KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 30. august 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-163

) § 1361 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 19.07.2021 Tallinna Halduskohtule

§ 1361

lg 1 alusel taotluse anda luba seada X omandis olevale korteriomandile asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXX) kohtulik hüpoteek summas 58 562,53 eurot Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu). Taotluse kohaselt tegeleb maksuhaldur alates 06.11.2019 OÜ Y 51 446,53 euro suuruse maksuvõla sissenõudmisega. Tegemist on ajavahemikul 04.2018–04.2019 äriühingu deklareeritud, kuid tasumata maksukohustustest ja tähtaegselt tasumata maksukohustustelt arvutatud intressist tekkinud maksuvõlaga. Maksuhaldur on äriühingu maksuvõla sissenõudmiseks arestinud äriühingu pangakontod, kuid see ei ole olnud tulemuslik. Samuti ei ole äriühingul registervara, mille arvelt maksunõuet täita. OÜ Y kustutati 13.04.2021 käibemaksukohustuslaste registrist. Maksuhalduri hinnangul ei ole enam tegemist tegutseva äriühinguga. OÜ Y ainus juhatuse liige maksuvõla tekkimisel (ajavahemikul 26.01.2007– 3-21-1637 29.08.2021) oli X. Taotluse esitamisega alustab maksuhaldur X suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse. Vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse tõenäoline tulemus on rahalise nõude määramine, kuna täidetud on

§ 96

lg-s 1 ning §-des 8 ja 40 sätestatud eeldused ning maksukohustus tekkis puudutatud isiku juhatuse liikmeks oleku ajal. Äriühingu pangakonto analüüsist nähtub, et ajavahemikul 01.11.2017–06.11.2019 võeti äriühingu pangakontolt sularahas välja 40 230 eurot. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et tegemist ei olnud ettevõtlusega seotud kuludega ning raha väljavõtmise eesmärgiks oli muuta äriühing varatuks. Pärast 06.11.2019 puuduvad äriühingu pangakontol igasugused rahalised vahendid. X oli OÜ Y pangakonto allkirjaõiguslik isik ja pangakaardi kasutaja ning lisaks oli ta ka internetipanga kasutaja. Seeläbi sai ta otsustada äriühingu rahaliste vahendite kasutamise üle. Äriühing kajastas ajavahemikul 04.2018–04.2019 sisendkäibemaksu arvestuses võltsarveid ning 27.09.2019 esitas äriühing ise tagasiulatuvalt deklaratsioonide parandused. Deklaratsioonide parandamisega kinnitas äriühing valeandmete esitamist ning deklaratsioonide parandamisega tekkis äriühingul seni tasumata maksuvõlg. Kui X ei oleks teadlikult valeandmetega deklaratsioone esitanud ja raha äriühingust välja viinud, ei oleks ka maksuvõlga tekkinud. Puudutatud isiku süülise tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Seega on vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse tõenäoliseks tulemuseks puudutatud isiku vastutus äriühingu maksuvõla eest. Esineb põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. X varasem käitumine äriühingu majandustegevuse korraldamisel, sh võltsarvete kajastamine äriühingu raamatupidamises, tegelikkusele mittevastavate andmete kajastamine äriühingu maksudeklaratsioonides ning ettevõtlusega mitteseotud kulutuste tegemine, iseloomustab tema suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. On alust arvata, et sarnasel viisil suhtuks isik ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohutusse ning asuks maksukohustusest hoidumiseks võõrandama oma vara. Puudutatud isik saab töötasu OÜ-st Q keskmiselt 997 eurot kuus. Puudutatud isikul on kaks alaealist last, mistõttu oleks tema sissetulekule sissenõude pööramine piiratud. Isik astus juhatuse liikme kohalt tagasi 29.08.2019 ning on alust arvata, et selline teguviis oli kantud soovist vältida maksuvõlgade sissenõudmist. Maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud, maksuvõlga ei ole kustutatud ning säilinud on äriühingu õigusvõime. Vanim tasumata maksukohustus pärineb maksustamisperioodist 04.2018 (käibemaks), mille tasumistähtaeg möödus 21.05.2018. Maksuhalduril on tekkinud kahtlus, et võib esineda põhjuslik seos OÜ Y juhatuse liikme kohustuste tahtliku rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel, siis rakendub deklareeritud maksuvõla osas X suhtes 5-aastane maksusumma määramise tähtaeg. Vanim maksukohustus aegub 21.05.2023.

