KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 23.11.2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-873 Haldusasi X (X) kaebus Eesti

) § 5 lg 1 alusel tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võeti arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (

§ 5lg 2).

Lisaks võeti arvesse ka isiku hinnang oma tegutsemisvõimele. Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ 2 (edaspidi määrus) § 8 lg 6 järgi tuvastab töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel. Sama määruse § 5 lg 1 kohaselt koostatakse töövõime hindamiseks eksperdiarvamus järgmiste andmete alusel: - taotluses olevad andmed (s.o taotleja hinnang oma tegutsemisvõimele erinevates valdkondades ja tegevustes); -

§ 7

lg 5 alusel sätestatud andmed (tervise infosüsteemi kantud taotleja terviseandmed); - taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral andmed taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt. Eesti Töötukassa 19.02.2020 otsuse nr TVH/20/007376 (sh vaideotsuse nr 747) tegemisel on rakendatud kuni 29.02.2020 kehtinud määruse redaktsiooni. Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast, milles on kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema enda poolt 11.02.2020 esitatud töövõime hindamise taotluses (lisa 1) märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi kantud terviseandmed (lisa 2). Tervishoiuteenuse osutaja Kivimäe Perearstikeskus OÜ (edaspidi TTO) ekspertarst, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas 19.02.2020 eksperdiarvamuse (lisa 3), mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. Eesti Töötukassa 19.02.2020 otsusega nr TVH/20/007376 tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud (lisa 4). Kaebaja esitas vaide (lisa 5), milles ei nõustunud töövõime hindamise tulemusega. TTO ekspertarst analüüsis vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt kaebaja töövõime ei ole vähenenud. TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst. Vastustaja rõhutab siinkohal, et vaidemenetluses vaatab isiku taotluse, TIS-i terviseandmed, vaide ja TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse alati üle ka Töötukassa ekspertarst. Antud juhul vaatas vaidemenetluses kõik eeltoodud andmed üle töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Pille Tommingas, kes nõustus TTO toodud põhjendustega eksperdiarvamuses. Ka Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Alvi Tellmann on käesoleva kohtuasja raames kõik kaebaja terviseandmed ja kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle vaadanud ning koostanud 24.07.2020 oma seisukoha, milles jääb esialgse seisukoha juurde (lisa 7). Määruse § 6 lg 1 kohaselt antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta kehalise ja vaimse võimekuse valdkondade võtmetegevuste kaupa. See tähendab, et inimese töövõimet hinnatakse seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhted) võtmetegevuste alusel ning töövõime hinnang antakse üldjuhul püsivale seisundile. Määruse § 6 lg 3 kohaselt hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama määruse lisas kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (astmed 0-4). See tähendab, et igas valdkonnas hinnatakse inimese tegutsemisvõimet võtmetegevuste kaupa. Võtmetegevused on tegevused, mis on vajalikud töösooritusteks või annavad ülevaate töösoorituseks vajalikust funktsioonist (nt erinevatel tasapindadel liikumine, teatud kaaluga eseme tõstmine). Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on ravi määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Kuigi kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama ka terviseandmed. Määruse § 6 lg 3 punktide 1-3 kohaselt hinnatakse võtmetegevuste raskusastet arvväärtusega: - 0 (piirangut ei tuvastatud); - 1 (kerge piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% 3 ajast); - 2 (mõõdukas piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel); - 3 (raske piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav); - 4 (täielik piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub). Määruse § 6 lg 6 kohaselt töövõime ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste arvväärtused summeeritakse, v.a arvväärtused 0 ja

