohtu 16.12.2020 otsusega

§ 4231

järgi (12.07.2020 juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust), juhtis teadlikult ja tahtlikult 01.11.2020.a kella 14:45 paiku Pärnu linnas Riia mnt 110a asuva Neste automaattankla juures sõiduautot Citroen Berlingo registreerimismärgiga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõudeid. - Samuti tema juhtis teadlikult ja tahtlikult 16.12.2020.a kella 04:02 paiku Pärnu linnas Pärlimõisa tee 24 iseteeninduspesula juures sõiduautot Dodge Journey registreerimismärgiga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõudeid. - Samuti tema juhtis teadlikult ja tahtlikult 18.12.2020 a ajavahemikul kell 00:25-01:23 Pärnu linnas Pärlimõisa teel ja Tallinna mnt 64 juures sõiduautot Dodge Journey registreerimismärgiga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõudeid. - Samuti tema juhtis teadlikult ja tahtlikult 27.12.2020 a kella 23:59 ajal Pärnumaal Pärnu linnas Ehitajate teel, Niidu tänava ja Raba tänava vahelisel alal, suunaga Raba tänava poole sõiduautot Chrysler Sebring registreerimismärgiga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõudeid. Vastavalt LS § 90 lg 1 p 1 mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellise tegevusega rikkus Elar Allmaa tahtlikult ja süstemaatiliselt LS § 94 lg 1, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega Elar Allmaa tahtlikult mootorsõiduki juhtimisega vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isikuna, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Elar Allmaad süüdistatakse selles, et tema, eesmärgiga varjata enda poolt 27.12. 2020 a kella 23:59 ajal Pärnu linnas Ehitajate teel toime pandud Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 ja § 94 lg 1 rikkumisi, vabaneda vastutusest ja luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, edastas ja kasutas tahtlikult 27.12.2020 a tema poolt juhitud sõidukit peatanud ning alkoholijoobe tuvastamisel teostatud toimingute käigus Pärnu politseijaoskonna politseiametnikele H O nime ja sünniaja, millega võimaldas enda isiku tuvastamise H O, kahjustades sellega H O seadusega kaitstud õigusi ja huve. Seega Elar Allmaa, teist isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate isikuandmete tema nõusolekuta tahtliku edastamise ja kasutamisega, eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, millega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele, pani toime

§ 1572lg 1 järgi kvaliftiseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 8 1-21-2301 Prokurör jäi süüdistuses toodud asjaolude juurde ja palus süüdistatava süüdi tunnistada

§ 209

lg 2 p 1, 5 järgi ja karistada vangistusega 2 aastat 6 kuud;

§ 206

lg 1 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud;

§ 217

lg 1 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud;

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi (episood 16.12.2020) ja karistada vangistusega 8 kuud;

§ 215

lg 2 p 1 järgi (episood 16.12.2020) ja karistada vangistusega 6 kuud;

§ 4231

järgi (episoodid 01.11.2020 ja 16.12.2020) ja karistada vangistusega 8 kuud.

§ 64lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat karistust ja liitkaristuseks mõista vangistus 3 aastat. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat vangistus.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel kuulub mõistetud karistusega liitmisele Pärnu Maakohtu 16.12.2020 otsusega mõistetud vangistus 6 kuud, millest arvata maha eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva, seega vangistus 5 kuud 28 päeva, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista vangistus 2 aastat. Süüdi tunnistada Elar Allmaa

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi (episoodid 17.12.2020, 18.12.2020, 26.12.2020) ja karistada vangistusega 2 aastat;

§ 215

lg 2 p 1 järgi (episood 17.12.2020) ja karistada vangistusega 6 kuud;

§ 4231

järgi (episoodid 18.12.2020 ja 27.12.2020) ja karistada vangistusega 8 kuud;

§ 1572

lg 1 järgi (episood pärast 16.12.2020 otsust) ja karistada vangistusega 4 kuud.

§ 64lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat karistust ja liitkaristuseks mõista vangistus 3 aastat 6 kuud. Kr

MS § 238 lg 2 alusel lühimenetluses vähendada karistust 1/3 võrra ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada karistust Pärnu Maakohtu 16.12.2020 otsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o 2 aasta vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista vangistus 4 aastat ja 4 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o alates tema kinnipidamisest 28.12.2020 kuni kohtuotsuse kuulutamiseni. Samuti palus prokurör välja mõista Elar Allmaalt tsiviilhagid ja menetluskulud. CD ja DVD plaadid palus prokurör jätta kriminaalasja materjalide juurde ning pakendid nr 1, 3, 4, 6 hävitada. Kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud, kuid karistuse palus kaitsja mõista väiksemas määras kui taotles seda prokurör ning jätta osaliselt tingimisi kandmisele. Kaitsja palus karistuse mõistmisel arvestada, et vabaduses olles saaks Elar Allmaa hakata kahjusid hüvitama ning lisaks vajavad ülalpidamist tema 2 alaealist last. Süüdistatav tunnistas ennast talle esitatud süüdistuses täielikult kõigis episoodides süüdi ja võttis kõik tsiviilhagid täielikult omaks, kahetses oma tegusid ja palus kergemat karistust. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et Elar Allmaale süüks arvatud kuriteod on tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. 1. Elar Allmaad süüdistatakse

§ 206

lg 1 kvalifikatsioonile vastava kuriteo toimepanemises.

§ 206

lg 1 näeb ette karistuse arvutisüsteemis olevate andmete ebaseadusliku muutmise, kustutamise, rikkumise või sulustamise eest. Elar Allmaale on heidetud ette arvutisüsteemis olevate andmete ebaseaduslikku muutmist ja sulustamist. Arvutisüsteemi mõiste definitsioon on antud arvutikuritegevusvastases konventsioonis (RT II 2003, 9, 32), mille kohaselt on arvutisüsteem andmeid programmi järgi automaatselt töötlev seade, s.o programmeeritav seade (RKKKo 3-1-1-83-07, p 16). Arvutisüsteemiks ka interneti suhtlusportaal facebook.com. Sama konventsiooni kohaselt on arvutiandmed töötlemiseks sobivas vormis esitatud teave või programm, mille abil arvutisüsteem toimib. Kooseisutegu on andmete muutmine, kustutamine, rikkumine või sulustamine. Elar Allmaale on ette heidetud arvutisüsteemis olevate andmete ebaseaduslikku muutmist ja sulustamist. Muutmine kujutab endast olemasolevate arvutiandmete ümberkujundamist. Muutmine võib 9 1-21-2301 aset leida osalise kustutamise või teatud teabe lisamise teel. Arvutiandmete sulustamise korral tehakse arvutiandmete üle õigustatud isikule võimatuks juurdepääs andmetele. Sulustada võib andmeid ka parooliluku paigaldamise või juba olemasoleva parooli muutmisega. Karistatav on ebaseaduslik tegu, ehk tegu, mis on toime pandud õigustatud isiku nõusolekuta. Kannatanu HA ütlustest (II kd tl 221-229) nähtub, et 22.-25. augusti vahel 2020 ta enam on Facebooki kontole „HA“ juurde ei pääsenud, keegi oli selle üle võtnud ja konto uueks nimekas pannud „AT“, muudetud oli ka parooli ja e-maili aadressi. Kontot on kasutatud pettuste toimepanemiseks. Ülekuulamise juurde on lisatud ka kuvatõmmised Messengeri vestlusest ja Facebooki postitusest pettusega seoses. Elar Allmaa ütlustest (II kd tl 232-234) nähtub, et ta tunnistab end

§ 206

lg 1 ja

§ 217lg 1 järgi täielikult süüdi ning selgitab, et oli 2020.

a augustis oma õel HAl külas Pärnu linnas xxx ja kasutas tema sülearvutit. Ta otsustas HA konto endale võtta, et kasutada seda kelmuste toimepanemiseks ehk Facebooki keskkonnas asjade müümiseks jättes ostjale eseme saatmata. Selleks vahetas ta ära HA konto parooli, e-maili ja nime. Uueks nimeks võis panna „AT“. Eeltoodu alusel kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et Elar Allmaa muutis tahtlikult ebaseaduslikult interneti suhtlusportaalis facebook.com HA kasutajakonto „HA" kasutajatunnuse „AT" vastu ja vahetas ära portaali sisenemise e-maili aadressi ja salasõna, mistõttu HA ei pääsenud enam oma kontole ligi. Seega muutis ja sulustas Elar Allmaa tahtlikult ebaseaduslikult arvutisüsteemis olevaid andmeid.

§ 15

lg 1 kohaselt on kuriteona karistatav üksnes tahtlik tegu, kui

ei sätesta karistust ettevaatamatu teo eest.

§ 16lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.

Sealjuures on tahtliku kuriteo toimepanemise vormidest kõige kergem kaudne tahtlus ning kõige raskem kavatsetus. Kohus leiab, et Elar Allmaa pani arvutisüsteemis olevate andmete ebaseadusliku muutmise ja sulustamise toime kavatsetusega.

§ 16

lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Elar Allmaa teadis, et tal puudub õigus andmete muutmiseks ja sulustamiseks, kuid tegi seda sellegipoolest eesmärgiga saada konto enda kasutusse, et panna toime kelmuseid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava süü arvutisüsteemis olevate andmete ebaseaduslikus muutmises ja sulustamises on leidnud tõendamist ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 206lg 1 järgi.

2. Lisaks on Elar Allmaale esitatud süüdistus

§ 217

lg 1 kvalifikatsioonile vastava kuriteo toimepanemises.