§ 96

lg-s 6 sätestatud aluseid ei esine ning samuti ei ole äriühingu õigusvõime lõppenud. Kinnistusregistri andmetel on X ainuomandis korteriomand Tallinnas XXX. Samuti kuulub Xle sõiduk KAWASAKI ZX-6R (registreerimismärk XXXX, ehitusaasta 2006) ja väärtpaberikonto, kuid saldopäringust nähtuvalt ei ole sellel kontol 19.07.2021 seisuga väärtpabereid. Mootorsõiduki seisukord on teadmata ja selle väärtus on ajas langev. Hüpoteegi seadmine ei takista korteri kasutamist ega käsutamist. Tulenevalt

§ 1361

lg 2 p-st 3 lõpetab MTA X vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise

§ 120

lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt

§s 122 sätestatud loetelule. Asendustagatise esitamisel peab esitatav tagatis lisaks MTA nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (

§ 122). Kui X soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 51 446,53 eurot. 2

§ 1361nõuetele.

Äriühingul on maksuvõlg, mis tuleneb esitatud, kuid tasumata deklaratsioonidest ning maksuvõlg on tekkinud maksustamisperioodidel 04.2018– 04.2019, mil puudutatud isik oli äriühingu juhatuse liige. Taotluses on maksuhaldur ära näidanud, et puudutatud isik on

§ 8lg-st 1 tulenevaid kohustusi rikkunud.

Taotluses on ära toodud eeldatava maksukohustuse suurus ning andmed tagatise kohta (

§ 1361

lg 2 p-d 2–3), samuti põhjendatud täitetoimingu valikut (

§ 1361lg 2 p 4).

Sundtäitmise võimatusele viitab praeguses asjas see, et äriühingu maksuvõla sissenõudmine äriühingult endalt ei ole andnud tulemusi. Samuti on maksuhalduri taotluses esitatud andmete põhjal alust arvata, et tegemist ei ole enam tegutseva äriühinguga. Äriühingule ei kuulu registervara, mille arvelt võiks äriühingu maksukohustuse täitmine osutuda võimalikuks. Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on X-le vastutusotsuse tegemine, kusjuures vaidlust ei saa olla, et ajavahemikul 04.2018–04.2019 oli puudutatud isik äriühingu ainus juhatuse liige, kes vastutas äriühingu rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täieliku ja tähtaegse täitmise eest. Maksuhaldur on taotluses piisavalt põhjendanud kahtlust, et puudutatud isik võis rikkuda maksuseadustest tulenevaid kohustusi ning tema tegevuse ja äriühingu maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Puudutatud isik korraldas maksuvõla tekkimise perioodil äriühingu majandustegevuse teadlikult nii, et raamatupidamises kasutati võltsarveid ning raha võeti äriühingu pangaarvelt sularahas välja ja kasutati tõenäoliselt ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. Sel põhjusel puudus äriühingul ka raha maksukohustuse täitmiseks.

§ 96

lg-tes 5 ja 6 sätestatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine. Ehkki X juhatuse liikmeks oleku ajal äriühingul maksuvõlga ei olnud, siis tekkis maksuvõlg pärast seda, kui uus juhatuse liige tegi deklaratsioonides paranduskanded. Kuigi kohtule ei ole esitatud maksuhalduri 21.07.2021 avalduses viidatud kriminaalmenetluse materjale, ei ole alust kahelda maksuhalduri väites, et deklaratsioonide parandamise aluseks oli kriminaalmenetluse nr XXXXXXXXXXX käigus tuvastatu ning rikkumise aluseks on just puudutatud isiku tegevus. Taotluses toodud alusel on maksuhalduri eeldus, et puudutatud isiku süü vormiks on tahtlus, põhjendatud. Sel põhjusel kohaldub maksuvõla sissenõudmisele 5-aastane aegumistähtaeg. Puudutatud isiku tahtluse tuvastamine on taotluses toodud asjaoludel tõenäoline. Maksuvõlg ei ole kustunud ning äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud. Maksuhaldur on toonud välja piisava põhjenduse, mille alusel saab väita, et võimaliku maksukohustuse sissenõudmine puudutatud isikult võib osutuda tagamiseta oluliselt raskemaks või suisa võimatuks (

§ 1361lg 2 p 1).