1. See tähendab, et töövõime ulatuse määramiseks võetakse aluseks kõigi võtmetegevuste arvväärtuste summa, kus hindamisel antud arvväärtused 2, 3 ja 4 liidetakse ning arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta. TTO ekspertarst hindas 19.02.2020 eksperdiarvamuses kaebaja valdkondade võtmetegevused järgmiselt: 1) Liikumise valdkonna võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 2, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 1, seismine ja istumine – arvväärtusega 1, liikumisega seotud muud probleemid – arvväärtusega 0; 2) Teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud. Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „1.
2. Liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „1.
3. Ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Piirang hinnati kergeks seoses sellega, et kaebaja paremas jalas esineva valu tõttu võib kiiremas tempos käimine olla häiritud. Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „1.
4. Seismine ja istumine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). TTO ekspertarst märgib, et piirang on hinnatud kergeks, sest kuigi kaebajal võib parema jala ja selja valu tõttu olla raskendatud pikka aega ühel kohal seismine ja istuvast asendist püsti tõusmine, siis istumise raskusi ei ole kaebaja taotluses kirjeldanud ega ole kirjeldatud ka meditsiinidokumentides. Hindamisel on arvestatud, et kaebaja võib istuvat ja seisvat asendit vahetada. Kaebaja kirjeldatud piiranguid liikumise valdkonna võtmetegevuses „1.
5. Liikumisega seotud muud probleemid“ arvestati teiste liikumise valdkonna võtmetegevuste hindamisel, mistõttu hinnati nimetatud valdkond arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Töövõime hindamisel on arvesse võetud perearsti, ortopeedi ja pulmonoloogi sissekanded. Liikumise valdkonna kokkuvõttena on kaebajal häiritud pikkade vahemaade läbimine, trepist käimine, kükitamine, pikalt seismine ja sundasendis viibimine, väljas liikumine, mis on tingitud seljavalust, valust paremas jalas, liigeste liikuvuse ja kõnnaku häirest, hingamishäirest, mille põhjuseks on kopsude, selja ja jala struktuuride kahjustus. Kaebaja liigub iseseisvalt, kergelt lonkab. Valu ja lonkamise tõttu on kergelt raskendatud ohutu ringiliikumine - nt kiiremas tempos käimisel. Saastunud, tolmustes tingimustes või raskemal füüsilisel koormusel võib tekkida köha, hingamisraskus. Teistes valdkondades püsivaid piiranguid ei märkinud kaebaja ega tuvastanud TTO ekspertarst. Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa
6. Vastustaja on 19.02.2020 otsuses nr TVH/20/007376 õigesti märkinud, et kaebajal esineb mõõdukas tegutsemispiirang liikumise, mille põhjuseks on alumiste hingamisteede krooniline haigus, artroos, liigeste haigusseisund ja deformeeriv dorsopaatia. Eeltoodust lähtudes ei tuvastanud TTO ekspertarst kaebaja töövõime vähenemist. Vaidemenetluse raames vaatas eksperdiarvamuse üle ka Töötukassa ekspertarst dr Pille Tommingas, kes nõustus TTO ekspertarsti arvamusega. Käesoleva kohtumenetluse raames vaatas töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Alvi Tellmann kaebaja töövõime hindamise taotluse, TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse ja kaebaja poolt kirjeldatud enesehinnangulised kaebused ja objektiivsed terviseandmed veelkord üle ning jäi esialgse seisukoha juurde. Vastustaja nõustub, et kaebajal esineb mõõdukas piirang võtmetegevuses „eri tasapindadel liikumine“. Vastustaja hinnangul on kaebaja piirang ohutul ringiliikumisel kerge, sest selle võtmetegevuse juures hinnatakse nii luu- ja lihaskonna kui ka nägemis- ja kuulmisraskuste poolest ohutut liikumist. Kuigi kaebaja käimistempo võib parema jala vigastuse järgsetest muutustest tingitud valu ja kerge lonkamise tõttu olla normaalsest aeglasem, siis nägemis- ja kuulmisraskusi tal ei ole. Kaebaja piirang seismisel ja istumisel on vastustaja hinnangul samuti kerge, sest selle 4 võtmetegevuse juures hinnatakse nii seismist kui istumist ning arvestatakse asjaoluga, et istuvat ja seisvat asendit võib vahetada ehk seismise vahel võib istuda 2-3 minutit ja vastupidi. Kaebaja esitatud taotluse kohaselt suudab ta seista 20-30 minutit ning istumise raskusi ta taotluses kirjeldanud ei ole, samuti ei ole neid meditsiinidokumentides kirjeldatud. Eeltoodust tulenevalt on piirang hinnatud kergeks. Liikumisega seotud muudest probleemidest tingitud piiranguid on hinnatud teiste võtmetegevuste hindamisel, sest liikumisega seotud muid probleeme ei loeta võtmetegevuseks ja selle juures hinnatakse ainult neid piiranguid, mida võtmetegevuste (liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine) juures ei ole võimalik hinnata. Vastustaja selgitab, et varasem Eesti Töötukassa 15.04.2019 otsus nr TVH/19/015265 on tehtud ainult perearsti Marika Rähmi 13.04.2019 koostatud epikriisi alusel ning osalise töövõime kehtivusajaks määrati 1 aasta põhjusel, et kaebaja jõuaks käia eriarstide vastuvõtul ning järgmist ekspertiisi oleks võimalik teha juba täpsemate andmete alusel. Vastustaja ei nõustu kaebuses toodud väitega, et kaebaja töövõime on pärast 15.04.2019 otsuse nr TVH/19/015265 tegemist vähenenud, sest ta on hakanud kasutama käimiskeppi pikema maa läbimiseks. Vastustaja leiab, et kui kaebaja pikema maa läbimisel ka käimiskeppi kasutab, siis see tehtud otsust ei muuda, sest vastavalt töövõime hindamise metoodikale hinnatakse tegutsemisvõimet koos abivahendiga, mida kaebaja oma terviseseisundist põhjustatud piirangute kompenseerimiseks kasutab. Võlaõigusseadustiku (VÕS) § 7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Kaebaja palub seda Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 4 alusel analoogia korras kohaldada ka käesoleva vaidluse lahendamisel, mille kohaselt õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest.

