Obsah (4)

§ 1361§ 8§ 96§ 40

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 23. juuli 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-1637 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitm

§ 1361

lg 1 näeb ette, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada sama seaduse § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. 2. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et üldjuhul ei või täitmist tagavad toimingud olla esimeseks menetlustoiminguks, sest kahtlus, et rahalise nõude või kohustuse sundtäitmine võib osutuda raskeks või võimatuks, saab tekkida üksnes varem toimunud menetluses. Erandina on peetud võimalikuks algatada vastutusotsuse koostamise menetlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamise taotlusega kahel juhul. Esmalt juhul, kui eelnevas maksumenetluses on kontrollitud juriidilise isiku maksukohustusega seotud asjaolusid ja juhatuse liikmete vastutust. Teiseks juhul, kui kahtlus maksukohustuslase võimaliku käitumise suhtes ning maksumenetluse algatamise vajadus tekkis tagastusnõude tuvastamise käigus (vt Riigikohtu määrus nr 3-3-1-68-16, punkt 11 ja seal viidatud kohtupraktika). Samas möönis Riigikohus 18.03.2020 määruse nr 3-19-1178 punktis 10, et eelneva menetluse nõue ei ole omaette eesmärk. Oluline on, et maksustamise aluseks olevad asjaolud oleks piisavalt välja selgitatud põhjendamaks ja tõendamaks maksuhalduri kahtlust, et menetluse tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Seejuures nähtub Riigikohtu määrusest nr 3-19-1178, et ka äriühingu maksuvõla sundtäitmise menetlust saab pidada menetluseks, mille käigus võib maksuhaldur tuvastada, et tulevikus võib vastutusotsuse täitmine osutuda raskendatuks või suisa võimatuks (punkt 13). Tulevikus tehtava vastutusotsuse täitmist saab tagada enne, kui maksuhaldur vastutusmenetluse tulemusena tuvastab sularaha väljavõtmise ning maksude tasumata jätmise puudutatud isiku süül (vt ka Riigikohtu määrus nr 3-3-1-4-14, punkt 9.3). Kui tõlgendada

§ 1361

viisil, et sundtäitmise menetlusest ja selle käigus kogutud asjaoludest ei piisa maksuhalduri kahtluse põhjendamiseks, sõltuks täitmist tagavate meetmete kohaldamise tõhusus olulises osas juhatuse liikme kontrolli all olevatest asjaoludest. Kui maksuhaldur peab puudutatud isikut enne täitmist tagavate toimingute tegemiseks loa saamist vastutusotsuse koostamise menetlusest teavitama, on puudutatud isikul võimalik muuta end enne vastutusotsuse koostamist varatuks ning jätta maksunõue täitmata (Riigikohtu 18.03.2020 määruse nr 3-19-1178, punkt 14). Eelnevast tulenevalt on taotluse esitamine lubatav. 3. Taotlus vastab

§ 1361nõuetele.

3.

1. Äriühingul on maksuvõlg1, mis tuleneb esitatud kuid tasumata deklaratsioonidest ning maksuvõlg on tekkinud maksustamisperioodil 04.2018–04.2019, mil puudutatud isik oli äriühingu juhatuse liige
2. Seega oli

§ 8

lg-st 1 tulenevalt puudutatud isiku kohustuseks tagada eelviidatud ajavahemikus õigete andmetega deklaratsioonide esitamine ning deklareeritud maksukohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Taotluses on maksuhaldur ära näidanud, et puudutatud isik on

§ 8lg-st 1 tulenevaid kohustusi rikkunud.

3.

1. Taotluses on ära toodud eeldatava maksukohustuse suurus ning andmed tagatise kohta 1 2 Taotluse punkt 2.1 ning selle lisa
2. Taotluse lisa
3. 2 (

§ 1361

lg 2 punktid 2–3)2, samuti põhjendatud täitetoimingu valikut (

§ 1361lg 2 punkt 4)3.

3.3. Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (

§ 96lg 5).