§ 217

lg 1 näeb ette karistuse arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimise eest kaitsevahendi kõrvaldamise või vältimise teel. Juurdepääsu hankimine on olukorra loomine, kus isikul on võimalik arvutisüsteemi selle sihipärasel moel kasutada kas aktiivselt või passiivselt. Võimalus süsteemi aktiivselt kasutada tekib isikul kui ta on end süsteemi sisse loginud ja seeläbi loonud võimaluse kasutada süsteemis olevaid andmeid, sh programme. Piisab pelgalt sellise võimaluse loomisest, ei ole oluline, et isik süsteemi ka tegelikult kasutaks. Oluline on, et sihtsüsteem oleks kaitstud. Kaitsevahend on seatud meetod, et vältida teiste isikute poolset juurdepääsu hankimist arvutisüsteemile või seda vähemalt olulisel määral raskendada. Kaitsevahend võib olla nii füüsiline kui tarkvaraline. Käesoleval juhul saab rääkida tarkvaralisest kaitsevahendist. 10 1-21-2301 Levinud kaitsevahend on ka salasõna ehk parool. Koosseisupärane tegu eeldab, et kaitsevahend kõrvaldatakse või seda välditakse. Kõrvaldamine on selle deaktiveerimine, nt salasõna sisestamine. Vältimine on süsteemile juurdepääsu hankimine kaitsevahendit deaktiveerimata, sellest mööda minnes. Eelnevalt viidatud Elar Allmaa ja HA ütlustega on tõendamist leidnud, et Elar Allmaa sisenes HA Facebooki kontole ja muutis ebaseaduslikult interneti suhtlusportaalis facebook.com HA kasutajakonto „HA" kasutajatunnuse „AT" vastu ja vahetas ära portaali sisenemise e-maili aadressi ja salasõna. Seega kõrvaldas Elar Allmaa seni kehtinud kaitsevahendi, salasõna ja pani sellele uues salasõna. Seeläbi tagas Elar Allmaa endale arvutisüsteemis ebaseaduslikult juurdepääsu HA facebook.com kasutajakontole, kuivõrd HA talle selleks luba ei ole andnud. Kohus leiab, et Elar Allmaa pani arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimise kaitsevahendi kõrvaldamise teel toime kavatsetusega, kuivõrd ta seadis eesmärgiks endale juurdepääsu hankimise. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava süü arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimises kaitsevahendi kõrvaldamise teel on leidnud tõendamist ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 217lg 1 järgi.

3. Elar Allmaale on esitatud süüdistus

§ 209

lg 2 p 1, 5 kvalifikatsioonile vastava kuriteo toimepanemises.

