← Eesti

3-21-1629/4

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-1629 Määruse kuupäev

  1. august 2021 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X. kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses menetlusnormide rikkumisega tema vaiete menetlemisel RESOLUTSIOON
  2. Tagastada X. kaebus.
  3. Jätta X. taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
  4. Kuulutada haldusasja nr 3-21-1629 menetlus Tartu Vangla
  5. augustil 2021 esitatud kaebaja tervisekaardi väljavõtete osas kinniseks.
  6. Asendada kaebaja nimi avaldatavas kohtulahendis tähemärgiga X. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. X. (kaebaja) esitas Tartu Vanglale
  8. aprillil 2021 taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 700 eurot vanglale esitatud vaiete menetlemisel menetlusnormide rikkumise eest. 1.
  9. Kaebaja esitas
  10. novembril 2020 Tartu Vangla direktori
  11. novembri
  12. a käskkirja nr 1-1/139 peale vaide, mille vangla edastas lahendamiseks Justiitsministeeriumile 14-päevase hilinemisega. 1.
  13. Kaebaja esitas
  14. jaanuaril 2021 Tartu Vangla
  15. jaanuari
  16. a käskkirja nr 1-1/2 peale vaide, mille vangla
  17. jaanuari
  18. a otsusega nr 1-11/13-2 tagastas. Kohus leidis haldusasjas nr 3-21-250, et vangla tagastas kaebaja vaide ebaõigesti ning pidas viimati nimetatud käskkirja kohtus vaidlustamist lubatavaks. 1.
  19. Kaebaja esitas
  20. veebruaril 2021 Tartu Vangla direktori
  21. veebruari
  22. a käskkirja nr 1-1/15 peale vaide, mille vangla edastas
  23. märtsil 2021 lahendamiseks Justiitsministeeriumile 19-päevase hilinemisega. 1.
  24. Kaebaja esitas
  25. märtsil 2021 Tartu Vangla direktori
  26. märtsi
  27. a käskkirja nr 1-1/26 peale vaide, mille vangla edastas
  28. märtsil 2021 Justiitsministeeriumile lahendamiseks 2-päevase hilinemisega. 3-21-1629 1.
  29. Kaebaja esitas
  30. aprillil 2021 Tartu Vangla direktori
  31. aprilli
  32. a käskkirja nr 1-1/47 peale vaide, mille vangla edastas
  33. aprillil 2021 lahendamiseks Justiitsministeeriumile 1-päevase hilinemisega. 1.
  34. Tartu Vangla ei teatanud kaebajale tema
  35. detsembri
  36. a vaide nr 1-11/649-1 tagastamisest 7 päeva jooksul, ei aidanud kaebajal kõrvaldada vaides esinevaid puuduseid ega andnud kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaega.
  37. Tartu Vangla jättis
  38. juuni
  39. a otsusega nr 1-13/131-2 kaebaja kahjunõude rahuldamata. 2.
  40. Vangla märgib, et edastas kaebaja
  41. novembri
  42. a vaide Justiitsministeeriumile 13-päevase hilinemisega,
  43. veebruari
  44. a vaide 7-päevase hilinemisega,
  45. märtsi
  46. a vaide 2-päevase hilinemisega ja
  47. aprilli
  48. a vaide 1-päevase hilinemisega. Vangla vabandab tähtaja ületamise ja sellega kaasnenud ebameeldivuste pärast. Eluliselt ei ole aga usutav, et vaiete edastamiseks ettenähtud tähtaja järgimata jätmine võiks põhjustada kannatusi, mis oleksid käsitletavad väärikuse alandamisena. Seega ei saa kaebajale olla tekkinud sellist mittevaralist kahju, mis tooks kaasa hüvitise väljamõistmise. 2.
