KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 27.05.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-10561 Kohtua

) § 9 lg-st 1, § 43 lg-st 1, § 105 lg-test 1 ja 2, § 106 lg-test 1, 2 ja 4, § 109 lg-test 1-4, võlaõigusseaduse §1045 lg 1 p-st 7 ja riigivastutuse seaduse § 7 lg-test 1, 3 ja 4 tuvastas kohus, et hagi ei kuulnud rahuldamisele.

§ 105

lg 2 sätestas otsesõnu jaotuskava alusel tulemi jaotamisel sissenõudjatele väljamaksete tegemise ja pooled ei vaielnud selle üle, et kohtutäitur koostas 12.06.2018 täiteasjades nr 024/2018/73 ja 024/2018/74 jaotuskavad tulemi jaotamiseks sissenõudjate vahel. Seega tulenes, et sissenõudjatele raha üle kandmine sai toimuda vaid jaotuskava alusel tulemi jaotamise sätete alusel. Kuna sissenõudjatel oli õigus jaotuskavaga mittenõustumisel seda vaidlustada, siis oli põhjendatud arvata, et selline jaotuskava, mis oli vaidlustatud, ei saanud olla kinnitatud ja sellise jaotuskava alusel ei tehta väljamakseid sissenõudjatele. Ka

§ 109

lg 3 sõnastusest tulenes, et jaotuskava loetakse kinnitatuks alles peale seda, kui ei ole esitatud hagi jaotuskava vaidlustamiseks. Kui

§ 105

lg 2 nägi ette kohtutäiturile kohustuse kanda raha sissenõudjatele ja teistele tulemis osalemiseks õigustatud isikutele üle kümne tööpäeva jooksul alates jaotuskava kinnitatuks lugemisest, siis ei olnud põhistatud hageja väide, et kostja oleks pidanud hagejale raha üle kandma varem, kui jaotuskava kinnitatuks lugemisest. Ka asjaolu, et

§ 109

lg 2 kohaselt võis hagimenetluse ajaks jaotuskava täitmise vaidlustatud ulatuses peatada ei lubanud asuda seisukohale, et jaotuskava selle vaidlustamise korral oleks saanud iseenesest lugeda kinnitatuks või osaliselt kinnitatuks.

§ 109

lg 3 sätestas selgesõnaliselt, millal kohtutäitur maksab tulemi välja olukorras, kus sissenõudjatel oli õigus vaidlustada jaotuskava. Kuna kohtutäituril oli kohustus tulem sissenõudjatele välja maksta alles peale jaotuskava kinnitatuks lugemist, siis ei olnud hageja tõendanud, et kostja tegevus tulemi väljamaksmisel oleks seadusevastane ja õigusvastane, sest tsiviilasjas nr 2-18-9790, kus vaidlustati 12.06.2018 täiteasjades nr 024/2018/73 ja 024/2018/74 jaotuskavad, ei olnud kohus hagi taganud, sh

§ 109lg 2 alusel jaotuskavade täitmist peatanud.