Sundtäitmise võimatusele viitab praeguses asjas see, et äriühingu maksuvõla sissenõudmine äriühingult endalt ei ole andnud tulemusi

1. Samuti on maksuhalduri taotluses esitatud andmete põhjal alust arvata, et äriühingu puhul ei ole enam tegemist tegutseva äriühinguga
2. Äriühingule ei kuulu registervara 6 , mille arvelt võiks äriühingu maksunõude täitmine osutuda võimalikuks. Seega on maksuhaldur taotluses piisavalt ära näidanud, et äriühing maksukohustuslasena ise ei suuda maksuvõlga tasuda ning maksukohustuse edaspidise sissenõudmise võimalus on ebatõenäoline. 3.
3. Maksuhaldur on selgitanud, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on puudutatud isikule vastutusotsuse tegemine7, kusjuures vaidlust ei saa olla, et ajavahemikul 04.2018–04.2019 oli puudutatud isik äriühingu ainus juhatuse liige, kes vastutas äriühingu rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täieliku ja tähtaegse täitmise eest. Maksuhaldur on taotluses piisavalt põhjendanud kahtlust, et puudutatud võis rikkuda maksuseadustest tulenevaid kohustusi ning tema tegevuse ja äriühingu maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Maksuhalduri seisukoha järgi korraldas puudutatud isik maksuvõla tekkimise perioodil äriühingu majandustegevuse teadlikult nii, et raamatupidamises kasutati võltsarveid ning raha võeti äriühingu pangaarvelt sularahas välja ja kasutati tõenäoliselt ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. Sel põhjusel puudus äriühingul ka raha maksukohustuse täitmiseks. Puuduvad tõendid, mis andnuks juba vastutusmenetluse algstaadiumis põhjuse välistada, et juhatuse liige tegutses

§ 40

lg-s 1 sätestatud vormis (Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-17-17, punkt 13). 4. Maksuhalduri taotluse põhjal on piisav alus arvata, et

§ 96

lg-tes 5 ja 6 sätestatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine. Ehkki puudutatud isiku juhatuse liikmeks oleku ajal äriühingul maksuvõlga ei olnud, siis tekkis maksuvõlg pärast seda, kui uus juhatuse liige tegi deklaratsioonides paranduskanded. Ehkki kohtule ei ole esitatud maksuhalduri 21.07.2021 avalduses viidatud kriminaalmenetluse materjale, siis ei ole kohtul alust kahelda maksuhalduri esitatud väites, et deklaratsioonide parandamise aluseks oli kriminaalmenetluse nr 17930000342 käigus tuvastatu ning et rikkumise aluseks on just puudutatud isiku tegevus. Ehkki praegusel juhul ei ole veel maksuhaldur süü vormi tuvastamist läbi viinud, siis taotluses toodud alusel on maksuhalduri eeldus, et puudutatud isiku süü vormiks on tahtlus, põhjendatud. Sel põhjusel kohaldub maksuvõla sissenõudmisele 5-aastane aegumistähtaeg. Puudutatud isiku tahtluse tuvastamise ei ole taotluses toodud asjaoludel ebatõenäoline. Maksuvõlg ei ole kustunud ning äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud. 2 Taotluse punktid 2 ja 10. Taotluse punkt 9. 4 Taotluse punkt 7. 5 Taotluse punkt 7 ning lisad 3 ja 7. 6 Taotluse 8–10. 7 Taotluse punkt 2.2. 3 3 5. Täitetoiminguks loa andmisel tuleb otsus teha olukorras, kus puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Tegemist on prognoosiga, mis ei nõua, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks konkreetse maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust. Teisisõnu ei eelda põhjendatud kahtlus, et isik juba oleks juba astunud samme selleks, et raskendada rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist.

