1-21-3695 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2021, Tallinn Alustamata kriminaalasja number 1-21-3695 (21730000156) Kohtunik Sten Lind

§ 1573kuriteokoosseisu.

Meeldetuletusi saadab Y talle võlgnevuse kohta, mida tal ei ole ja kui oleks, siis oleks need juba aegunud. Ta on pöördunud Y poole meeldetuletuste saatmise lõpetamiseks, kuid ettevõte sellele ei reageeri. 1 1-21-3695 Taotleja pöördus prokuratuuri poole menetluse alustamiseks

§ 1573alusel, kuid prokuratuur menetlust ei alustanud.

Kaebaja ei nõustunud menetluse alustamata jätmisega ning vaidlustas selle Riigiprokuratuuris. Riigiprokuratuur jättis taotleja kaebuse rahuldamata. X ei nõustu riigiprokuröri põhjendustega ning soovib jätkuvalt vaidlustada tema poolt taotletud kriminaalmenetluse alustamata jätmist. Selleks vajab ta riigi õigusabi korras menetlusabi määratud advokaadi õigusabi tasu maksmiseks. Riigi õigusabi taotlusele on lisatud taotleja majandusliku seisundi teatis. Sellest nähtuvalt töötab taotleja XXX, saab pere- ja sotsiaaltoetust. Tema viimase nelja kuu keskmise sissetulek on 1289 eurot. Igakuiseks püsikuluks ühe kuu kohta on 1250 eurot. Ülalpidamisel on poeg, kes on õpilane. Taotleja omab kinnisvara, mida kasutab enda ja laste elupaigana, ning umbes 700 eurot väärt olevat sõiduautot, mida vajab liikumispuudega täisealine poeg, et liikuda väljaspool kodu. Taotlejale kuuluvatel pangakontodel on kokku umbes 80 eurot. Muud vara taotleja kinnitusel tal ei ole. 2. Ringkonnakohus leidis, et taotluse lahendamiseks on vaja rohkem infot selle menetluse kohta, millega seoses X riigi õigusabi taotleb. Ringkonnakohtu taotlusel edastasid Riigiprokuratuur ja Põhja Ringkonnaprokuratuur alustamata jäetud kriminaalmenetluse materjalid. Kohtule edastatud materjalide kohaselt jättis Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör 26. aprilli 2021 teatisega kriminaalmenetluse alustamata kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Abiprokurör oli seisukohal, et Y tegevus ei vasta

§-s 1573 sätestatud kuriteokoosseisule. Riigiprokurör asus 10. mai 2021 määruses, mida X soovib advokaadi vahendusel vaidlustada, seisukohale, et X kaebus tuleb jätta rahuldamata. Riigiprokurör selgitas, et Y tegevuse eesmargiks on olnud saavutada talle võlausaldaja poolt täitmiseks üle antud nõuete täitmine. Y ise ei koosta ega sisusta võlanõudeid ega vastuta nende õigsuse eest. Võtnud võlanõude menetluse kliendilt üle, teeb Y vaid oma tööd võlgnikult võla kättesaamiseks, mille käigus saadab meeldetuletusi. Saades võlanõude menetlusse, pole Y pädev nõuet muutma ega kustutama juhul, kui väidetav võlgnik sellega ei nõustu. Senikaua kui võlanõude menetlusse andnud klient nõudest ei loobu, pole Y-l põhjust meeldetuletuste saatmisest loobuda. Nende saamine võib (väidetavale) võlgnikule olla küll häiriv, kuid taoline Y tegevus ei täida ühegi

eriosas sätestatud süüteo koosseisu.

§ 1573

puhul on süüdlase tahtlus suunatud kannatanu hirmutamisele, alandamisele või häirimisele ilma, et sellega kaasneks mingi varaline nõue või muu eesmärk. Antud juhul tuleks kaalumisele

§ 214(väljapressimine), kuid ka sellele viitavaid tunnuseid materjalidest ei nähtu.