Tuvastatud oli, et AS Hüpoteeklaen vaidlustas erinevad jaotuskavad tervikuna, mistõttu ei olnud kuidagi võimalik järeldada, et jaotuskavad oleks saanud mingilgi moel vaidlustamata ulatuses lugeda iseenesest 3 osaliselt mingis ulatuses kinnitatuks (lk 20-23). Põhistatud oli kostja väide, et tsiviilvaidluse nr 2-18-9790 kestvuse ajal ei olnud jaotuskavad kinnitatud, mistõttu jaotuskavade põhjal, mida ei saanud lugeda kinnitatuks, ei olnud kostjal kohustust hagejale teha väljamakset 313 212 eurot. Seega ei olnud tõendatud hageja väide, et kostja oleks pidanud jaotuskavade alusel tegema hagejale täitemenetluses väljamakse 313 212 euro ulatuses enne jaotuskavade vaidlustamise menetluse lõppemist. Lähtudes eeltoodust sai kostja lugeda 12.06.2018 koostatud jaotuskavad kinnitatuks alles pärast jaotuskavade vaidlustamise menetluse lõppemist tsiviilasjas 2-18-9790 (16.10.2019), mil kostja koheselt kandis hagejale üle tulemi 313 212 eurot. Hageja väide, et kostja oli seadusevastaselt viivituses summade välja maksmisega hagejale, ei olnud tõendatud. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks rikkunud oma seadusest tulenevat kohustust jaostuskavade alusel tulemi väljamaksmisel, st et kostja tegevus oleks õigusvastane, siis ei saanud sellise tegevuse tagajärjel hagejal tekkida kahju. Hageja apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada 32 333,78 euro ulatuses või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud tuli jätta kostja kanda. Hageja oli seisukohalt, et jaotuskava täitmise peatamise osas pidi eksisteerima kohtu poolt tehtud kohtumäärus (eelkõige hagi tagamise määrus). Järelikult juhul, kui sissenõudja poolt jaotuskava vaidlustamiseks esitatud hagi ei olnud hagi menetleva kohtu poolt menetlusõiguse normide kohaselt hagi tagamise korras tagatud ja kohtu poolt hagi tagamise korras jaotuskava alusel väljamakse tegemine peatatud, siis oli kohtutäitur kohustatud enampakkumise tulemi sissenõudjale välja maksma vastavalt jaotuskavale kümne tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates. Üksnes juhul, kui oli esitatud hagi jaotuskava vaidlustamiseks ning kohus oli hagi menetlemise ajaks jaotuskava täitmise vaidlustatud ulatuses peatanud, sai kohtutäitur jätta täitmata kohustuse raha väljamaksmiseks vastavalt jaotuskavale kümne tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates. Kostja oli rahalise kohustuse täitmisega viivitanud avalik-õiguslikus suhtes ning viivitus oli õigusvastane ja süüline (vähemalt hooletuse vormis). Süülisuse puudumist pidi tõendama eelkõige kostja, kuid ta seda ei teinud. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohtutäitur pidi lähtuma, et AS Hüpoteeklaen hagiavaldust ei esitatud. Tegelikult olid AS Hüpoteeklaen poolt vaidlustatud jaotuskavad osaliselt ning puudus mistahes vaidlus hagejale väljamaksmisele kuuluva 213 212 euro osas. Hageja 06.07.2018 ja 27.09.2018 kirjalikke pöördumisi kostjale tuli käsitleda kaebustena kohtutäituri tegevusele, millega anti kohtutäiturile võimalus kõrvaldada õiguserikkumine ja vältida kahju. Vastustaja seisukoht
2. Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebuse vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
3. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lgst 6 tulenevalt neid ei korda.
4. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd 4 puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Apellant esitab kaebuses suures osas samu väiteid, mis on maakohtule esitatud ning millele on maakohus hinnangu andnud.
5. Pooltel on vaidlus selle üle, millal tekib kohtutäituril kohustus teha sissenõudjale jaotuskava tulemi väljamakse.
6. Hageja väitel tuleb kohtutäituril

§ 43

lg 1 kohaselt kanda võlgniku varast sundtäitmise tulemusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha sissenõudjale üle kümne tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates. Tegemist on üldnormiga ja käesolevas asjas, kui on koostatud jaotuskava, kohaldub

§ 105

lg 2.

§ 105

lg 2 kohaselt kannab kohtutäitur raha sissenõudjatele ja teistele tulemis osalemiseks õigustatud isikutele üle kümne tööpäeva jooksul raha kohtutäituri ametialasele kontole laekumisest või jaotuskava puhul selle kinnitatuks lugemisest.

§ 109

lg 3 kohaselt loetakse jaotuskava kinnitatuks, kui kohtutäiturile ei ole 20 päeva jooksul alates jaotuskava sissenõudjatele kättetoimetamisest teatatud, et on esitatud hagi jaotuskava vaidlustamiseks. Seega loetakse

§ 109

lg 3 kohaselt jaotuskava kinnitatuks, kui ettenähtud tähtaja jooksul ei ole teatatud vaidlustuse esitamisest.

