← Eesti

3-21-1387/2

Haldusasi nr 3-21-1387 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Andreas Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 07.07.2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-1387 Haldusasi X kaebus Tallinna Vangla poolt ajavahemikul 2012-2016 kohaldatud kartserikaristustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON Tagastada X kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. X esitas 03.05.2021 Tallinna Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses karterikaristuste kandmisega erinevatel perioodidel aastatel 2012-
  2. Taotleja leidis, et tema kartserisse paigutamise näol oli tegemist üksikvangistusega ning sellega alandati tema inimväärikust ja kahjustati vaimset tervist.
  3. Tallinna Vangla tagastas 15.06.2021 vastusega nr 5-37/21/143-2 X kahju hüvitamise taotluse. Vangla leidis, et taotlus on esitatud tähtaja rikkumisega ning taotluses väljatoodud asjaolusid ei saa pidada tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks.
  4. X esitas 22.06.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla poolt ajavahemikul 2012-2016 kohaldatud kartserikaristustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja palub ennistada kaebetähtaeg, sest ta sai alles Tallinna Ringkonnakohtu 01.04.2021 määrusest kriminaalasjas nr X teada, et tal esineb piirialane isiksusehäire. Kaebaja vaatas 01.06.2021 arvutist asja nr X, kus on seletatud, et piirialane isiksusehäire on raske psüühikahäire ning leiab, et kinnipeetavaid, kellel on raske psüühikahäire ei saa üldse kartseris viibida või nad ei tohi seal viibida rohkem kui 14 päeva. Kaebaja leiab, et vangla on tekitanud talle alandamise ja vaimse tervise kahjustamisega 3000 euro suuruse mittevaralise kahju. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  5. Kohus leiab, et X kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. X suutlikkust kandma perioodil september 2014 kuni mai 2015 kartserikaristusi temal diagnoositud isiksusehäirest tulenevalt on kohtud hinnanud haldusasjas nr 3-15-
  6. Tallinna Halduskohus on 06.03.2017 otsuse nr 3-15-3145 p-s 35 leidnud, et „/…/Ekspertiisist ega ka haigusloost ei nähtu, et kaebaja ei saa temal diagnoositud isiksusehäirest tulenevalt kartserikaristust kanda. Kehtivast õigusest ei tulene keeldu määrata mõnd haigust põdevale kinnipeetavale kartserikaristust või seda mitte täitmisele pöörata. Seega ei pidanud vastustaja jätma karistust kohaldamata tulenevalt kaebaja diagnoosist.” Tallinna Ringkonnakohus on 10.10.2017 otsuse nr 3-15-3145 p-s 11 asunud seisukohale, et „[m]itte igasugune psüühikahäire ei välista kartserikaristuse kandmist. Kaebaja suhtes läbi viidud ekspertiisist ei nähtu, et kaebaja vajab teistest kinnipeetavatest erinevat kohtlemist. Kalduvus konfliktsusele ning agressiivsusele/vägivallale on kaebajal välja kujunenud elu jooksul ning võib avalduda erinevates situatsioonides. Seda kinnitab ka asjaolu, et distsiplinaarsüütegusid ei pane kaebaja toime üksnes kartseris olles, vaid suurem osa neist on toime pandud tavarežiimil olles.“ Vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit ning VangS § 53 lg 1 kohaselt on kinnipeetavatele tagatud ööpäevaringne vältimatu abi kättesaadavus. Vaidlus puudub, et X saab vanglas korrapärast psühhiaatrilist ravi ning tema psühhiaatrilt saadud diagnoose pole ka hilisemal perioodil peetud vangla arstide poolt sellisteks, mis välistaksid kartserikaristuse kohaldamise. Kaebaja poolt aastal 2021 kohtupraktika pinnalt kujundatud arvamus enda diagnoosi kohta ei tähenda, et talle poleks tohtinud ajavahemikul 2012-2016 kartserikaristusi määrata või et need oleksid ohustanud tema vaimset tervist. Eeltoodu asjaoludel ei saanud kaebuses kirjeldatud vangla tegevus kaebajale mingisugust kahju põhjustada ja seega on ilmne, et kaebajal ei ole õigust kahju hüvitamist nõuda. /allkirjastatud digitaalselt/ Andreas Paukštys

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.