§ 209

lg 2 p 1, 5 näeb ette karistuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimis ning avalikkuse poole pöördudes. Elar Allmaa süü kelmuste toimepanemises on leidnud tõendamist järgmiste tõenditega. Kannatanu MP ütlustest (II kd, tl 19-22) nähtub, et kannatanu soovis osta internetiportaalist www.facebook.com grupis „Autode ost, müük ja vahetus Eestimaal“ akumutrikeerajat Makita DTW1002Z koos laadija ja kahe akuga. Hinnaks oli 260 eurot. Müüjaks oli KRR. Kannatanu oli nõus akumutrikeeraja ära ostma 200 euro eest. Müüjaga lepiti kokku, et kannatanu tasub tööriista eest 203 kontole EExxx RA nimele. Paki lubas müüja saata Omniva postiteenuse kaudu Pärnumaal Sindi linnas asuvasse pakiautomaati. Makse teostas kannatanu 13.12.2020, kuid kaupa kätte saanud ei ole. 4-5 päeva hiljem kustutas müüja oma konto ära ja kannatanu temaga enam ühendust ei saanud. Kuna kannatanu pakki ei saanud ja raha talle ei tagastatud, tekitati talle pettusega kahju 203 eurot. MP ütlusi kinnitavad ka tema 29.12.2020 süüteoteade (II kd tl 4), menetleja 06.01.2020 e-kiri ja MP 07.01.2021 vastus (II kd, tl 5, 6-7) ning MP 08.01.2021 e-kiri koos lisadega (II kd, tl 811), millest nähtub, et internetiportaalis www.facebook.com avaldatud kuulutuses grupis Autode ost, müük ja vahetus Eestimaal kasutajanime KRR all pakkus isik müügiks akumutrikeerajat Makita DTW1002Z koos laadija ja kahe akuga 260 euro eest. Suheldi läbi Messengeri, kus lepiti kokku hinnaks 200 eurot, millele lisandus 3 eurot postikulu. Kanntanu tegi ülekande RA kontole nr EExxx. Kannatanu EK ütlustest (II kd, tl 170-173) nähtub, et 11.12.2020 leidis kannatanu internetiportaalis www.facebook.com kuulutuse, kus müüdi akumutrikeerajat Makita DTW1002Z 18V 1000Nm 1/2 koos laadija ja kahe 5.0AH akuga hinnaga 260 eurot. Müüjaks 11 1-21-2301 oli KRR. Kannatanu lubas maksta 240 eurot, millega müüja oli nõus. Lepiti kokku, et pakk saadetakse Omniva postiteenuse kaudu Kihnu vallas asuvasse postipunkt. Makse tuli teha RA kontole EExxx. Kannatanu tasus kokku 243 eurot nimetatud kontole, kuid tellitud tööriista ta ei saanud. Samuti ei ole talle tagastatud raha ja tekitati seega varaline kahju 243 eurot. Kannatanu EK ütlusi kinnitab ka 26.12.2020 süüteoteade koos lisadega (II kd tl 162-163) ja EK 05.01.2021 e-kirjad koos kuvatõmmistega (II kd tl 164-167, 168-169), milledelt nähtub suhtlus Makita akumutrikeeraja müüjaga RRK. Kauba eest tuli tasuda 243 eurot RA kontole nr EExxx, millisele kontole ka EK 11.12.2020 tasus 243 eurot. Pakk lubati saata Omniva postiteenuse kaudu Pärnumaal Kihnu vallas asuvasse pakiautomaati. Müüja kustutas hiljem oma Facebooki konto ära. Kannatanu OL ütlustest ja ütlustele lisatud väljatrükkidest (II kd, tl 177-181, 182-192, 193195) nähtub, et kannatanu soovis osta pojale sülearvutit. Poeg xx leidis Facebookist MacBook Pro müügikuulutuse ning võttis müüjaga ühendust, kelleks oli KRR. Müüa pakkus sülearvutit koos akulaadija ja mobiiltelefoniga 400 euro eest ning poeg oli sellega nõus ja teatas, et selle võib osta. Kannatanu kandis 13.12.2020 RA pangakontole EExxx 400 eurot. Pärast raha ülekandmist pidi müüja saatma sülearvuti koos lisadega Omniva postiteenuse kaudu Tallinnas asuvasse pakiautomaati, kuid kannatanu asju saanud ei ole ning müüjaga ei olnud võimalik ühendust saada. Kannatanule tekitati pettusega kahju 400 eurot. Päringu andmed SEB Pank AS-lt (II kd, tl 12-18) tõendab, et konto nr EExxx omanikuks on TA, volitatud isikuks Elar Allmaa. Konto väljavõttelt nähtub, et 13.12.2020 on kannatanu MP poolt laekunud ülekanne summas 203 eurot. Samuti on 11.12.2020 kannatanu EK poolt laekunud ülekanne summas 243 eurot ja kannatanu OL poolt 13.12.2020 ülekanne summas 400 eurot. 18.12.2020 nõudekiri nr 3.2-1/25177-1 AS-le SEB Pank ja AS SEB Pank 30.12.2020 vastus nr 27190399 koos lisaga (II kd tl 198-199, 200-202) tõendab OL poolt 400 euro tasumist kontole EExxx, mis konto väljavõtte kohaselt on seotud TA nimega. 30.12.2020 nõudekiri nr 3.21/25177-3 AS-le SEB Pank ja AS SEB Pank 06.01.2021 vastus nr 27248774 koos lisaga (II kd tl 203-204, 205-211) tõendab samuti OL poolt tehtud 400 euro suuruse makse laekumist TA pangakontole. Kannatanu AGi ütlustest ja ütlustele lisatud kuvatõmmistest (II kd tl 26-41) nähtub, et kannatanu soovis internetiportaali Facebook kaudu osta mobiiltelefoni Samsung S10+, mille hinnaks oli märgitud 300 eurot. Kannatanu võttis ühendust müüjaga ja lepiti kokku hinnas 220 eurot, mille ta pidi tasuma TS kontole EExxx. Kannatanu tegi 09.08.2020 oma firma SA OÜ kontolt ülekande summas 220 eurot. Müüja lubas telefoni saata Cargo bussiga Tallinnasse, kuid selgus, et bussiga pakki ei saadetud. Müüjaga tal enam kontakti saada ei õnnestunud ning hiljem nägi, et ka müüja Facebooki konto oli kustutatud. PPA operaatorituvastuse 09.09.2020 vastusest (II kd tl 42) nähtub, et mobiilinumbri xxx puhul, mille müüja andis kannatanu AGile, on tegu Telia Eesti AS kõnekaardiga. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist 26.10.2020 (II kd tl 54-57) nähtub abonentnumbrit xxx kasutati mobiiltelefonis, mille IMEI kood oli xxx. Lisaks nähtub, et mobiilinumbrit xxx kasutati Sindi ja Pärnu linna mastide mõjupiirkonnas. 02.11.2020 sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (II kd tl 60-64) nähtub, et sama IMEI koodiga mobiiltelefonis on kasutatud mitmeid erinevaid abonentnumbreid, seal hulgas Elar Allmaale kuuluvat numbrit. Erinevaid abonentnumbreid on kasutatud sama masti mõjupiirkonnas, s.o Pärnumaal (Pärnu ja Sindi linn). 12 1-21-2301 Kannatanu MK ütlustest (II kd tl 109-111) nähtub, et ta leidis Facebook Markerist müügikuulutuse Milwaukee torupressi kohta, mille hinnaks oli 300 eurot. Müüja kasutajanimi oli ST. Kannatanu võttis ühendust müüjaga ja soovis seadet osta. Müüja saatis konto nr EExxx, milline kuulus TS. Kannatanu tegi ülekande 15.08.2020 ja tasus 300 eurot. Müüja pidi paki saatma Omniva postiga, kuid torupressi kannatanu kätte saanud ei ole. Samuti ei ole tagastatud talle raha, mistõttu esitas kannatanu ka tsiviilhagi. Kannatanu ütlusi kinnitavad ka MK süüteoteade 27.08.2020 (II kd tl 112-113) ja 28.08.2020 ekiri (II kd tl 115-121), milledelt nähtub müügikuulutus, kannatanu suhtlus müüjaga, milles müüja lubas paki postitada Raasiku alevis Raasiku vallas asuvasse Omniva pakiautomaati. Samuti nähtub, et raha 300 eurot tuli kanda ST kontole nr EExxx, mida ostja ka 15.08.2020 tegi. Kannatanu TR ütlustest (III kd, tl 3-6) nähtub, et kannatanu soovis 21.08.2020 osta Facebook.com keskkonnas reklaamitud DeWalt tööriistu. KP nimelise isik müüs seal DeWalt nurklihvijat DCG414, pluss kaks akut ja laadija hinnaga 75 eurot ja naelapüssi hinnaga 200 eurot. Kannatanu võttis müüjaga Messengeri kaudu ühendust, said kokkuleppele ja kannatanu tasus tööriistade eest 281 eurot ülekandega SEB kontole EExxx. Pärast raha maksmist kannatanu tellitud kaupu ei saanud, raha talle ei tagastatud ja KP kontot Facebookis enam ei ole. TR esitas ka süüteoteade 01.09.2020 (III kd tl 2). TR ütlusi kinnitavad ka 02.09.2020 e-kiri koos väljatrükkidega Messengeri vestlustest (III kd tl 7-10) ja maksekorralduse väljatrükk (III kd tl 11). Messengeri vestlustest nähtub kannatanu suhtlemine KP nimelise isikuga, kes müüb DeWalt nurklihvijat DCG414, pluss kaks akut ja laadija hinnaga 75 eurot. Paki palub kannatanu saata Omniva pakiautomaati. Maksekorralduse väljatrükist nähtub, et TR kandis 22.08.2020 281 eurot saajale nimega KP ja kontonumbrile EExxx. Kannatanu BWF OÜ juhatuse liikme KP ütlustest ja sellele lisatud väljatrükkidelt (III kd tl 2128) nähtub, et kannatanu soovis Facebook.com keskkonnas osta 6600k+ASUS ROG Maximus VIII Impact (mini-ITX) ja Gigabyte AORUS Gamer Geforsce GTX 1080Ti 11g GDDR5/352 bit RGB Fusioni. Müüja oli AT, kellega lepiti kokku hinnaks 380 eurot. Kannatanu tegi 24.08.2020 ülekande AT pangakontole EExxx 380 eurot. Paki palus kannatanu saata Omniva pakiautomaati, kuid tellitud ta asju ei ole kätte saanud, samuti ei ole tagastatud talle raha. Kannatanu esitas tsiviilhagi. KP 10.02.2021 e-kiri koos maksekorraldusega (III kd tl 29-30) tõendab BF OÜ kontolt 24.08.2020 tehtud makset summas 380 eurot. Saaja nimeks on AT ja kontonumber EExxx. Kannatanu MB-L ütlustest (III kd, tl 55-58) nähtub, et kannatanu soovis 24.08.2020 osta Facebook müügikeskkonnas uut iPhone X. Müüjaks oli märgitud AT. Kannatanu tasus 24.04.2020 telefoni hinna koos saatmiskuluga, kokku 403 eurot AT pangakontole EExxx, kuid telefoni ei ole saanud ja raha ei ole tagastatud. Hiljem oli müüja Facebooki konto blokeeritud ja temaga kontakti enam saada ei õnnestunud. Kannatanule tekitati kahju 403 eurot. MB-L esitas seetõttu ka süüteoteate 31.08.2020 (III kd, tl 44-45). Kannatanu ütlusi kinnitavad ka MB-L 11.01.2021 e-kiri ja sellele lisad (III kd tl 61-69), milledelt nähtuvad Messengeri vestlused, kus on näha kannatanu suhtlemine AT nimelise isikuga, kes müüs IPhone X-i, ostu eest tuli kannatanul tasuda 403 eurot, mis tuli kanda AT kontole. Maksekorraldusest nähtub ülekande tegemine kannatanu poolt 24.08.2020 summas 13 1-21-2301 403 eurot AT arvelduskontole EExxx. Kannatanu NK ütlustest (IV kd tl 2-4) nähtub, et kannatanu mees KK soovis osta Facebook müügikeskkonnas Makita akumutrikeerajat DRW1002Z 18V. Müüjaks oli märgitud R. Paki pidi müüa saatma Omniva postiteenuse kaudu Pärnu Maksimarketis asuvasse pakiautomaati. Kannatanu tasus telefoni hinna koos saatmiskuluga, kokku 260 eurot RK pangakontole EExxx, kuid telefoni ei ole saanud. Kanntanule tekitati sellega kahju 260 eurot. Kannatanu ütlusi kinnitab ka 08.12.2020 e-kiri koos maksekorralduse koopiaga (IV kd tl 8-10), millelt nähtub, et NK pangakontolt on tehtud 04.12.2020 RK pangakontole EExxx ülekanne summas 260 eurot. Kannatanu ütlusi kuriteo toimepanemise aja ja asjaolude kohta kinnitab ka KK 08.12.2020 ekiri (IV kd, tl 11-17), millelt nähtub kannatanu NK mehe K ja R-nimelise isiku vaheline vestlus Messengeris. R-nimelise isik müüb akumutrikeerajat Makita DRW1002Z 18V, mille eest palub tasuda RK pangakontole EExxx. 28.01.2021 nõudekiri AS-le SEB Pank ja AS SEB Pank 08.02.2021 vastus ja selle lisad (IV kd tl 20, 21-26) tõendavad, et pangakonto nr EExxx kuulub TAle. Konto väljavõttest nähtub NK poolt 04.12.2020 laekunud makse summas 260 eurot. Tunnistaja TA ütlustest (IV kd tl 18-19) nähtub, et Elar Allmaal oli ligipääs tema pangakontole nr EExxx ning Elar Allmaa ka kasutas seda pangakontot. Isikuandmete päringust (II kd tl 78-79) nähtub, et TA on Elar Allmaa x ja on Elar Allmaa xx. Isikuandmete pärinust (II kd tl 80) TA kohta nähtub, et tema üheks elukohaks on märgitud xx ning tema x on PV. Isikuandmete päringust IA kohta (II kd tl 81) nähtub, et ta on Elar Allmaa ja HA x. 31.08.2020 nõudekirjast AS-le SEB Pank ja AS SEB Pank 02.09.2020 vastusest (II kd tl 43-44, 45-49, 122-124, 125-129), 03.09.2020 nõudekirjast AS-le SEB Pank ja AS SEB Pank 07.09.2020 vastusest (III kd, tl 12-13, 14-18), 27.11.2020 nõudekirjast AS-le SEB Pank ja AS SEB Pank 02.12.2020 vastusest ja selle lisadest (III kd tl 50-52, 53-54) nähtub, et konto EExxx kuulub TSle. Kontolt nähtuvad maksed KAle ja TAle. 09.08.2020 on laekunud S A OÜ-lt (AG) Samsung S10+ eest 220 eurot. 15.08.2020 on laekunud kannatanult MK Milwaukee torupressi eest 300 eurot, 22.08.2020 on laekunud kannatanult TR DeWalt ketaslõikuri ja naelapüssi eest 281 eurot, 24.08.2020 on laekunud kannatanult M B-L iPhone X eest 403 eurot ja kannatanult BW F OÜ 380 eurot. 04.11.2020 SA Tartu Ülikooli Kliinikum teatis S T kohta (II kd tl 85) tõendab, et isik viibib ravil alates 19.06.2020 ning prognoositav väljakirjutamine statsionaarist 19.12.2020. Eeltoodu kinnitab, et ST viibis kuriteo toimepanemise ajal haiglaravil. 24.09.2020 nõudekirjast Swedbank AS-le ja Swedbank AS 13.10.2020 vastusest koos lisadega (III kd, tl 31-32, 33-36) nähtuvad maksed ST pangakontolt K pangakontole. 19.10.2020 nõudekirjast Swedbank AS-le, Swedbank AS 03.11.2020 vastusest ja selle lisadest (III kd, tl 37-38, 39-42) nähtub, et ajahetkedel, mil KA pangakontolt sularaha välja võeti, on sularahaautomaadi ees olev isik EA. 23.10.2020 nõudekirjast AS-le SEB Pank ja AS SEB Pank 27.10.2020 vastusest (II kd tl 65-66, 67-73) nähtub, et konto EExxx kuulub TSle ning see suleti 15.10.2020. 29.10.2020 14 1-21-2301 nõudekirjast ja sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (II kd tl 74-75, 76-77) nähtub abonentnumbreid ja isikuid, kes on IP-aadresside kaudu seotud TS pangakontoga nr EExxx. Nendeks isikuteks on muu hulgas Elar Allmaa lähedased (xx HA ja xx TA xx PV). Kahtlustatav Elar Allmaa ütlustest (II kd tl 214-217, 232-234, III kd tl 70-72, IV kd tl 27-28) nähtub, et Elar Allmaa tunnistab end kahtlustuses esitatud tegudes süüdi. Tunnistab, et müüs Facebooki kaudu telefoni Samsung S10+ ja IPhone, Milwaukee torupressi, akumutrikeerajat Makita ja sülearvutit MacBook Pro. Kasutajanimi oli RR K ja mõned asjad müüs S nime alt. Raha palus kanda x TA pangakontole, kuid nime vahetas ära ja andis RA või RA nime. Tal on olemas naise konto kasutamise õigus, kuid siis sai naine teada, et kontot on kasutatud pettuste toimepanemiseks ja naine võttis konto kasutamise õiguse ära. STi ta ei tunne, kuid sai tema kontole ligi tänu sellele, et leidis tema elamisloa ja selle pin-koodid. STi kontot kasutas ta samuti asjade müügil raha saamiseks, millised rahad kandis ta edasi oma tuttavatele kellelt omakorda sai raha enda kätte. Elar Allmaa tunnistas, et tal ei olnud olemas neid asju, mida ta müüs, kui oli raha kätte saanud, blokeeris ta ostja ära ja ostjaga rohkem ei suhelnud. Kahetseb juhtunut. Samuti nähtub Elar Allmaa ütlustest, et Facebookis asjade müümiseks kasutas ta ka oma x HA kontot õe teadmata, muutes ära selle parooli, e-maili aadressi ja kasutajanime nime A T vastu. Ostjatega suhtles Facebook Messengeris ja edastas neile pangakonto numbri, mis kuulus Sle. Elar Allmaa tunnistab, et tal ei olnud mobiiltelefoni iPhone X-i, arvutikomponente ega DeWalt tööriistu. Kuriteod pani toime seetõttu, et kaotas töö ja oli raha vaja. Kuna tal enda kontot kasutada ei saa ning tal on olemas ligipääs ja volitus x T A kontole, siis kasutas x pangakontot. Kahetseb oma tegu. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et Elar Allmaa müüs internetiportaalis www.facebook.com avaldatud kuulutustes erinevaid esemeid neid omamata ja soovimata neid üle anda. Pettuste toimepanemiseks kasutas ta varikontosid ja teiste isikute pangakontosid, varjates mh pangakontode omanike nimesid. Elar Allmaa ei saatnud tellitud tööriista tahtlikult kannatanutele ega tagastanud raha, jättes selle endale, tekitas seetõttu kannatanutele varalist kahju. Kohus on seisukohal, et Elar Allmaa pani kelmused toime kavatsetusega. Elar Allmaa tegutses varalise kasu saamise eesmärgil, s.t ta teadis, et tal ei ole neid esemeid mida ta müüb ning tema eesmärk oli saada pettuse teel varalist kasu, põhjustades sellega kannatanutele varalise kahju. Petmise osas tegutses Elar Allmaa kavatsetusega, sest teadis, et tekitab ebaõigete müügikuulutuste lisamisega Facebooki internetikeskkonda ostjatele tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse. Seega leiab kohus, et Elar Allmaa pani talle etteheidetavad teod kelmuse episoodides toime kavatsetult. Pärnu Maakohtu 06.11.2017 otsusest nr 1-17-10252 (I kd tl 229-234) nähtub, et Elar Allmaad on varasemalt karistatud