§ 1361

sätestatud meetme eesmärk ongi sellist käitumist ennetada (Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, punkt 22). Põhjendatud kahtluse hindamisel on olulise kaaluga isiku käitumine maksuõigussuhtes ja sellest järelduv usaldusväärsus, nt isiku osalus maksuvõla põhjustanud sündmustes ja käitumine maksumenetluse jooksul. Hilisemale sundtäitmise võimatusele ei saa osutada üksnes asjaolu, et isikul puudub tõenäoliselt raha maksukohustuse koheseks ja täielikuks täitmiseks (Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, punkt 27). Loa andmiseks piisab, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, punkt 50c). 6. Maksuhaldur on toonud välja piisava põhjenduse, mille alusel saab väita, et võimaliku maksukohustuse sissenõudmise puudutatud isikult võib osutuda tagamiseta oluliselt raskemaks või suisa võimatuks (

§ 1361lg 2 punkt 1)8.

Maksuhaldur toob taotluses välja puudutatud isiku käitumise äriühingu seadusliku esindajana ning kohus nõustub, et võltsarvete kajastamine äriühingu raamatupidamises ja maksudeklaratsioonides ning ettevõtlusega mitteseotud kulutuste tegemine iseloomustab puudutatud isiku suhtumist maksukohustustesse. Taotluse kohaselt võttis puudutatud isiku äriühingu pangakontolt ajavahemikul 01.11.2017–06.11.2019 välja 40 230 eurot ning eelduslikult ei ole seda raha koguulatuses kasutatud äriühingu majandustegevuses. Seejuures nähtub äriühingu pangakonto väljavõttelt, et pärast puudutatud isiku juhatuse liikme volituste lõppemist lõppeb ka äriühingu igasugune majandustegevus ning ka sularaha väljamaksed. Seega on põhjendatud maksuhalduri väide, et isiku viis teadlikult ja tahtlikult äriühingust raha välja ning see kõik kandis endas äriühingu varatuks tegemise eesmärki. Seega peab kohus täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks.

1. Ehkki taotluse kohaselt teeb puudutatud isikule 997 euro ulatuses töötasu väljamakseid OSAÜHING X, siis on tegemist puudutatud isiku isale kuuluva äriühinguga9, mistõttu ei ole välistatud, et vastutusmenetluse alustamisest teada saamisel puudutatud isiku töötasu väljamaksed võivad muutuda. Võttes arvesse puudutatud isiku käitumise äriühingu juhatuse liikmena, siis ei ole välistatud, et puudutatud isik võib hakata enda suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel vara võõrandama. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus vastutusotsuse tegemisel ei ole selle sundtäitmine enam võimalik. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega.
2. Hüpoteegi seadmine puudutatud isiku kinnistule on põhjendatud ega koorma ülemääraselt tema õigusi. Hüpoteegi seadmine ei piira isiku õigust kinnistut kasutada ega käsutada. Ehkki 8 Taotluse punkt 3 ja
3. Taotluse lisa 4 ja elektrooniline äriregister. 11 Taotluse punkt
4. 9 4 tegemist on puudutatud isiku elukohaga, siis ei välista see korterile kohtuliku hüpoteegi seadmist, kuna täitemenetluses ei ole elukoha võõrandamine välistatud. Samuti ei välista kohtuliku hüpoteegi seadmist elukohale

. Kohtu hinnangul ei ole maksuhaldur eelduslike täitekulude arvestamisel ilmselgelt eksinud ning samuti on ka asjakohane korteri väärtuse arvutus

1. Sel põhjusel ei ole hüpoteegi suurus maksuvõlga ja eeldatavaid täitekulusid arvestades ebaproportsionaalne ja tegemist ei ole ületagamisega.
2. Maksuhaldur on märkinud, et lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab tagatise ja samuti toonud esile tagatissumma suuruse deposiiti kandmisel.
3. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades taotleja põhjendusi, maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Kohus leiab, et taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maksuhalduri kahtlused on piisavalt põhjendatud ning nende kõrvaldamiseks peaks puudutatud isik näitama, et ta ei soovinud äriühingut rahatuks muuta, vaid on kasutanud väljavõetud sularaha ettevõtluses. Samuti tuleks isikul ära näidata, et maksuhalduri kahtlus võltsarvete kasutamisest äriühingu raamatupidamises ning deklaratsioonides ei ole põhjendatud. (allkirjastatud digitaalselt) 5