1. Praeguse asja lahendamisel tuleb arvestada, et jaotuskavad vaidlustati. Sissenõudja Hüpoteeklaen AS oli 26.06.2018 esitanud maakohtule hagi hageja osaühingu MAIMIKK ja kostja tallinna kohtutäitur Arvi Pingi vastu (tsiviilasi 2-18-9790), leides, et jaotuskavade järgsed tulemi jagamised on õigusvastased. Hüpoteeklaen AS palus esitatud hagis tühistada kostja koostatud jaotuskavade järgsed tulemi jaotused hagejale summas 313 212 eurot, mis on kogu jaotuskavade alusel jaotatud tulem. Hüpoteeklaen AS oli jaotuskavad vaidlustanud täies ulatuses so tema hinnangul ei oleks hageja tohtinud X kui tarbijaga laenutehinguid üldse sõlmida. Kuigi jaotuskava muutmisele suunatud hagi puhul on reeglina tegemist protsessuaalse hagiga, mille käigus kontrollitakse eelkõige kohtutäituri tegevust jaotuskava koostamisel, siis praegu oli vaidlustatud kogu tulemi jaotud. Nimetatu ei võimaldanud kostjal kasvõi osaliselt hagejale jaotuskava alusel väljamakseid teha, nagu on ebaõigest väitnud oma kaebuses hageja. Seega on ebaõige hageja apellatsioonkaebuse kaebuse väide, mille kohaselt oli jaotuskava vaidlustatud vaid osaliselt ja kohtutäituril võis olla kohustus teha osaline väljamakse.
2. Maakohus keeldus 18.09.2018 määrusega ülalmärgitud hagiavalduse menetlusse võtmisest ja lõpplahend jõustus 16.10.
3. Seega praeguses asjas tuleneb

§ 109

lg-st 3, et jaotuskavade vaidlustamise korral lükkub jaotuskavade kinnitamine ja tulemi väljamaksmine edasi, kuivõrd jaotuskavade tulemi väljamakse sissenõutavaks muutumiseks on vajalik kinnitatud jaotuskavade olemasolu. Ebaõige on hageja seisukoht, et jaotuskava oleks tulnud kinnitada selle vaidlustamisest hoolimata ja raha hagejale jaotuskava alusel välja maksta. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et jaotuskava vaidlustamisel loetakse see kinnitatuks vaidluse lõppemisest.

1. Ekslik on apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt ei saanud kostja keelduda väljamakse tegemisest, sest maakohtu poolt Hüpoteeklaen AS hagi menetlusse võtmisest keeldumisel tuli TsMS § 372 lg 6 kohaselt lugeda, et Hüpoteeklaen AS hagi ei ole kohtu menetluses olnudki. Selles mõttes on keeldumise õiguslikuks tagajärjeks, et hagejal on soovi korral õigus pöörduda sama hagiga uuesti kohtusse. Samas ei tähenda TsMS § 372 lg 6 seda, et vaidlustust ei oleks kohtus olnud, kuivõrd lõikes 6 sätestatud menetlusõiguslikud tagajärjed kaasnevad hagi menetlusse võtmisest keeldumisega juhul, kui nimetatud kohtumäärus on lõplikult jõustunud. Jaotuskava vaidlustamise menetlus kestis kuni Hüpoteeklaen AS hagi menetlusse võtmata jätmise määruse jõustumiseni. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt 5 sai kostja lugeda jaotuskavad kinnitatuks alles pärast jaotuskavade vaidlustamise menetluse lõppemist 16.10.2019, mille järgselt kandis ostja hagejale koheselt ka tulemi põhisumma 313 212 eurot.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, mille kohaselt kostja ei ole viivitanud hagejale rahalise kohustuse täitmisega õigusvastaselt. Kostja tegevust ei muuda õigusvastaseks, et tsiviilasjas 2-18-9790 ei olnud kohus jaotuskavade täitmist peatanud ja hagi taganud TsMS § 377 alusel. Esiteks oli kohtutäitur nimetatud menetluses kostja ja tulemi saab välja maksta ikkagi kinnitatud jaotuskava alusel. Kuivõrd kostja järgis

§ 105

lg-s 2 sätestatud kohustust kanda sissenõudjale raha üle kümne päeva jooksul jaotuskava kinnitatuks lugemisest 16.10.2019, ei ole ta viivitanud rahalise kohustuse täitmisega õigusvastselt. Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt on vaidlustatud otsus vastuolus Riigikohtu juhistega, mille kohaselt on alusnormiks

§ 43

lg 1, ei ole õige, kuivõrd kaebuses viidatud lahendites toodud asjaolud ei ole sarnased praeguse vaidluse asjaoludega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
2. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) 6