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 ja § 209 lg 2 p 1, 4 järgi.

Seega on tema puhul tegemist

§ 209

lg 2 p 1 tähendatud isikuga ehk isikuga, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse. Samuti esineb Elar Allmaa poolt toime pandud kelmuste puhul

§ 209lg 2 p 5, s.t kelmused on toime pandud avalikkuse poole pöördudes.

Elar Allmaa pakkus müügiks tooteid läbi sotsiaalmeedia Facebook määratlemata hulgale isikutele. Facebooki jälgivad tuhanded inimesed ja mille kaudu tehakse ka tuhandeid erinevaid tehinguid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava süü kelmuste toimepanemises on leidnud tõendamist ning tema teod on õigesti kvalifitseeritud

§ 209lg 2 p 1, 5 järgi.

15 1-21-2301 4. Elar Allmaale on esitatud süüdistus

§ 199

lg 2 p 8, 9 kvalifikatsioonile vastava kuritegude toimepanemises.

§ 199

lg 2 p 8, 9 näeb ette karistuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Elar Allmaa süü varguste toimepanemises on leidnud tõendamist järgmiste tõenditega. Tunnistaja H S ütlustest (I kd tl 66-67, 68-75) nähtub, et pesulas asuvasse tolmuimeja masinasse murti sisse ja seal olnud mündid varastati ära. Tunnistaja nägi videolt, et 16.12.2020 kell 4.21 tagurdas tolmuimeja juurde tume Dodge registreerimisnumbriga xxx ja seejärel lahkus. Kell 4.32 tuli üks isik, kes proovis masinat lahti lõhkuda, kuid ei õnnestunud. Kell 5.26 tuli uuesti sama isik ja tal õnnestus masin lahti lõhkuda ja kaasa võtta kasti müntidega umbes 100 euro väärtuses. Ütlustele lisatud fotodelt nähtub lõhutud tolmuimeja. Kannatanu PK OÜ esindaja H S ütlustest (I kd tl 121-122, 123-124) nähtub, et Pärnu linnas x asuva iseteeninduspesula kuulub P K OÜ-le. 18.12.2020 tuli iseteeninduspesulast häire, häire andis nii tehnoruumi uks kui ka rahavahetus masina andur. Sündmuskohal minnes märkas kannatanu esindaja, et seal lähedal viibiv auto Dodge ja selle roolis istunud isik on samad, mille ja kelle kannatanu tunneb ära seoses 16.12.2020 toimunud kuriteosündmusega. Kohale jõudes kannatanu märkas, et tehnoruumi uks oli lahti lõhutud. Lahti oli lõhutud ka rahavahetus masin ning sealt oli lahti rebitud ja ära võetud kassett, milles oli sularaha 400 euro väärtuses. Sündmuskoha lähedalt leidis kannatanu esindaja ka kirve ja kruvikeeraja. 16.12.2020 toime pandud varguse osas jäi kannatanu esindaja oma tunnistajana antud ütluste juurde. H S ütlusi kinnitab ka 04.01.2021 asitõendi vaatlusprotokoll koos salvestisega CD plaadil (I kd, tl 80-85, 86) millest nähtub 16.12.2020 kell 04.19 tumedat värvi sõiduki Dodge registreerimismärgiga xxx sisenemine pesulasse ja isik, kes kella 05.26 ajal murrab kaasas oleva kruvikeerajaga lahti tolmuimeja kapi ukse ja võtab ukse siseküljelt rahakassa. Sõiduki andmete väljatrükist Maanteeameti liiklusregistrist (II kd tl 87) nähtub, et sõiduauto Dodge Journey registreerimismärgiga xxx omanik on H P. H P ütlustest (I kd tl 88-89) nähtub, et ta viis talle kuuluva sõiduki Dodge Journey registreerimisnumbriga xxx Elar Allmaale remontimiseks. Sõiduk on Elar Allmaa käes nii 16.12.2020 kui 17.12.