§ 5

lg 1 alusel tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (

§ 5). Lisaks võetakse arvesse ka isiku hinnangut oma tegutsemisvõimele.

Määrus § 8 lg 6 järgi tuvastab töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel ning määruse § 5 lg 1 kohaselt koostatakse töövõime hindamiseks eksperdiarvamus. Võlaõigusseadustik reguleerib tsiviilsuhteid, töövõime hindamisel on tegemist haldussuhtega, kus töövõimet hindab haldusorgan. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja välja toodud sätted käesoleva vaidluse puhul asjakohased. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike seisukohtadega, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Haldusasjas pooled vaidlevad selle üle, kas kaebaja töövõime on või ei ole vähenenud. Kaebaja väidab, et tema terviseseisund mõjutab igapäevaelu tegevusi ning et tema töövõime on vähenenud. Vastustaja leiab, et kaebaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegevusi, kuid see ei too veel kaasa üldist töövõime vähenemist

§ 5lg 3 mõttes.

Kuna terviseseisundi püsivat halvenemist kinnitavaid andmeid ei ole haldusmenetluses ja vaidemenetluses esitatud ega TIS-i lisandunud, ei ole Töötukassa arvates alust juba kindlaks tehtud töövõime ulatust muuta ning vastustaja on õigesti tuvastanud, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Vastustaja seejuures selgitab, et kui kaebaja terviseseisund muutub ning terviseseisundi muutumist kinnitavad ka TIS-is 5 olemasolevad või muul moel tõendatavad terviseandmed (uued uuringud ja/või diagnoosid), siis on X võimalik esitada Töötukassale uus töövõime hindamise taotlus. Töövõimetoetuse seaduse (

) § 5 lg 1 kohaselt töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust.

§ 5

lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kui tema töötamine ei ole käesoleva paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid (terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust) arvesse võttes takistatud.