Seoses juriidilise isiku vastutusega selgitas riigiprokurör, et kuna juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu, kuid käesoleval juhul ei ole tuvastatud ühegi füüsilise isiku puhul (sellele ei viita ka kaebaja ise)

§ 1573

(nagu ka ühegi teise

eriosas sätestatud süüteo) koosseisu täitmist, siis ei tõusetu ka küsimust juriidilise isiku vastutusest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 2 1-21-3695

1. KrMS § 41 lg 3 ls 2 kohaselt antakse kriminaalmenetluses kannatanule esindaja riigi kulul, kui menetleja leiab, et vastasel korral võivad kannatanu olulised huvid maksejõuetuse tõttu jääda kaitseta. Tulenevalt KrMS § 41 lg 3 lausest 1 antakse kriminaalmenetluses kannatanule õigusabi riigi õigusabi seaduses (RÕS) ettenähtud korras.
2. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Ringkonnakohus leiab, et see tingimus on X puhul täidetud. Riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatisest nähtuvalt töötab X XXX ning tema viimase nelja kuu keskmine sissetulek koos pere- ja sotsiaaltoetustega on 1289 eurot. Igakuiseks vajalikuks väljaminekuks on 1250 eurot. Seega kulub sissetulekust enamus eluks vajalikeks väljaminekuteks. Kinnisvaraks on X-l tema elukoht, kus ta elab koos alaealise lapsega ning liikumispuudega täisealise pojaga. X-l on ka sõiduauto, kuid see on vajalik liikumispuudega poja transpordivaheniks. Muud vara teatise kohaselt X ei oma ning andmeid sellise vara kohta, mille arvelt oleks X-l võimalik õigusabi eest tasuda ei ole.
3. RÕS § 7 lg-st 1 tulenevalt tuleb aga hinnata ka antava õigusabi vajalikkust ja mõttekust. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. See tähendab, et riigi õigusabi ei anta, kui tõenäosus, et esitatav kaebus oleks edukas, on väga väike. X esitatu pinnalt häirib Y pidevalt oma meeldetuletustega võla tasumise kohta tema elu. X hinnangul on tegemist ahistava jälitamisega. Kriminaalmenetluse alustamata jätmisel ja selle peale esitatud kaebuses on eelnevad menetlejad juba selgitanud, et ahistav jälitamine

§ 1573

järgi on teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimine, tema jälgimine või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumine, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, kui puudub

§-s 137 sätestatud süüteokoosseis. Samuti on riigiprokurör selgitanud, et meeldetuletuste saatmine võlgnikele ongi Y töö, et kliendilt ülevõetud nõue saaks täidetud. Seega ei ole Y poolt tema menetluses oleva nõude täitmiseks meeldetuletuste saatmine kuidagi käsitatav isiku ahistava jälitamisena või põhjendamatu tahtliku eraelu häirimisena. Ringkonnakohus on seisukohal, et teatud juhtudel võib vastata

§-le 1573 ka meeldetuletuste saatmine võlgnevuse kohta –

§ 1573

lg 1 ei sea piiranguid sellele, millega seoses järjepidev teise isikuga kontakti otsimine on käsitatav ahistava jälitamisena. Samas tuleb arvestada, et karistusõiguse normide tõlgendamisel tuleb vältida tõlgendust, mille järgi kujutaks endast kuritegu ka ühiskonnas tavapärane ja aktsepteeritud käitumine. Õige on prokuratuuri väide, et võlgnevuse kohta meeldetuletuste saatmine on inkassoettevõtete tavapärane ja aktsepteeritud töömeetod. Võlausaldajale või tema volitusel tegutsevale isikule ei saa ette heita seda, kui ta tuletab võlgnikule tema võlgnevust meelde. Olukorras, kus võlgnevus, millele tähelepanu juhitakse, põhineb mingil tegelikul õiguslikul suhtel, ei ole sellistest meeldetuletustest tingitud ebamugavus selline häirimine, mille eest kaitseb

§ 1573

. Pelgalt 3 1-21-3695 see, et võlgnik peab võlanõuet põhjendamatuks, ei tähenda, et võlausaldaja või tema volitusel tegutsev isik ei võiks võla tasumist nõuda. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et küsimus, kas tegemist võiks olla ahistava jälitamisega, võiks tekkida juhul, kui meeldetuletusi saadetaks väga tihedalt (nt mitu korda päevas või vähemalt igapäevaselt) ning kui pidevalt saadetud meeldetuletused oleks ilmselgelt alusetud. Kuriteoteade ja kaebus ning prokuratuuri seisukohad ei anna alust järelduseks, et praegusel juhul tekiks küsimus, kas need tingimused on täidetud. Eelnevast tulenevalt ei näe ringkonnakohus, et Riigiprokuratuuri määruse peale esitataval kaebusel saaks olla edulootust. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul on X võimalus õiguste kaitseks kriminaalmenetluses ilmselt vähene, siis puudub ka alus riigi õigusabi andmiseks. 6. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 6 lg-st 1 ja § 7 lg 1 p-st 5 lähtudes rahuldamata. Allkirjastatud digitaalselt 4