  1. H S ütlusi 18.12.2020 kohapeal kinni peetud isiku ja sõiduauto kohta kinnitab patrullpolitseiniku ettekanne (I kd tl 140), millest nähtub, et 18.12.2020 sündmuskoha lähistel sõiduautos Dodge Journey registreerimismärgiga xxx viibisid juhikohal Elar Allmaa, tagaistmel T A ja juhi kõrval R P. Kuna politsei oli alust arvata, et sõiduautos võib olla väljakutsega seoses olevaid varastatud esemeid, viidi läbi vallasjas läbivaatus. 18.12.2020 vallasasja läbivaatuse protokollist (I kd tl 141-142) nähtub, et 18.12.2020 Dodge Journey läbivaatuse tulemusena leiti mh 170 eurot sularaha. 17.02.2021 asitõendi vaatlusprotokollis (I kd tl 238-240) on vaadeldud 18.12.2020 Elar Allmaa poolt juhitud sõiduautost Dodge leitud sularaha. Vaadeldud sularaha 170 eurot on tagastatud kannatanule P K OÜ-le. Tunnistaja R P ütlustest (I kd tl 7-9) nähtub, et 18.12.2020 võttis Elar teda auto peale. Elar sõitis Dodgega ja tal oli plaan midagi varastada, kuid tunnistajat see ei huvitanud, ta jäi autosse. Mingi aeg tuli Elar tagasi, neile kutsuti politsei ning Elar andis talle väikese hunniku paberraha ja käskis selle ära peita. Raha peitis tunnistaja enda istekoha juures oleva plastikkatte alla. Tegemist on sama kohaga, kus kohast politsei vallasjas läbivaatusel leidis sularaha 170 eurot. 16 1-21-2301 06.01.2020 asitõendi vaatlusprotokollist ja salvestiselt CD plaadil (I kd, tl 143-144, 145) nähtub 18.12.2020 Elar Allmaal seljas olnud riietus – jalas on heledamad püksid ja tumedad Nike märgiga jalatsid. 29.12.2020 asitõendi vaatlusprotokollist ja salvestistelt DVD ja CD plaatidel (I kd tl 148-162, 163) nähtub isik, kes tegutseb iseteeninduspesula rahakapi juures, tema riietus ning liikumine kuriteosündmuse piirkonnas 18.12.
  2. Kella 00.36-00.40 ajal liikunud isiku riietus on sarnane Elar Allmaal riietusega tema kinnipidamisel, s.o jalas heledamad püksid ja tumedad Nike märgiga jalatsid. Isik hoiab kaenla all heleda varre ja punase otsaga eset. Hiljem isik liigub tumeda mahtuniversaali juurde ja istub juhikohale. 18.12.2020 sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fototabelitest (I kd, tl 128, 129-137) nähtuvad 18.12.2020 kuriteosündmuse asjaolud: lõhutud rahavahetuskapp ja tehnoruumi uks ning sündmuskohalt leitud esemed: kirves, kruvikeeraja. Samuti on näha rahakasseti pistik, millelt võeti DNA proov. Sündmuskohalt leitud kirvest on vaadeldud 25.01.2021 asitõendi vaatlusprotokollis (I kd tl 138), kirvel on puidust vars, mille üks ots on punast värvi. Seega on kirves sarnane varguse toimepanemisel kasutatud esemega, mistõttu on alust arvata, et tegemist on sama esemega. Elar Allmaa ütlustest (I kd tl 214-215, 217-219) nähtub, et Elar Allmaa tunnistab end varguste toimepanemises süüdi. 16.12.2020 episoodi kohta andis Elar Allmaa ütlusi, et kangutas pesula tolmuimeja ilma abivahenditeta lahti ja võttis seal ca 100 euro väärtuses münte. 18.12.2020 episoodi kohta andis Elar Allmaa ütlusi, et ta läks pesulasse, et sealt raha varastada. Ta murdis pesula hoone ukse kirvega lahti ning samuti murdis lahti sularahavahetuse masina ukse. Seega on eelpool viidatud tõenditega tõendamist leidnud Elar Allmaa poolt 16.12.20200 ja 18.12.2020 Pärnu linnas x asuva P K OÜ kuuluvas iseteeninduspesulas varguse toimepanemine. Elar Allmaa murdis 16.12.2020 kruvikeerajaga lahti tolmuimeja lukustatud ukse ja võttis tahtlikult ebaseadusliku omastamise eesmärgil sularaha 100 euro suuruses summas. 18.12.2020 murdis Elar Allmaa samuti kruvikeeraja ja kirvega lukusüdamiku lõhkumise teel sisse iseteeninduspesula tehnoruumi, kus lõhkus lahti sularaha vahetuse masina ja võttis sealt sularaha 400 euro suuruses summas. Kannatanu T OÜ esindaja M S ütlustest (I kd tl 179-180) nähtub, et 17.12.2020 kella 03.40 ajal pandi toime vargus Pärnu linnas x asuvas T OÜ kuuluvas autopesulas xx. Pesulas lõhuti ära rahavahetuse seade ning sealt võeti ära sularaha 1500 eurot. Samuti oli lahti lõhutud tolmuimeja lukustatud uks ja sealt varastati sularaha 250 eurot. T OÜ esitas politseile ka avalduse (I kd tl 92) millest nähtub, et 17.12.2020 kella 3.40 ajal käisid vargad x autopesulas. Lõhutud oli nii rahavahetusseade kui ka tolmuimeja. Mõlemast varastati kogu raha. Kannatanu esindaja ütlusi kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabel (I kd tl 94, 95-103) milledest nähtub, et 17.12.2020 Pärnumaal Pärnu linnas x asuvas automaatpesulas on lõhutud makseaparaat. Elar Allmaa ütlustest (I kd tl 214-215, 217-219) nähtub, et Elar Allmaa tunnistab end varguse toimepanemises süüdi. 17.12.2020 episoodi kohta andis Elar Allmaa ütlusi, et ta murdis kruvikeerajaga lahti tolmuimeja ukse ja võttis ära sealt sularaha. Seejärel murdis lahti rahavahetuse masina kaane ja võttis ära sealt sularaha. Asjaolu, et varguse pani toime Elar Allmaa, kinnitavad lisaks Elar Allmaa ütlustele ka asitõendi vaatlusprotokollid ja nende lisad ning tunnistaja R P ütlused. 19.01.2021 asitõendi vaatlusprotokollist ja salvestiselt CD plaadil (I kd, tl 110-115, 116) nähtub turvakaamerate 17 1-21-2301 salvestistelt 17.12.2020 varahommikul isiku liikumine x iseteeninduspesula lähipiirkonnas. Tunnistaja R P ütlustest ja nende lisadest (I kd tl 7-9) nähtub, et tunnistaja tunneb enda ja Elar Allmaa ära protokolli lisas olevalt 17.12.2020 fotolt. Tegemist on samade fotodega, mis on 19.01.2021 asitõendi vaatlusprotokollis. Asitõendi vaatlusprotokollist ja salvestiselt DVD plaadil (I kd, tl 106-108, 109) nähtub 17.12.2020 turvakaamerate salvestistelt isik, kes tegutseb kella 3.43 ajal iseteeninduspesula rahakapi juures. Fotol olnud kapuutsiga meesterahvas sarnaneb oma riietuse ja kehakuju poolest 19.01.2021 asitõendi vaatlusprotokollis olevatel fotodel olnud Elar Allmaaga. Seega on tõendamist leidnud, et Elar Allmaa lõhkus 17.12.2020.a kella 03:40 ajal Pärnu linnas x asuvas T OÜ kuuluvas autopesulas tahtlikult rahavahetuse seadme ning võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil sularaha 1500 euro suuruses summas. Samuti lõhkus ta ära tolmuimeja ukse ja võttis sealt ebaseadusliku omastamise eesmärgil sularaha 250 euro suuruses summas. Oma sellise tegevusega tekitas ta T OÜ-le varalise kahju. Kannatanu T OÜ esindaja M S ütlustest (I kd tl 179-180) nähtub, et 26.12.2020 kella 6.45 ajal toimus Pärnu linnas x asuvas T OÜ kuuluvas autopesulas x jälle vargus. Kannatanu esindaja nägi turvakaamera salvestustelt, et varguse toime pannud isik murdis kangiga lahti pesula kahepoolse tehnilise kapi lukustatud uksed ja võttis sealt ära sularaha. Kapis oli sularaha 450 eurot. T OÜ esindaja M S esitas ka 29.12.2020 politseile avalduse (I kd tl 173-175) selle kohta, et 26.12.2020 kella 6 paiku käidi vargil x autopesulas Pärnu linnas x , varas murdis sisse pesula kappi ja varastas sularaha. Kannatanu esindaja ütlusi kinnitab ka 28.12.2020 sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabel (I kd tl 184-185, 186-196) millest nähtub, et Pärnu linnas X asuv autopesula süsteemi kapid, mille küljes on rahavahetus automaadid ning nendesse on sisse murtud. Elar Allmaa ütlustest (I kd tl 214-215, 217-219) nähtub, et Elar Allmaa tunnistab end varguse toimepanemises süüdi. 26.12.2020 episoodi kohta andis Elar Allmaa ütlusi, et murdis kruvikeerajaga lahti pesula kapi mõlemad uksed ja võttis sealt karbi müntidega. Seljas oli tal tol õhtul kahtepidi kantav vest ja peas müts. Asjaolu, et varguse pani toime Elar Allmaa, kinnitavad lisaks Elar Allmaa ütlustele ka asitõendi vaatlusprotokollid ja nende lisad ning isiku läbivaatuse protokoll ja fototabel. 30.12.2020 asitõendi vaatlusprotokollist ja salvestiselt DVD plaadil (I kd tl 197-201, 202) nähtub kuidas 26.12.2020 kella 06.45 ja 6.52 ajal Pärnu linnas X asuvas T OÜ autopesulas isik murrab kangiga lahti pesula tehnilise kapi uksed ja võtab kappidest ära karbi. Asitõendi vaatlusprotokollist ja M S saadetud fotodelt (I kd tl 176-178) on näha 26.12.2020 autopesulas vargil käinud isiku seljas olnud riided (seljas vest ja peas müts) ja jalatsid (tumedad Nike märgiga). 22.01.2021 asitõendi vaatlusprotokollist ja salvestiselt CD plaadil (I kd, tl 203-206, 207) nähtub 26.12.2020 isiku liikumine x iseteeninduspesula lähipiirkonnas. 06.01.2021 isiku läbivaatuse protokollist ja fototabelist (I kd tl 208, 209-213) nähtub, et Elar Allmaa oli kinnipidamisel seljas tumesinine Helly Hanseni jope ja jalas musta värvi Nike märgiga tossud. Tegemist on sarnaste jalanõude, mis olid jalas vargused toime pannud isikul. Seega on tõendamist leidnud, et Elar Allmaa murdis 26.12.
  3. a kella 06:45 ajal Pärnu linnas X asuvas T OÜ kuuluvas autopesulas kangiga lahti pesula kahepoolse tehnilise kapi lukustatud 18 1-21-2301 uksed ning võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil seal ära sularaha 450 euro suuruses summas. Oma sellise tegevusega tekitas Elar Allmaa T OÜ-le varalise kahju. Kohtu hinnangul on vargused toime pandud kavatsetusega. Süüdistatav teadis, et sularaha ei kuulu temale ning sularaha varguse seadis Elar Allmaa endale eesmärgiks. Elar Allmaal olid kaasas varguse toimepanemiseks erinevad esemed ning ta käis sündmuskohaga ka eelnevalt tutvumas. Elar Allmaa, murdes lahti iseteeninduspesulas erinevad rahakapid ja uksed, pani vargused toime sissemurdmise

§ 199lg 2 p 8 tähenduses.

Pärnu Maakohtu 06.11.2017 otsusest nr 1-17-10252 (I kd, tl 229-234) nähtub, et Elar Allmaad on varasemalt karistatud

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 ja § 209 lg 2 p 1, 4 järgi.

Samuti on teda karistatud 13.07.2020 ja 08.09.2020 (I kd tl 76-77, 78-79) väheväärtusliku asja varguste eest

§ 218lg 1 järgi (süütegude toimepanemise aeg 27.03.2020 ja 08.09.2020).

Uued kuriteod pani ta toime 16.12.2020 kuni 26.12.2020. Seega on vargused kujunenud Elar Allmaa elustiiliks ja harjumuseks ning elatusvahendite hankimise allikaks ning annavad aluse kvalifitseerida vargused süstemaatilisena

§ 199lg 2 p 9 järgi.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava süü vargustes, kui need on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt on leidnud tõendamist ning tema teod on õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi.

5. Elar Allmaale on esitatud süüdistus

§ 215

lg 2 p 1 kvalifikatsioonile vastava kuritegude toimepanemises.

