Kriminaalasi nr 1-13-260 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- august 2021, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 23.08.2021) Kriminaalasja number 1-13-260 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Evelin Merilaine Taotlus Süüdimõistetu Sven Söödile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine Süüdimõistetu SVEN SÖÖT isikukood: 37602274910, asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas, elukoht vabanemisel: puudub RESOLUTSIOON Jätta Sven Söödile karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Sven Sööt on Pärnu Maakohtu 01.04.
- a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-260 süüdi tunnistatud KarS § 114 p 2, 3 - KarS § 25 lg 1, 2 järgi ja karistuseks mõistetud 9 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja alguseks 14.09.
- Kinnipeetava karistusaeg lõppeb 14.09.
- Tartu Vangla edastas kohtule Sven Söödi isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab süüdimõistetule karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Sven Sööt keeldus kohtuistungil oma vabanemisjärgset elukohta avaldamast. Süüdimõistetu selgitas, et lahkub pärast karistuse ärakandmist välisriiki ja muu teda ei huvita. 1
(3)Prokuröri arvates vajaks Sven Sööt karistusjärgset käitumiskontrolli. Paraku ei ole ta avaldanud, et tal oleks Eestis kindel elukoht. Väidetavalt kavatseb kohe pärast vabanemist lahkuda riigist. Sellistel tingimustel ei ole võimalik karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada, kuna see eeldab isikul kindla elukoha olemasolu, mis tuleb kohtumääruses näidata. Kohtul ei ole võimalik kohustada isikut elukohta otsima. Seega ei ole karistusjärgset käitumiskontrolli võimalik kohaldada. KOHTU SEISUKOHT KarS § 871 lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ja teda on enne seda karistatud vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest või teda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega käesoleva seadustiku
- peatüki 1., 2.,
- või
- jaos,
- peatüki
- jaos või
- peatüki
- või
- jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses. Sven Sööt kannab 9 aasta pikkust karistust karistusseadustiku
- peatüki
- jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest. Süüdimõistetu vabaneb vangistuse täies ulatuses ära kandmise järel. Seega on täidetud formaalsed alused tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel tuleb kohtul arvestada KarS § 871 lg 1 p 3 sätestatut, see tähendab kas kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik, varasem elukäik ning käitumine karistuse kandmise ajal annavad alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Samuti tuleb arvestada süüdimõistetu elutingimusi ja neid tagajärgi, mida karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võib kaasa tuua. Sven Sööt kannab oma esimest kriminaalkaristust raske eluvastase kuriteo, s.o mõrva katse eest. Nimelt püüdis süüdimõistetu tappa enda lähedasi- ema ja isa. Sven Söödi suhtumine toimepandusse on olnud muutuv. Kord on ta oma süüd tunnistanud, siis jälle mitte. Karistuse kandmise ajal on Sven Sööt osalenud vaid tööhõives. Vangla poolt pakutavatest kuriteoriske maandavatest tegevustest (sotsiaalprogrammid ja vestlused) on süüdimõistetu kategooriliselt keeldunud. Kohtuistungil selgitas kinnipeetav, et programmides osalemine on tema vaba valik. Ta ei ole programmidest osa võtnud, kuna ei pea nende sisu endale vajalikuks. Seega on kohtul keeruline hinnata, millist mõju on ärakantud karistus Sven Söödile tegelikult avaldanud. Ärritunud ja vaenuliku suhtumise põhjal kohtuistungil võib eeldada, et Sven Söödi käitumine on ettearvamatu ja võib olla ohtlik teistele ühiskonnaliikmetele. Varasemalt on Sven Söödil olnud probleeme ka distsipliiniga, kuid pikemat aega on tema käitumine olnud hea. Arvestades nii Sven Söödi üldist käitumist karistuse kandmise ajal kui ka tema suhtumist kuriteosse, mille toimepanemise eest ta karistust kannab, võiks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine olla tema suhtes vajalik ja põhjendatud. Samuti pakuks see pikka aega vangistuses viibinud süüdimõistetule tuge resotsialiseerumisel. Vaatamata eeltoodule ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine Sven Söödile võimalik, kuna tal puudub vabanemisjärgselt elukoht. Enne vangistust elas Sven Sööt koos oma vanematega. Rahvastikuregistri kohaselt on ta samale aadressile jätkuvalt sisse kirjutatud. Varasemasse elukohta ta tagasi pöörduda ei 2
(3)kavatse, kuna vanematega puuduvad praegu igasugused suhted. Süüdimõistetu sõnul plaanib ta pärast karistuse ärakandmist lahkuda välisriiki. Täpsemate andmete avaldamisest kinnipeetav keeldus. Riigikohtu 30.05.2016 määruse nr 3-1-1-45-16 kohaselt ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. KarS § 871 lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt KarS § 75 sätestatule ning KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus süüdimõistetu elama peab. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid valmistab vangistusseaduse § 76 lg 6 teise lause kohaselt ette vangla. Juhul, kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb järelikult riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida. Kuigi rahvastikuregistri kohaselt on Sven Söödil elukoht olemas, ei soovi ta sinna elama asuda. Vanemate vastu toime pandud kuriteo raskust arvestades ei saa kohus samuti kohustada süüdimõistetut samas elukohas elama. Kuna Sven söödil puudub elukoht, mida kohus saaks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel kohtumäärusesse märkida, tuleb karistusjärgne käitumiskontroll jätta kohaldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)