  49. Tartu Vangla poolt kaebaja
  50. jaanuari
  51. a vaide tagastamine ei võtnud kaebajalt võimalust vaidlustada halduskohtus Tartu Vangla direktori
  52. jaanuari
  53. a käskkirja nr 1-1/2, kuna kohus luges
  54. veebruari
  55. a määrusega haldusasjas nr 3-21-250 kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt läbituks ja võttis kaebuse Tartu Vanglas COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks kohaldatud piiranguid jätkava käskkirja osaliseks tühistamiseks menetlusse. Seega ei ole tagastatud vaidega vaidlustatud haldusakti tühistamise võimalused ammendunud ning kahjunõude esitamine selles osas ei ole lubatud. 2.
  56. Vanglale jääb arusaamatuks kaebaja etteheide seoses tema
  57. detsembri
  58. a vaidega nr 1-11/649-
  59. Vangla ei ole eelnimetatud vaiet tagastanud, vaid see edastati
  60. detsembril 2020 lahendamiseks Justiitsministeeriumile ning ministeerium jättis
  61. jaanuaril 2021 kaebaja vaide rahuldamata.
  62. Kaebaja esitas
  63. juulil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 700 eurot. Kaebaja põhjendab, et vangla ei edastanud tema vaideid Justiitsministeeriumile õigeaegselt, mistõttu ei saanud kaebaja vastuseid tähtaegselt. Samuti tagastas vangla põhjendamatult tema kaks vaiet. Vangla ei teatanud tagastamisest tähtaegselt, ei aidanud kaebajal vaides esinevaid puuduseid kõrvaldada ega andnud selleks tähtaega. Vangla riivas kaebaja õigusi intensiivselt inimväärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega. Vangla tegevus tõi kaebajale kaasa negatiivseid tagajärgi – kaebaja ei saanud helistada õigel ajal oma kaitsjale ega suhelda kontaktisikuga, et õigusakte küsida, ning kaebajal tekkis sügav depressioon. Kaebusele on lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
  64. Tartu Vangla esitas
  65. augustil 2021 kohtule vastusena kohtunõudele kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid ning kaebaja tervisekaardi väljavõtted ajavahemiku
  66. märts kuni
  67. juuli 2021 kohta. KOHTU SEISUKOHT
  68. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
  69. Kaebaja nõuab Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 700 eurot. Seega jääb kaebaja nõutava varalise hüve väärtus alla 1000 euro ning kaebaja õiguste riivet 2 3-21-1629 saab rahalise nõude suurust arvestades pidada väheintensiivseks. Kohtu hinnangul saab analoogia korras lähtuda HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Sätte kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot.
  70. Samuti ei saanud kohtu hinnangul vangla tegevus vaiete Justiitsministeeriumile edastamisel ja vaiete tagastamisel tekitada kaebajale selliseid ebamugavusi, mida saaks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks, väärikust alandavaks või tervist kahjustavaks. 7.
  71. Kuigi vaidlus puudub selles, et vangla edastas kaebaja nimetatud vaided Justiitsministeeriumile hilinenult, ei ole vangla ületanud menetlustähtaegu sedavõrd pikalt, et see saanuks kaebajale tegelikke olulisi negatiivseid tagajärgi kaasa tuua. Kaebaja selgituste kohaselt ületas vangla tähtaegu kõige rohkem 19 päeva. Samuti ei ole vaiete hilinenult edastamine ja nende tagastamine takistanud kaebajal oma õigusi efektiivselt kaitsta. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on pöördunud halduskohtu poole seoses vaidemenetluste esemeteks olevate COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks kohaldatud piiranguid reguleerivate käskkirjadega ning kohus menetleb tema kaebuseid sisuliselt (haldusasjad nr 3-21-116, 3-21-250 ja 3-21-1054). Kohus selgitab täiendavalt, et kui haldusorgan käitub vaide esitaja hinnangul vaidemenetluses õigusvastaselt, siis on isikul võimalik pöörduda vaidemenetluse esemega seoses otse kohtusse, kohus saab seejärel vaidemenetluse õiguspärasust hinnata ning kui kohus leiab, et haldusorgan on vaidemenetluse läbi viinud õigusvastaselt, saab kohus kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt läbituks lugeda ja kaebust sisuliselt menetleda (vangistusseaduse § 11 lg 5; Riigikohtu halduskolleegiumi
  72. oktoobri
  73. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18;
  74. septembri
  75. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10). 7.