§ 215

lg 2 p 1 näeb ette karistuse võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, omastamise või asja omavolilise kasutamise. Kannatanu H Pi ütlustest (I kd tl 88-89) nähtub, et nii 16.12.2020 kui 17.12.2020 oli kannatanule kuuluv tumedat värvi sõiduki Dodge Journey registreerimisnumbriga xxx antud Elar Allmaale ainult remontimiseks ning Elar Allmaa poolt sõiduki kasutamine toimus ilma kannatanu teadmata ning loata. Sõiduki viis ta Elar Allmaale remondiks Pärnu linna x 17.12.2020 õhtul kella 20.00 paiku ja enne 16.12.

  1. Sõiduki andmete väljatrükk Maanteeameti liiklusregistrist (II kd tl 87) kinnitab, et sõiduauto Dodge Journey registreerimismärgiga xxx omanik on H P. Sõiduki juhtimist kinnitavad H S ütlused (I kd tl 66-67, 68-75, 121-122, 123-124), millest nähtub, et 16.12.2020 varahommikul viibis Pärnu linnas x iseteeninduspesulas tume Dodge registreerimisnumbriga xxx. Sama sõiduk ja sõiduki juht viibisid seal ka 18.12.
  2. 04.01.2021 asitõendi vaatlusprotokollist ja salvestiselt CD plaadil (I kd, tl 80-85, 86) nähtub 16.12.2020 kell 04.19 tumedat värvi sõiduki Dodge registreerimismärgiga xxx sisenemine pesulasse. Patrullpolitseiniku ettekandest (I kd tl 140) nähtub, et 18.12.2020 sündmuskoha lähistel sõiduautos Dodge Journey registreerimismärgiga xxx viibis juhikohal Elar Allmaa, tagaistmel T A ja juhi kõrval R P. Elar Allmaa ütlustest (I kd tl 214-215, 217-219) nähtub, et ta tunnistab end sõiduauto omavolilises kasutamises 16.12.2020 ja 17.12.2020 süüdi. Andis ütlusi, et võttis 16.12.2020 x juurest temale remondiks toodud H Ple kuuluva sõiduauto Dodge. Sama sõidukiga sõitis ta ka 18.12.2020, kui käis autopesulas vargil. 19 1-21-2301 Ülaltoodud tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et Elar Allmaa võttis 16.12.2020.a varahommikul ja 17.12.2020.a täpselt tuvastamata ajal teadlikult ja tahtlikult omavolilise kasutamise eesmärgil Pärnu linnas x juurest temale remondiks toodud H Ple kuuluva sõiduauto Dodge Journey registreerimismärgiga xxx, millega sõitis ringi Pärnu linnas. Sõiduki omavolilise ajutise kasutamise pani Elar Allmaa toime otsese tahtlusega, kuna ta teadis, et auto toodi talle üksnes remondiks, mitte kasutamiseks ning vaatamata sellele sõitis ta sellega Pärnu linnas ringi. Pärnu Maakohtu 16.12.2020 otsusest nr 1-20-8392 (I kd tl 224-226) nähtub, et Elar Allmaad on varasemalt karistatud

§ 215lg 2 p 1 järgi.

Seega on tema puhul tegemist

§ 215lg 2 p 1 tähendatud isikuga.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava süü võõra vallasasja omavolilises ajutises kasutamises on leidnud tõendamist ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 215lg 2 p 1 järgi.

6. Elar Allmaale on esitatud süüdistus

§ 4231

järgi ehk sõiduki süstemaatilises juhtimises juhtimisõiguseta isiku poolt 01.11.2020, 16.12.2020, 18.12.2020 ja 27.12.

  1. Antud kuriteo objektiivse koosseisu tuvastamiseks peab kohus esmalt analüüsima, kas Elar Allmaa juhtis talle süüdistuses etteheidetud ajal mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta ning seejärel, kas Elar Allmaa süstemaatiliselt juhib mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Tunnistaja E A ütlustest (I kd tl 4-6) nähtub, et 27.12.2020 kella 23.59 ajal Pärnu linnas Ehitajate teel sõitis patrullsõidukist suurel kiirusel mööda Chrysler Sebring registreerimismärgiga xxx, millele anti peatumismärguanne. Sõiduk peatus Ehitajate teel Niidu tänava ja Raba tänava vahelisel alal. Peatatud sõidukit juhtis Elar Allmaa, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja keda on varem korduvalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Tunnistaja ütlusi kinnitab ka 30.12.2020 asitõendi vaatlusprotokolli koos salvestisega DVD plaadil (I kd tl 23-27, 28), millelt nähtub kuidas sõiduauto Chrysler Sebring registreerimisnumbriga xxx möödub patrullsõidukist suurel kiirusel 27.12.2020 kella 23.59 ajal ning seejärel sõiduk peatatakse. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (I kd tl 13) nähtub, et 28.12.2020 kell 00.03 kõrvaldati Elar Allmaa juhtimiselt, kuna tal puudub mh vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Sõiduki andmete väljatrükist Maanteeameti liiklusregistrist (I kd tl 15) nähtub, et sõiduki mille juhtimiselt Elar Allmaa kõrvaldati kuulub Ü Ale. Õiend koos sõiduki üürilepinguga (II kd tl 18,19-22) tõendab, et Elar Allmaa oli perioodiks 27.12.2020 kell 23.00 kuni 30.
  2. kell 23.00 rentinud endale sõiduki Chrysler Sebring registreerimisnumbriga xxx. Kahtlustatava Elar Allmaa ütlustest (I kd tl 34-35) nähtub, et 27.12.2020 umbes kell 23.00 rentis ta endale sõiduki Chrysler Sebring ja läks seejärel tuttava Rga õppesõitu tegema. Oli sõitnud umbes 10 minutit kui politsei ta Ehitajate teel kinni pidas. Kriminaalasjas puuduvad aga andmed selle kohta, et kellelgi R on juhendaja juhiluba. Samuti puudusid sõiduautol 20 1-21-2301 õppesõidu märgid. Seetõttu kohus leiab, et Elar Allmaa ütlused õppesõidu tegemise kohta ei ole kuidagi tõendamist leidnud. Oma hilisemates ütlustes Elar Allmaa (I kd tl 214-215, 217219) tunnistas end süüdi 27.12.2020 mootorsõiduki juhtimises ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta. Liiklusregistri väljatrükk (II kd tl 14) tõendab, et seisuga 28.12.2020 puudus Elar Allmaal juhtimisõigus. Seega on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et Elar Allmaa juhtis 27.12.2020 a kella 23.59 ajal Pärnu linnas Ehitajate teel, Niidu tänava ja Raba tänava vahelisel alal sõiduautot Chrysler Sebring registreerimismärgiga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. 08.01.202 asitõendi vaatlusprotokoll ja salvestis DVD plaadil (II kd tl 51-57, 58) tõendab Elar Allmaa poolt sõiduki Citroen Berlingo registreerimismärgiga xxx juhtimist Pärnu linnas Riia mnt 110a asuva Neste automaattankla juures 01.11.2020 kella 14.45 paiku. Salvestiselt nähtub, et kõrvalistmel kedagi ei ole. Sõiduki andmete väljatrükist Maanteeameti liiklusregistrist (I kd tl 59) nähtub, et sõiduauto Citroen Berlingo registreerimismärgiga xxx omanik on OÜ F ja kasutaja J T. Tunnistaja J T ütlustest (II kd tl 64) nähtub, et ta lubas Elar Allmaal kasutada sõidukit C B registreerimisnumbriga xxx. Tunnistaja teadis, et Elar Allmaal lube ei ole, kuid Elar Allmaa kinnitas, et tal on olemas juhiloaga juht kõrval. Elar Allmaa poolt mootorsõiduki juhtimist 16.12.2020 ja 18.12.2020 kinnitavad H S ütlused, asitõendi vaatlusprotokoll ja patrullpolitseiniku ettekanne. H S ütlustest (I kd tl 66-67, 68-75, 121-122, 123-124) nähtub, et 16.12.2020 varahommikul viibis Pärnu linnas xx iseteeninduspesulas tume Dodge registreerimisnumbriga xxx. Sama sõiduk ja sõiduki juht viibisid seal ka 18.12.
  3. 04.01.2021 asitõendi vaatlusprotokollist ja salvestiselt CD plaadil (I kd, tl 80-85, 86) nähtub 16.12.2020 kell 04.19 tumedat värvi sõiduki Dodge registreerimismärgiga xxx sisenemine pesulasse. Patrullpolitseiniku ettekandest (I kd tl 140) ja vallasasja läbivaatuse protokollist (I kd tl 141-142) nähtub, et 18.12.2020 kell 01.23 Pärnu linnas Tallinna mnt 64 viibis sõiduautos Dodge Journey registreerimismärgiga xxx juhikohal Elar Allmaa. H Pi ütlustest (I kd tl 88-89) nähtub, et nii 16.12.2020 kui 17.12.2020 oli kannatanule kuuluv sõiduki Dodge Journey registreerimisnumbriga xxx antud Elar Allmaale. Elar Allmaa ütlustest (I kd tl 214-215, 217-219) nähtub, et Elar Allmaa tunnistab end süüdi mootorsõiduki juhtimises ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta kõikides episoodides, v.a 01.11.
  4. a episood. Elar Allmaa küll tunnistab, et 01.11.
  5. a sõitis ta sõiduautoga Citroen Berlingo, kuid tema ütluste kohaselt oli tol korral tema õppesõidu õpetajaks K S. Detailandmete päringust K S kohta (I kd tl 60-62) nähtub tõepoolest, et K Sl on kehtiv juhendaja juhiluba ning tema juhendatavaks on Elar Allmaa. Samas tunnistaja K S ütlustest (II kd tl 63) nähtub, et K S ei ole Elar Allmaaga juhendajana kaasas olnud, kui Elar Allmaa on sõitnud autoga Citroen. Ka 08.01.202 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et kui ta 01.11.2020 juhtis Neste tanklas sõidukit Citroen Berlingo ei olnud kõrvalistmel kedagi. Seega on Elar Allmaa ütlused selles osas vastuolus teiste kogutud tõenditega ja tuleb kui ebausaldusväärsed 21 1-21-2301 kõrvale jätta osas, mis puudutab seda, et ta tegi õppesõitu. Süstemaatilisuse näol on tegemist erilise isikutunnusega

§ 24

lg 1 tähenduses, mis

§ 4231

koosseisu kontekstis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseadusega kehtestatud regulatsiooni sarnane ja pidev eiramine. Seega eeldab mootorsõiduki süstemaatiline juhtimisõiguseta juhtimine, et isik on enam kui korduvalt, s.o vähemalt kolmel korral juhtinud sõidukit juhtimisõiguseta. Seejuures ei ole oluline, kas varasemad teod moodustasid väärteo liiklusseaduse (edaspidi LS) § 201 tähenduses või vastasid

§-s 4231 sätestatud kuriteokoosseisule, nagu ka see, kas isik on varasemate juhtimisõiguseta juhtimiste eest süüdi tunnistatud (õiguslik retsidiiv) või tuvastatakse need ühes menetluses (faktiline retsidiiv).(RKKKm nr 3-1-1-75-15 p 8) Pärnu Maakohtu 16.12.2020 otsusest nr 1-20-8392 (I kd tl 224-226) nähtub, et Elar Allmaad on varasemalt karistatud

§ 4231järgi (toime pandud 12.07.2020).