Võltsarvete kajastamine äriühingu raamatupidamises ja maksudeklaratsioonides ning ettevõtlusega mitteseotud kulutuste tegemine iseloomustab puudutatud isiku suhtumist maksukohustustesse. Taotluse kohaselt võttis puudutatud isiku äriühingu pangakontolt ajavahemikul 01.11.2017–06.11.2019 välja 40 230 eurot ning eelduslikult ei ole seda raha kogu ulatuses kasutatud äriühingu majandustegevuses. Seejuures nähtub äriühingu pangakonto väljavõttelt, et pärast puudutatud isiku juhatuse liikme volituste lõppemist lõppeb ka äriühingu igasugune majandustegevus ning sularaha väljamaksed. Seega on põhjendatud maksuhalduri väide, et isik viis teadlikult ja tahtlikult äriühingust raha välja ning selle eesmärk oli muuta äriühing varatuks. X-le teeb 997 euro ulatuses töötasu väljamakseid OÜ Q, mis on puudutatud isiku isale kuuluv äriühing. Seetõttu ei ole välistatud, et vastutusmenetluse alustamisest teadasaamisel võivad 3

-s ettenähtud tõendite kogumise meetmed. Maksuhaldur ega kohus ei ole põhjendanud, miks vastutab X väidetava maksuvõlgnevuse eest. 4. MTA palub 23.08.2021 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Määruskaebuses on argumenteeritud määratava maksukohustuse õiguspärasuse üle, kuid põhistatud ei ole puudutatud isiku varalist olukorda või võimekust määratav maksusumma nõude tekkimisel tasuda. Selgitatud ei ole, kuidas kohtuliku hüpoteegi seadmine isikut koormab ning kuidas teisiti saaks maksuhaldur oma nõuet tagada. Maksuhalduri taotluses (p-d 3 ja 9) on selgelt kirjeldatud X varalist olukorda.

§ 130

lg-s 1 loetletud täitetoimingutest on hüpoteegi seadmine X kinnistule kõige sobivam meede. Hüpoteegi seadmine ei takista korteri kasutamist ega käsutamist. Maksuhaldur on taotluses piisavalt ära näidanud, et äriühing maksukohustuslasena ise ei suuda maksuvõlga tasuda ning maksukohustuse edaspidise sissenõudmise võimalus on ebatõenäoline. Taotluses on piisavalt põhjendatud kahtlust, et puudutatud isik võis rikkuda maksuseadustest tulenevaid kohustusi ning tema tegevuse ja äriühingu maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Puudutatud isik korraldas maksuvõla 4

§ 1361

lg 1 kohaselt võib maksuhaldur teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130

lg-s 1 sätestatud täitetoiminguid (sh

§ 130

lg 1 p-s 2 sätestatud kinnisasjale hüpoteegi seadmine), kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Riigikohtu praktikast tulenevalt peab halduskohus vastutusotsuse hilisema sundtäitmise võimaldamiseks tehtavate täitetoimingute jaoks luba andes

§ 1361

lg 1 alusel kaaluma, kas:

1. a)maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust;
2. b)kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine;
3. c)kontrollimisel on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus selle suhtes, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks;
4. d)sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine) tuleneb maksukohustuslase tegevusest;
5. e)ei esine

§ 96

lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistavad vastutusotsuse tegemise;

1. f)isik, kellele tahetakse vastutusotsust teha, vastutab seaduse alusel maksukohustuste täitmise eest;
2. g)maksusumma määramise tähtaeg ei ole möödunud;
3. h)maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või on maksumaksjale või maksu kinnipidajale välja kuulutatud pankrot;
4. i)vastutusotsus on tehtud enne juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha; ning
5. j)maksuhalduri taotluses on märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel lõpetatakse täitetoimingud (Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50). Halduskohus on õigesti leidnud, et praegusel juhul on need eeldused täitetoiminguteks loa andmiseks täidetud. 7.