§ 5

lg 4 alusel töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (edaspidi määrus) § 6 lg 1 kohaselt antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta kehalise ja vaimse võimekuse valdkondade võtmetegevuste kaupa. Seega inimese töövõimet hinnatakse seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhted) võtmetegevuste alusel ning töövõime hinnang antakse üldjuhul püsivale seisundile. Määruse § 6 lg 3 kohaselt hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama määruse lisas kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (astmed 0-4). Seega igas valdkonnas hinnatakse inimese tegutsemisvõimet võtmetegevuste kaupa. Võtmetegevused on tegevused, mis on vajalikud töösooritusteks või annavad ülevaate töösoorituseks vajalikust funktsioonist (nt erinevatel tasapindadel liikumine, teatud kaaluga eseme tõstmine). Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on ravi määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti ettekirjutustele. Vastustaja selgitas, et Eesti Töötukassa 19.02.2020 otsuse nr TVH/20/007376 tegemisel on kohaldatud kuni 29.02.2020 kehtinud määruse redaktsiooni, millest lähtus ka kohus otsuse tegemisel. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 teise lause kohaselt haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga (19.02.2020). Kohus märgib, et lisaks kaebaja subjektiivsele hinnangule oma terviseseisundile, tegutsemisvõimele jms peavad neid kinnitama ka objektiivsed terviseandmed. Töövõime ulatust tuvastatakse igas valdkonnas inimese tegutsemisvõimet hinnates võtmetegevuste kaupa, seega on valdkonna raskusaste asjas tähtsust omav asjaolu, millest on Töötukassa muuhulgas lähtunud kaebaja töövõime määratlemisel. Kohtule esitatud Töötukassa seisukohtadest nähtub, et vastustaja on kaebaja töövõimet hinnates lähtunud eelnimetatud määruses sätestatud kriteeriumitest ning on küsinud erinevate ekspertide arvamust, mida on hinnanud lisaks muudele haldusorgani käsutuses olevatele terviseandmetele, millised olid Töötukassale teada töövõime hindamise, sh vaidemenetluse läbiviimise, seisuga. Kaebaja töövõime hindamisel on muuhulgas arvesse võetud perearsti, ortopeedi ja pulmonoloogi sissekanded. Vastustaja selgitas, et uute/täiendavate terviseandmete ilmnemisel võib kaebaja uuesti esitada Töötukassale taotluse tema töövõime hindamiseks. Vastustaja kinnitas kohtule, et olemasolevate terviseandmete põhjal jääb Terviseamet seisukohale, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. 6 Kaebaja leiab, et vastustaja väide, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud, on vastuolus Töötukassa varasema otsusega, mis kehtis kuni 16.03.2020 (kaebajal oli tuvastatud osaline töövõime perioodil 17.03.2019 - 16.03.2020). Kohus kaebaja väitega ei nõustu. Vastustaja on seda asjaolu (vastuolu puudumist) kaebajale selgitanud ning kohus ei hakka seda üle kordama. Kaebaja väidab, et tal ei ole enam Haigekassa ravikindlustust. Vastustaja selgitas kaebajale, et juhul, kui tal ei ole töösuhet, siis on võimalik ennast töötuna arvele võtta. Õigus ravikindlustusele on Töötukassas registreeritud töötutel. Lisaks vastustaja selgitas kaebajale, et kui tema terviseseisund muutub ning terviseseisundi muutumist kinnitavad ka TIS-is olemasolevad või muul moel tõendatavad terviseandmed (uued uuringud ja/või diagnoosid), siis on X võimalik esitada Töötukassale uus töövõime hindamise taotlus. Vastustaja andmetel hetkel kaebaja kohta uusi terviseadmeid ei ole TIS-i lisandunud, mis võiksid muuta Töötukassa poolt tuvastatut (st kaebaja töövõime ei ole vähenenud). Kohus nõustub vastustajaga, et Võlaõigusseadustik (VÕS) ja Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS), millele viitab kaebaja, ei ole käesolevas kohtuvaidluses asjakohased. Töövõime hindamisel on tegemist haldussuhtega, kus töövõimet on pädev hindama haldusorgan vaadeldavas määruses toodud kriteeriumite järgi. Vastustaja on lähtunud töövõime hindamisel kehtivatest õigusnormidest, vastupidist ei ole kaebaja tõendanud. Vastustaja on kaevatavas otsuses (sh vaideotsuses) ja kohtule esitatud kirjalikes seisukohtades põhjalikult selgitanud vaidlusaluseid asjaolusid, mida kohus ei hakka üle kordama, need on kaebajale teada. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega/põhjendustega, millised on välja toodud kaevatavas otsuses (sh vaideotsuses) ning kohtule esitatud kirjalikus selgituses. Kohus eeltoodut kokku võttes asub seisukohale, et Eesti Töötukassa 19.02.2020 otsus nr TVH/20/007376 on põhjendatud ja õiguspärane, seega puudub alus selle tühistamiseks. MENETLUSKULUD Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja menetluskulude hüvitamist ei taotlenud. Seega menetluskulud jäävad poolte endi kanda /digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik 7