Käesolevas kriminaalasjas on leidnud tõendamist Elar Allmaa poolt 4-l korral mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta. Seega on vähemalt kolme osateo/episoodi olemasolu täidetud. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et on tõendamist leidnud, et Elar Allmaa juhtis 01.11.2020, 16.12.2020, 18.12.2020 ja 27.12.2020 mootorsõidukit süstemaatiliselt ilma juhtimisõiguseta.

§-s 4231 sätestatud kuriteo subjektiivne koosseis eeldab tahtlust. See tähendab, et kuriteokoosseis on täidetud ja isik tuleb selle eest vastutusele võtta, kui ta on teo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Subjektiivse külje osas leiab kohus, et Elar Allmaa pani talle etteheidetava teo toime vähemalt otsese tahtlusega

§ 16

lg 3 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et Elar Allmaa istus teadlikult sõiduki rooli taha ning teadlikult sõitis mootorsõidukiga samal ajal teades, et tal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega rikkus Elar Allmaa tahtlikult ja süstemaatiliselt LS § 94 lg 1, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava süü mootorsõiduki süstemaatilises juhtimises ilma juhtimisõiguseta on leidnud tõendamist ning tema teod on õigesti kvalifitseeritud

§ 4231järgi.

7. Elar Allmaale on esitatud süüdistus

§ 1572

lg 1 kvalifikatsioonile vastava kuriteo toimepanemises.

§ 1572

lg 1 näeb ette karistuse teist isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate isikuandmete tema nõusolekuta edastamise, nendele juurdepääsu võimaldamise või nende kasutamise eest eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, kui sellega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele, või varjata kuritegu. Tunnistaja E A ütlustest (I kd tl 4-6) nähtub, et 27.12.2020 Pärnu linnas Ehitajate teel peatati sõiduk Chrysler Sebring registreerimismärgiga xxx, mille juht väitis end olevat H O (sündinud xxx), kuid sõidukijuhi andmete täpsemal kontrollimisel selgus, et tegemist on Elar Allmaaga. Sõiduk peatati seetõttu, et see liikus suurel kiirusel patrullsõidukist mööda, kuid kiirus oli nii suur, et seda fikseerida ei õnnestunud. Sõidukis viibis 2 isikut. Elar Allmaa alkoholijoobe kontrollimisel indikaatorvahendiga oli indikaatorvahendi näit 0,38 mg/

  1. Elar Allmaal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja teda on varem korduvalt mootorsõiduki 22 1-21-2301 juhtimiselt kõrvaldatud. Küsides sõidukijuhilt, miks ta esitles end teise isikuna, vastas Elar Allmaa, et tahtis koju minna ja kartis kinni minekut. Isikuandmete kasutamine on isikuandmetega ükskõik millisel viisil toimingute tegemine. Kõik teod peavad olema toime pandud ilma nõusolekuta. Elar Allmaa esitas politseiametnikele H O nime ja sünniaja. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et Elar Allmaal oli õigus H O isikuandmeid kasutada. Seega kasutas Elar Allmaa H O andmeid ilma isiku enda teadmata ja nõusolekuta enda andmetena. 28.12.2020 indikaatorvahendi kasutamise protokoll (I kd tl 10) tõendab Elar Allmaa alkoholijoovet ja asjaolu, et ta esines H Ona. Protokollis on kontrollile allutatud isikuks märgitud H O ning indikaatorvahendi AlcoQuant A418659 näit oli 0,38 mg/
  2. 28.12.2020 tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükk (I kd, tl 11) tõendab samuti Elar Allmaa alkoholijoovet ja asjaolu, et ta esines H Ona. Väljatrükil on isikuks märgitud H O ning tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 9510 EE näit oli 0,26 mg/
  3. Seega rikkus Elar Allmaa LS § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Elar Allmaa, kasutades teise isiku identiteeti ebaseaduslikult kahjustas ta H O õigusi ja huve. Liiklusregistri väljatrükk (II kd tl 14) tõendab, et seisuga 28.12.2020 puudus Elar Allmaal juhtimisõigus. Seega rikkus Elar Allmaa LS § 90 lg 1 p 1 ja § 94 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kuna Elar Allmaa teadis, et tal on keelatud mootorsõidukit juhtida ning teda on varem kriminaalkorras selle eest karistatud, lootis ta teise isikuna esinemise teel vabaneda vastutusest kuriteo toimepanemise eest. Kahtlustatava Elar Allmaa ütlustest (I kd tl 34-35, 214-215) nähtub, et 27.12.2020 umbes kell 23.00 rentis ta endale sõiduki Chrysler Sebring ja kui ta oli sõitnud umbes 10 minutit, pidas politsei ta Ehitajate teel kinni. Politseile ütles, et tema nimi on H O. Täpselt ei tea, miks ta seda tegi. Kohus on seisukohal, et Elar Allmaa pani rikkumise toime kavatsetusega, st tema eesmärgiks oli esineda teise isikuna, et vabaneda vastutusest tema poolt toime pandud rikkumiste eest, kahjustades seeläbi H O õigusi ja huve. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava süü

§ 1572

lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos on leidnud tõendamist ja on õigesti kvalifitseeritud. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Elar Allmaa teod on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi Elar Allmaa õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Elar Allmaa on süüvõimeline ning

  1. ptk
  2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Elar Allmaa on pannud toime talle etteheidetava kuriteod

§199

lg 2 p 8, 9, § 215 lg 2 p 1, § 4231, § 1572 lg 1, § 209 lg 2 p 1, 5, § 206 lg 1 ja § 217 lg 1 järgi. Seega tuleb Elar Allmaa süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistus Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. 23 1-21-2301

§ 206

lg 1, § 217 lg 1, § 215 lg 2, § 1572 lg 1 näevad karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse,

§ 209

lg 2 ühe- kuni viieaastase vangistuse,

§ 199

lg 2 rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse ning

§ 4231rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Kelmuste episoodides arvestab kohus Elar Allmaa süü suuruse hindamisel asjaolusid, et tegemist on 9 episoodiga, kelmused on toime pandud isiku poolt, kes on varem toimepannud varguse ja kelmuse (

§ 209

lg 2 p 1) ning avalikkuse poole pöördudes (

§ 209lg 2 p 5).

Lisaks arvestab kohus tekitatud kahju suuruseid ja ka asjaolu, et Elar Allmaa pani kelmused toime kavatsetusega, mis on tahtluse liikidest kõige raskem.

§ 206

lg 1 ja § 217 lg 1 episoodides arvestab kohus Elar Allmaa süü suuruse hindamisel asjaolusid, et tegemist oli ühe episoodi ja ühe kannatanuga ning asjaolu, et nimetatud teod pani Elar Allmaa toime kavatsetusega. Varguste episoodis arvestab kohus Elar Allmaa süü hindamisel asjaolusid, et enne 16.12.2020 Pärnu Maakohtu otsust on toime pandud 1 vargus ja pärast kohtuotsust 3 vargust, kannatanutele tekitatud kahju oli keskmine ning vargused pandi toime sissetungimisega (

§ 199

lg 2 p 8) ja süstemaatiliselt (

§ 199lg 2 p 9).

Lisaks arvestab kohus asjaolu, et Elar Allmaa pani vargused toime kavatsetusega. Asja omavolilise kasutamise episoodis arvestab kohus Elar Allmaa süü hindamisel asjaolusid, et enne 16.12.2020 Pärnu Maakohtu otsust on toime pandud 1 episood ja pärast kohtuotsust samuti 1 episood, kannatanule kahju ei tekitatud ning teod pandi toime isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise (

§ 215lg 2 p 1).

Lisaks arvestab kohus asjaolu, et Elar Allmaa pani teod toime otsese tahtlusega.

§ 4231

episoodides arvestab kohus Elar Allmaa süü suuruse hindamisel asjaolusid, et enne 16.12.2020 Pärnu Maakohtu otsust on toime pandud 2 episoodi ja pärast kohtuotsust samuti 2 episoodi, sõidukit juhtides rikkus isik ka teisi liiklusreegleid (ületas kiirust ja oli alkoholijoobes) ning kuriteod pani ta toime otsese tahtlusega. Teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamise episoodis arvestab kohus Elar Allmaa süü suuruse hindamisel asjaolusid, et lisaks sellele, et Elar Allmaal eesmärk oli vabaneda vastutusest, rikkus ta oma tegevusega ka H O huve ja õiguseid. Lisaks arvestab kohus asjaolu, et Elar Allmaa pani rikkumise toime kavatsetusega. Elar Allmaa puhul ei esine karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes.

