1-21-3195/182

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. august 2021 Kohtuasja number 1-21-3195 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm Vaidlustatud kohtumäärus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. juuni 2021 määrus Määruskaebuse esitaja Sergei Matvejev (isikukood 37207113726) Menetluse vorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Sergei Matvejevi määruskaebus Viru Maakohtu
3. juuni 2021 määruse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA
4. Viru Maakohus jättis
5. juuni 2021 määrusega rahuldamata Sergei Matvejevi taotlused kriminaalasjas nr 1-21-3195 Viru Maakohtu Narva kohtumaja ruumides toimunud kohtuistungi protokollide kirjalikuks tõlkimiseks vene keelde. Lühidalt selgub määrusest järgmist. S. Matvejevit süüdistati kriminaalasjas nr 1-21-3195 karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 ning § 266 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. Kohus tegi
6. juunil 2021 otsuse, millega lõpetas kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 274 lg 1 alusel kriminaalmenetluse S. Matvejevi süüdistuses KarS § 266 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning tunnistas S. Matvejevi süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Enne kohtuotsuse kuulutamist esitas S. Matvejev kohtule taotlused, kus soovis saada kriminaalasjas toimunud kohtuistungite protokolle vene keeles. Kohus jättis selle taotluse rahuldamata, kuna seadusest tulenevalt ei ole kohtul kohustust kohtuistungite protokolle S. Matvejevile tõlkida. KrMS § 10 lg 5 kohaselt tuleb eesti keelt mittevaldavale kahtlustatavale või süüdistatavale kohustuslikult tõlkida kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, vahistamismäärus, Euroopa vahistamismäärus, süüdistusakt ja kohtuotsuse tekst. Kuna kohtuistungi protokolli kohustuslikku tõlkimist see säte ette ei näe, ei ole kohtul sellest sättest tulenevalt kohustust S. Matvejevile protokolle ka tõlkida. KrMS § 10 lg 6 kohaselt võib eesti keelt mittevaldav kahtlustatav või süüdistatav või tema kaitsja esitada põhjendatud taotluse kriminaalasjas kahtlustuse või süüdistuse sisu arusaamise või menetluse õigluse tagamise seisukohast olulise dokumendi tõlkimiseks emakeelde või keelde, mida ta valdab ning kui menetleja leiab, et dokumentide tõlkimise taotlus ei ole tervikuna või osaliselt põhjendatud, vormistab ta keeldumise määrusega. Nimetatud sätte esimene alternatiiv praegusel juhul ei kohaldu, kuna S. Matvejevile on esitatud süüdistus, ta on antud kohtu alla ning tema suhtes on läbi viidud esimese astme kohtumenetlus. Sellest tulenevalt on ta teadlik ja saanud aru, milles teda süüdistatakse. Ka sätte teine alternatiiv ei kohaldu. Kohtuistungi protokolli tähtsus seisneb selles, et see võimaldab hinnata menetlusosaliste ja kohtu toiminguid kohtuistungil ning aru saada, milliseid tõendeid on kohus uurinud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 31-1-114-16). Kohtuistungi protokoll ei ole menetluse õigluse tagamise seisukohast oluline dokument, kuna kohtumenetluste pooltele on selles olev informatsioon teada. S. Matvejev ja tema kaitsja viibisid kõikidel toimunud kohtuistungitel ning S. Matvejevile tagati tõlgi abi kohtumenetluse käigust arusaamiseks. Seega on S. Matvejev teadlik kõigest, mis kohtuistungil toimus ning kohtuistungi protokollist ei nähtu, et ka S. Matvejevi kaitsjal oleks olnud etteheiteid tõlkimise kvaliteedi osas. Ka hiljem ei taotlenud kaitsja protokolli parandamist. See kinnitab, et tagatud suulise tõlke tase vastas kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud nõuetele ning oli piisav õiglase menetluse tagamiseks. Seetõttu ei saa kohtuistungi protokolli kirjaliku tõlke puudumine tingida menetluse ebaõiglust. Lisaks edastati S. Matvejevile efektiivse kaitse tagamiseks
7. mai,
8. juuni ja
9. juuni 2021 kohtuistungi protokollid paberkandjal ning helisalvestistena. Samuti on S. Matvejevil võimalik enne apellatsiooni esitamist tutvuda vene keelde tõlgitud motiveeritud kohtuotsusega, kus kajastatakse ka tõendeid, millele kohus tugineb, sh ütlusi, millega kohus loeb mingi asjaolu kas tõendatuks või mitte. S. Matvejevil on võimalik apellatsioonis tähelepanu juhtida sellele, mis tema arvates õige ei ole. Tulenevalt KrMS § 320 lg-st 2 on S. Matvejevil ka õigus tutvuda kaitsja vahendusel kohtutoimikuga. See tähendab, et kaitsja peab S. Matvejevi soovil talle kohtutoimiku materjale, sh ka kohtuistungi protokolli tutvustama. Seetõttu on menetluse õiglus, sh efektiivne kaitse tagatud S. Matvejevile ka ilma kohtuistungi protokollide tõlkimiseta.
10. Viru Maakohtu
11. juuni 2021 määruse peale esitas S. Matvejev kaebuse, milles ta märgib kokkuvõtlikult järgmist. Kannatanu ja tunnistaja kohtuistungil antud ütlused on vastuolus. Istungiprotokollide kirjalik tõlge vene keelde on oluline, et S. Matvejev saaks aru, mida kohtunik tõendatuks pidas ning milliseid rikkumisi ristküsitluse läbiviimisel tehti. Ilma tõlketa ei saa jälgida, kas kohtus järgiti faktiliste asjaolude tuvastamisel kriminaalmenetlusõiguse norme. Kindlasti ei järginud kriminaalmenetlusõiguse norme prokurör, kes andis vastuseid tunnistaja eest ning esitas alusetult suunavaid küsimusi. Ka ei kirjutatud kohtuistungi protokollis seda, mis on helisalvestusel. Kuna mõnda sõna tõlgitakse eesti-vene sõnaraamatu kohaselt erinevalt, tekkis segadus, mida tunnistaja tegelikult ütles. Kohtuistungi protokollide vene keelde tõlkimisel oleks pealtnägijate ütluste erinev tõlgendamine ära jäänud. Istungiprotokollide tõlkimise käigus oleksid tõlgid parandanud kõik protokolli vead ja tõlke ebatäpsused, mis oleks viinud ka kohtuniku vale siseveendumuse muutumiseni. Ringkonnakohtu seisukoht
12. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ja S. Matvejevi määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu. Seetõttu jätab ringkonnakohus selle kaebuse KrMS § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2