Obsah (8)

§ 468§ 142§ 407§ 436§ 339§ 162§ 173§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Leanika Tamm Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 30. juuni 2021, Pärnu kohtumaja 2-21-3

§ 468lg 1 p 2).

1. Toimetada tagaseljaotsus kätte hageja lepingulisele esindajale. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Jätta menetluskulud kostja kanda.
3. Välja mõista kostjalt K.V.ult hageja OK Incure OÜ kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 500 eurot, s.o tasutud riigilõiv.
4. Kohustada kostjat K.V.ut tasuma menetluskulude hüvitiselt (500 eurolt) hagejale OK Incure OÜ-le viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1/4 2-21-3427 hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (

§ 142lg 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohus võttis 28.04.2021 menetlusse OK Incure OÜ hagi K.V.u vastu ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. 28.04.2021 määrus hagiavalduse menetlusse võtmise kohta ja hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 12.05.2021.a aadressil Xxxxxxxxxxx isiklikult allkirja vastu. Kohus kohustas K.V.ut 28.04.2021 määrusega vastama kohtule 14 päeva jooksul kohtudokumentide kättesaamisest, s.o hiljemalt 26.05.
2. Kostja ei ole kohtule tähtajaks hagivastust esitanud.
3. Tulenevalt

§ 407

lg-st 1, kui kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. 3. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt

§ 407

lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Kostja ja TF Bank AB (publ) Eesti filiaal sõlmisid laenulepingu, mille kostja allkirjastas 19.12.2018.a. Laenulepingu alusel väljastas TF Bank AB (publ) Eesti filiaal kostjale laenu summas 7000 eurot. Pooled leppisid kokku intressi- ja viivisemääras 19,90% aastas 0,055% päevas, lisanduvas lepingutasus summas 350 eurot ja laenuhaldustasus 2,90 eurot. Kostja tasus maksegraafiku järgselt makseid 26.01.2019 kuni 26.03.2020 jäädes edaspidi võlgnevusse. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed ning väikelaenu laenulepingu tingimuste järgi oli TF Bank AB (publ) Eesti filiaalil õigus vastavalt üldtingimuste p-le 5.5.2 laenuleping üles öelda ning nõuda kogu võlasumma tasumist kui klient on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on edutult andnud vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puuduva summa tasumiseks. TF Bank AB (publ) Eesti filiaal ütles laenulepingu 2/3 2-21-3427 erakorraliselt üles 23.06.2020 nõudes kogu võlgnevuse kohest tasumist. Samas teatas krediidiasutus kostjale, et loovutab laenulepingust tekkinud nõude OK Incure OÜ-le. Omandiõigus nõudele on lepingu erakorralise ülesütlemise teatise ja teate nõude loovutamisest kohaselt hagejale üle läinud 23.06.

1. Kostja maksegraafikujärgne põhivõlgnevus on 6657,51 eurot. Tasumata intressi on arvestatud perioodil 06.02.2020 kuni 23.06.2020 summas 483,08 eurot. Viivist on arvestatud perioodil 24.06.2020 kuni 10.03.2021, so alates laenulepingule ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni päevamääraga 0,055% 259 päeva eest summas 948,36 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 tulenevalt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 kohustab kohustatud poolt täitma kohustuse vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab kostja ja TF Bank AB (publ) Eesti filiaali vahel 19.12.2018 sõlmitud laenulepingust tuleneva hageja nõude, mis koosneb põhiosast summas 6657,51 eurot, intressist summas 483,08 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivistest summas 948,36 eurot.
2. Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 2 alusel võla sissenõudmiskulu summas 50 eurot. VÕS § 1132 reguleerib sissenõudmiskulude hüvitamist tarbija poolt. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kostja näol on tegemist tarbijaga. Hageja tugineb sissenõudmiskulude nõude osas VÕS § 1132 lg 2 regulatsioonile. Arvestades hageja nõude suurust, siis täpsemalt VÕS § 1132 lg 2 p 3-le. Hageja on kohtu poolt tähelepanu juhtimise järgselt oma esialgselt blanketse nõude sisustanud, viidates kostjale 29.06.2020 e-posti ja posti teel saadetud nõudekirjadele, 03.07.2020 meeldetuletuskirjale ja 14.08.2020 posti ja e-postiga saadetud hagihoiatusele. Nimetatud tõendeid hageja kohtule esitanud ei ole.

§ 436

lg 2 esimene lause näeb ette, et kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 363 lg 1 p 3 kohaselt märgitakse hagiavalduses tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.

§ 339

lg 2 kohaselt avaldusele lisatakse avalduses viidatud ja menetlusosalise käes olevate dokumentide originaalid või ärakirjad, välja arvatud juhul, kui need on juba kohtule esitatud. Kohus hagi menetlusse võtmise määruses juhtis hageja tähelepanu sellele, et hageja ei ole esitanud sissenõudmiskulude kandmist kinnitavaid tõendeid samas selgitades, et tegemist ei ole sellise puudusega, mis takistaks hagi menetlusse võtmist. Kohus võimaldas hagejal soovi korral sissenõudmiskulude kandmist tõendada menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja jooksul. Menetlusse võtmise määrus on hageja esindajale kätte toimetatud 29.04.2021, kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hageja sissenõudmiskulude kandmist kinnitavaid tõendeid kohtule ei esitanud.

§ 436

lg 2 esimene lause näeb ette, et kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Arvestades, et hageja ei ole tõendanud, et on reaalselt kandnud sissenõudmiskulusid, jätab kohus rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja sissenõudmiskulud summas 50 eurot. 3/3 2-21-3427 Menetluskulud 5. Pärnu Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud - tasutud riigilõiv 500 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. 6.

§ 162

lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. 7. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt

§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

1. Hageja on hagiavalduse esitamisega seoses 10.03.2021 tasunud riigilõivu summas 500 eurot, selle kohta on kohtule esitatud maksekorraldus nr PV
2. Hagiavalduse kohaselt on käesoleva tsiviilasja hind 8138,95 eurot Riigilõivu seaduse lisa 1 kohaselt tuleb sellisel juhul tasuda riigilõiv summas 500 eurot. Seega on seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega tõendatud hageja poolt kohtukulude summas 500 eurot kandmine.
3. Hageja on hagiavalduses taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 4/3