Karistust kergendavaks asjaoluks

§ 57mõttes on puhtsüdamlik kahetsus.

Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Elar Allmaal 3 kehtivat kriminaalkaristust. Viimati karistati teda 16.12.2020 Pärnu Maakohtu otsusega

§ 215

lg 2 p 1 ja § 4231 alusel vangistusega 6 kuud, millest 2 päeva eelvangistust arvati karistusaja hulka ning 5 kuud ja 28 päeva asendati

§ 69alusel 178 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtaeg on 01.07.2021.

10.02.2021 seisuga ei ole Elar Allmaa teinud ühtegi tundi üldkasulikku tööd (I kd tl 249-250). Samuti on teda varem süüdi tunnistatud ja karistatud

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8, 9, § 201 lg 2 p 1, § 209 lg 2 p 1, 3, 4, § 320 lg 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi. Selline järjepidev õigusnormide rikkumine näitab, et vangistuste mõistmine alammääras ja selle tingimis kohaldamata jätmine või 24 1-21-2301 üldkasuliku tööga asendamine ei mõjuta isikut seaduskuulekalt käituma. Elar Allmaa suhtumist õiguskorda iseloomustab ka asjaolu, et kuritegusid pani ta toime mitte ainult katseajal, vaid ka vahetult enne ja pärast 16.12.2020. a kohtuotsust. Elar Allmaa kuritegude rohkus näitab, et tegemist ei ole üksikute juhtumitega, vaid pigem elustiiliga. Kohtupraktika kohaselt mõistetakse üldjuhul iga järgneva samasuguse kuriteo toimepanemise eest isikule rangem karistus kui oli eelmine. Kohtu hinnanul ei ole võimalik isiku suhtes kohaldada kergemat karistusliiki ega kergemat karistust olukorras, kus ta paneb uued samasugused teo toime katseajal. Kohtu hinnangul suurendaks vastupidine käitumine veelgi isikus tekkinud karistamatuse tunnet. Kohus leiab, arvestades kuritegude rohkust, raskust ja isikut, et Elar Allmaa mõjutamine edaspidi kuritegusid mitte toime panna ei ole võimalik muul moel kui reaalse vangistusega. Lähtudes eeltoodust kohus karistab Elar Allmaad tegude eest, mis on toime pandud enne 16.12.2020 Pärnu Maakohtu otsust

§ 206

lg 1 alusel vangistusega 6 kuud,

§ 217

lg 1 alusel vangistusega 6 kuud,

§ 209

lg 2 p 1, 5 alusel vangistusega 2 aastat ja 6 kuud,

§ 199

lg 2 p 8, 9 (16.12.2020 episood) alusel vangistusega 8 kuud,

§ 215

lg 2 p 1 (16.12.2020 episood) alusel vangistusega 6 kuud ning

§ 4231

(01.11.2020 ja 16.12.2020 episoodid) alusel vangistusega 8 kuud.

§ 64

lg 1 alusel on võimalik samaliigiliste põhikaristuste korral mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kuna tegemist on ühel juhul varavastaste kuritegude, teisel juhul kodanikuõiguste vastase süüteoga ja kolmandal juhul liiklussüüteoga, ei pea kohus võimalikuks mõistetavate karistuste täielikku kaetuks lugemist raskema karistusega. Süüdlasele ei saa tekitada tunnet, et mõne kuriteo eest võib karistusest vabaneda, kui ühe teo eest on mõistetud pikemaajalisem vangistus. Kohtu arvates on samas põhjendatud karistuste osaline liitmine. Seega peab kohus põhjendatuks mõista

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Lühimenetlusest tingituna tuleb mõistetavat põhikaristust kolmandiku võrra vähendada, seega kuulub kandmisele 2 aasta vangistust.

§ 65

lg 1 kohaselt, kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus

§-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. Seega kohus mõistab

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liitkaristuse 16.12.2020.

a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistusega, s.o 6 kuud vangistust ning mõistab kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Liitkaristusest tuleb maha arvata eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, s.o 2 päeva (12.-13.07.2020) vangistust. Seega kandmisele kuuluvaks karistuseks on 1 aasta, 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Kuritegude eest, mis on toime pandud pärast 16.12.2020 Pärnu Maakohtu otsust, karistab kohus Elar Allmaad

§ 199

lg 2 p 8, 9 (17.12.2020, 18.12.2020, 26.12.2020 episood) alusel vangistusega 2 aastat,

§ 215

lg 2 p 1 (17.12.2020 episood) alusel vangistusega 6 kuud,

§ 4231

(18.12.2020 ja 27.12.2020 episoodid) alusel vangistusega 8 kuud ning

§ 1572lg 1 alusel vangistusega 4 kuud.

Kuivõrd tegemist on eriliigiliste kuritegudega, mõistab kohus

§ 64lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 2 aastat vangistust. 25 1-21-2301

§ 65

lg 2 kohaselt, kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides

§ 64lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut.

Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. Seega tuleb

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust käesoleva otsusega

§ 65

lg 1 alusel mõistetud ja veel kandmata liitkaristusega, s.o 1 aasta, 11 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ning mõista lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat, 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 28.12.

  1. a. Tõkend Elar Allmaa peeti kahtlustatavana kinni 28.12.
  2. a. 29.12.
  3. a Pärnu Maakohtu määrusega kohaldati Elar Allmaa suhtes tõkendit – vahistamine. Kohtuotsuse täitmiseks on vajalik jätta Elar Allmaa jätkuvalt vahi alla ning tõkend vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või kui ta vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kriminaalasjas on tõendatud, et Elar Allmaa süü kelmuste ja varguste toimepanemises. Oma õigusvastase käitumisega tekitas Elar Allmaa kannatanutele P K OÜ, T OÜ, MP, AG, M K, E K, O L, T R, BW F OÜ, M B-L ja N K varalise kahju. Seega ei ole asjas vaidlust süüdistatava kohustuse olemasolu osas. Kannatanu P K OÜ on esitanud tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks summas 2 255 eurot, T OÜ summas 3 850 eurot, MP summas 203 eurot, AG summas 220 eurot, M K summas 300 eurot, E K summas 243 eurot, O L summas 400 eurot, T R summas 281 eurot, B F OÜ summas 380 eurot, M B-L summas 403 eurot ning N K summas 260 eurot. Süüdistatav võttis kohtuistungil täielikult omaks kõik tsiviilhagid ning kohus käsitleb seda hagi õigeksvõtuna. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega kohus rahuldab kannatanute tsiviilhagid ja mõistab Elar Allmaalt välja kannatanu P K OÜ kasuks 2 255 €, kannatanu T OÜ kasuks 3 850 €, kannatanu MP kasuks 203 €, kannatanu AGi kasuks 220 €, kannatanu M K kasuks 300 €, kannatanu E K kasuks 243 €, kannatanu O L kasuks 400 €, kannatanu T R kasuks 281 €, kannatanu BW F OÜ kasuks 380 €, kannatanu M B-L kasuks 403 € ning kannatanu N K kasuks 260 €. Asitõendid, salvestised ja muud äravõetud objektid Kriminaalasja toimiku materjalide juures asuvad 5 DVD plaati ja 5 CD plaati, mis on asitõendi vaatlusprotokollide lisad. Kohus leiab, et nimetatud andmekandjad tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt jätta kriminaalasja juurde. Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad DNA proov rahakasseti pistikult (pakend nr 4) ja sündmuskohavaatlusel 18.12.2020 kaasa võetud lukusüdamik (pakend nr 3). Kohus leiab, et nimetatud esemed tuleb kui väärtusetud KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 26 1-21-2301 Sündmuskohavaatlusel 18.12.2020 võeti kaasa kruvikeeraja ja kirves (pakendid nr 1, 6). nimetatud esemed asuvad Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas. Elar Allmaa on oma ütlustest kinnitanud, et kasutas kruvikeerajat ja kirvest kuriteo toimepanemiseks. Seega on nimetatud esemete puhul tegemist kuriteo toimepanemise vahenditega. Seetõttu kohus konfiskeerib need

§ 83lg 1 alusel ning kuna tegemist väärtusetute asjadega, siis kuuluvad need Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 6 kohaselt on menetluskuluks asitõendite hoiutasu, saate- ja hävitamiskulud. Teisaldamisarvest ja väljastamisloast (I kd tl 16, 17) nähtub, et Elar Allmaa kasutuses olnud sõiduauto Chrysler Sebring registreerimismärgiga xxx teisaldati 28.12.2020 kell 1.38 PPA Lääne prefektuuri parklasse, millega kaasnes teisaldamise kulu 57 €. Sõiduauto registrijärgne omanik sai 28.12.2020 auto kätte kohustuseta tasuda teisaldamise kulud. Kohus on seisukohal, et nimetatud sõiduauto on asitõendiks praeguses kriminaalasjas. Nimelt näeb KrMS § 124 lg 1 ette, et asitõend on kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel. Praegusel juhul on tegemist kuriteo toimepanemise vahendiga. Seetõttu leiab kohus, et sõiduauto teisaldamiskulud isiku kinnipidamise kohast menetleja parklasse, tuleb lugeda KrMS § 175 lg 1 p 6 mõttes asitõendi saatekuluks. Seega tuleb Elar Allmaalt KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel välja mõista riigituludesse asitõendi saatekuluna 57 €. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud. Elar Allmaa määratud kaitsjale määratud tasud on kokku 600 € (97,20+49,20, 32,40+32,40+388,80). Kohus leiab, et määratud kaitsjale määratud tasud on vajalikud ja põhjendatud. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks ka sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5 kordne kuupalga alammäär, s.o 876 €. Eeltoodu põhjal tuleb Elar Allmaalt välja mõista menetluskuluna riigituludesse 1533 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik 27

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.