§ 1361

lg 1 alusel tehtavate täitetoimingute näol on tegemist enne rahalise nõude või kohustuse määramist sooritatavate toimingutega, milleks loa andmine tuleb kohtul otsustada olukorras, kus maksu määramise menetlus on küll algatatud, kuid maksukohustuslaselt (antud juhul äriühingu endiselt seaduslikult esindajalt) nõutava maksuvõla kujunemise asjaolud ei ole veel lõplikult kindlaks tehtud. Täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, 5

§ 8

lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslikul esindajal kohustus tagada esindatava maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Selle kohustuse rikkumise korral tahtlikult või raskest hooletusest vastutab seaduslik esindaja

§ 40

lg 1 järgi rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Tulenevalt sellest, et isik oli maksuvõla tekkimise ajal äriühingu juhatuse liige, võib ta olla

§ 6

lg 1 p 3 järgi maksukohustuslaseks ja vastutada solidaarselt äriühinguga viimasele tekkinud maksuvõla eest, kui maksuhaldur tuvastab vastutusmenetluse käigus tema tahtluse või raske hooletuse

§-s 8 nimetatud kohustuste täitmisel (Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 9). 9.

§ 1361

lg-st 1 tulenevalt peab maksukontrolli tõenäoliseks tulemuseks olema rahalise nõude või kohustuse määramine. See nõue on praegusel juhul täidetud. MTA taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine X-le oleks välistatud või ilmselgelt võimatu ning

§ 96lg-s 6 sätestatud asjaolusid ei esine.

Puudub vaidlus, et OÜ Y maksuvõlg on kehtiv. Seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest osas, mis on tekkinud ajal, mil tema oli äriühingu juhatuse liige. X oli OÜ Y juhatuse liige 26.01.2007– 29.08.2019 ning vastutab seega maksuvõla eest, mis on tekkinud selle ajavahemiku sees. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et X korraldas maksuvõla tekkimise perioodil äriühingu majandustegevuse teadlikult nii, et raamatupidamises kasutati võltsarveid ja raha võeti äriühingu pangaarvelt sularahas välja ning väljamaksed ei olnud täies mahus seotud äriühingu majandustegevusega. Ebaõigeid andmeid kajastavate maksudeklaratsioonide esitamise ajal oli X OÜ Y juhatuse liige ning vastutas seega

§-s 8 nimetatud kohustuste täitmise eest. Maksuhalduri taotluses kajastatud asjaolude valguses ei ole välistatud, et OÜ Y endise juhatuse liikme X tegevus võis olla põhjuslikus seoses äriühingu maksuvõla tekkimisega.

1. Täitmist tagava toimingu tegemiseks loa andmise taotluses ei pea sisalduma ammendavalt võimaliku vastutusotsuse põhjendused, sh juhatuse liikme kohustuste rikkumise ulatus, vastutus ja süü. Millises vormis esineb juhatuse liikme süü, ning kas määruskaebuse esitaja vastutab maksuvõla tasumise eest solidaarselt äriühinguga, kuulub tõendamisele ja selgub lõplikult vastutusotsuse menetluses. Vastutusmenetluse raames kuulatakse juhatuse liige ära ning selgitatakse välja tema täpne roll maksukohustuse tekkimises ja maksuvõla tasumata jätmises (vt Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17 p 12).
2. Kohus peab täitetoiminguks loa andmisel tooma välja asjaolud, mis viitavad sellele, et maksukohustuslane võib takistada maksukohustuse hilisema sundtäitmise tulemuslikkust. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50 alap c ja 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Maksuhalduri taotluses välja toodud asjaolude põhjal on tõenäoline, et määruskaebuse esitaja suhtes tehtava vastutusotsuse sundtäitmine võib osutuda raskemaks või 6

§ 1361lg 3).

Seega juhul, kui vastutusotsus jääb näiteks aegumistähtaja jooksul tegemata, ei saa hüpoteek kinnistule jääda määramatuks ajaks. Lisaks on X-l võimalik esitada tagatis hüpoteegi kustutamiseks. Maksuhaldur on loataotluses piisavalt selgitanud asendustagatise suuruse kujunemist. 13. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.07.2021 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 7