  76. Kaebajale ei saanud tekkida selliseid negatiivseid tagajärgi, mida saaks lugeda intensiivseteks kannatusteks. Kaebaja märgitud rikkumised ei ole sellise intensiivsusega, et nendega saaks kaasneda inimväärikuse alandamise mõõtu tagajärg. Kuigi helistamine ja inspektor-kontaktisikuga suhtlemine oli COVID-19 haigusega seoses antud käskkirjade tõttu, mida kaebaja vaidemenetlustes vaidlustada soovis, teatud ulatuses piiratud, oli helistamine ja ametnikega suhtlemine endiselt võimalik (vt vangla
  77. augustil 2021 esitatud käskkirju). Samuti ei ole võimalik otseselt seostada kaebaja terviseprobleeme, s.o depressiooni, kaebuses kirjeldatud vangla tegevusega. Vähetõenäoline on, et vaidemenetluse menetlusnormide rikkumine on otseses põhjuslikus seoses kaebaja terviseseisundi halvenemisega. Vastav seos ei nähtu kohtule ka vangla
  78. augustil 2021 esitatud kaebaja tervisekaardi väljavõtetest. Samas nähtub väljavõtetest, et kaebajale on ravi seoses terviseprobleemidega võimaldatud. Haldusasja materjalidest ei ilmne, et kaebaja olukord oleks vangla tegevuse tõttu oluliselt halvenenud.
  79. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh süüliselt väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise korral. 8.
  80. Tartu Vangla edastatud dokumentidest nähtuvalt ei vasta tõele kaebaja väide tema
  81. detsembri
  82. a vaide nr 1-11/649-1 tagastamise kohta, kuivõrd vangla edastas
  83. detsembri
  84. a kaaskirjaga nr 1-11/649-2 kaebaja vaide lahendamiseks 3 3-21-1629 Justiitsministeeriumile. Seega ei ole vangla kaebaja kirjeldatud viisil RVastS § 7 lg 1 mõttes õigusvastaselt käitunud. 8.
  85. Muus osas ei vaidle kohus kaebajale vastu, et vangla on menetlusnorme vaidemenetluste läbiviimisel rikkunud, kuid põhjendatud ei ole kaebaja hüvitamiskaebuse rahuldamine. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise või tervise kahjustamise raskus seda õigustab. Samas on mittevaraline kahju võimalik hüvitada ka toimingu õigusvastasuse tuvastamisega või teiste vahenditega, nt vabandamisega kannatanu ees (Riigikohtu halduskolleegiumi
  86. juuni
  87. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Kaebaja õiguste riive väheintensiivsust arvestades ei ole kahju hüvitamine rahas põhjendatud. Samuti ei ole käesolevas kohtumenetluses vaja kindlaks teha vangla tegevuse õigusvastasust või hüvitada kahju teiste vahenditega. Tartu Vangla on juba
  88. juuni
  89. a otsuses nr 1-13/131-2 seoses vaiete hilinenult edastamisega oma õigusvastast käitumist tunnistanud ning kaebaja ees vabandanud. Tartu Vangla
  90. jaanuari
  91. a otsuse nr 1-11/13-2, millega vangla tagastas kaebaja
  92. jaanuari
  93. a vaide, õigusvastasuse on halduskohus kindlaks teinud juba
  94. veebruari
  95. a määruses asjas nr 3-21-
  96. Seega on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
  97. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X. kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
  98. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata.
  99. Kohus kuulutab haldusasja menetluse osaliseks, s.o Tartu Vangla
  100. augustil 2021 esitatud kaebaja tervisekaardi väljavõtete osas kinniseks, kuna tõendid sisaldavad detailset teavet kaebaja tervise kohta, asja selles osas kinniseks kuulutamine on vajalik kaebaja eraelu kaitseks ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole kaebaja eraelu kaitse huvist suurem (HKMS § 77 lg 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3). Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga X. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.