Obsah (11)

§ 477§ 367§ 173§ 172§ 174§ 138§ 139§ 147§ 150§ 4842§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 09.08.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-146179 Tsiviilasi Tallinn, Kalju tn xxxx korteriühistu avaldus R.-R. V. v

) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (

§ 477lg 2).

Seega vaatab kohus käesoleva asja läbi kirjalikus menetluses, sest seadusest ei tulene kohustust korteriomandi asjas kohtuistungi pidamiseks ja kohus ei pea seda käesolevas asjas menetlusökonoomia huvidest lähtudes ka põhjendatuks.

1. Vastavalt avalduses esitatule nõuab avaldaja puudutatud isikult ajavahemikus 26.11.2016 – 10.05.2021 tekkinud põhivõlgnevuse tasumist summas 1 488,07 eurot ning viivist summas 279,25 eurot perioodi 01.12.2016 - 31.03.2021 eest. Avaldaja on oma nõude kujunemist piisavalt selgitanud ning avaldaja on esitanud oma nõude tõendamiseks ka vastavad arved ja muud dokumendid (dtl 26-104, 129). Puudutatud isik avaldaja poolt esitatud põhinõude ja viivise arvestusele vastu ei ole vaielnud ning ka kohtul puuduvad selles osas kahtlused.
2. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Puudutatud isikule esitatud arvetel määratud majandamiskulude aluseks on 2016-2017, 2017-2018, 2018-2019 ja 2019-2020 aasta majandamiskavad (dtl 26-29).
3. Arvestades eeltoodut, ei ole puudutatud isikul alust jätta oma kohustusi avaldaja ees täitmata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral õiguse nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 3 2-20-146179
4. Enne KrtS jõustumist 01.01.2018 nõutavale viivisenõudele kohaldub korteriühistuseaduse § 7 lg 4 (01.01.2016-31.12.2017 redaktsioon), mille järgi majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Samuti kohaldub Kalju xxxx korteriomanike üldkoosoleku protokolli 06.04.2016 p 3, mille kohaselt võib valitseja OÜ O nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriomanikult viivist, kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates (dtl 92).
5. Alates 01.01.2018 KrtS jõustumist kohaldub avaldaja esitatud viivisenõudele KrtS § 42 lg 1, mille kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-187-10, p 12). Avaldaja ei ole vastavat kahju tõendanud.
2. Kohus rahuldab Tallinn, Kalju tn xxxx korteriühistu avalduse R.-R. V. vastu majandamiskulude ja viivise nõudes. Kohus mõistab puudutatud isikult R.-R. V. välja Tallinn, Kalju tn xxxx korteriühistu kasuks põhivõlgnevuse ajavahemiku 26.11.2016 – 10.05.2021 eest summas 1 488,07 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise ajavahemiku 01.12.2016 31.03.2021 eest summas 279,25 eurot ja viivise põhinõudelt 1 488,07 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras vastavalt avaldaja taotlusele alates kohtuotsuse tegemist 09.08.2021 kuni põhinõude (1 488,07 eurot) täitmiseni, kuid mitte enam kui 1208,82 euro (1 488,07 eurot põhivõlg – 279,25 eurot sissenõutavaks muutunud viivis) ulatuses. 16.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kogu võlgnevuse, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. 17. Juhindudes

§ 174

lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1, määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt on avaldaja tasunud maksekäsu kiirmenetluses esitatud avalduselt riigilõivu 50,92 eurot ning hagita menetluses avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Lisaks tasutud riigilõivule palub avaldaja puudutatud isikult välja mõista õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses esitatud avalduse eest 40 eurot ning hagita menetluses kantud õigusabikulu summas 500 eurot. 4 2-20-146179 18. Kohus leiab, et

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 147

lõikele 5 maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Kuivõrd hagita menetluses avalduse esitamisel tasutakse vastavalt RLS § 59 lõikele 5 riigilõivu 50 eurot, on avaldaja käesoleval juhul tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem 50,92 euro ulatuses.

§ 150

lg 1 p 1 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

§ 150

lg 4 järgi riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Sama sätte lg 6 järgi riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Seega on avaldajal õigus taotleda enammakstud ulatuses riigilõivu tagastamist. 19. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja tasu maksekäsu kiirmenetluses avalduse koostamise eest summas 40 eurot. Vastavalt

§ 4842

maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata.

§ 4842

sätestab maksekäsu kiirmenetluses väljamõistetava kulu osas piirmäära, milleks on 20 eurot. Seega mõistab kohus avaldaja kasuks puudutatud isikult välja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu.

1. Ülejäänud avaldajale osutatud õigusabi osas leiab kohus, et käesolevas vähekeerukas asjas on põhjendatud ja vajalik ajakulu 2 tundi. Samuti leiab kohus, et avaldajale osutatud õigusabi tunnitasu hind on käesolevas menetluses ülemäärane (arvestades ka asjaolu, et tegemist on hagita menetlusega). Riigikohus on selgitanud, et hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks (Riigikohtu
2. mai 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19). Eelnevat arvestades leiab kohus, et avaldaja lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu käesolevas menetluses ei ületa 60 eurot ilma käibemaksuta. Seetõttu on avaldaja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud rahaliselt kokku summas 120 eurot (2 x 60). Avaldaja menetluskulud kuuluvad

§ 174lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta.

Kokkuvõttes mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 190 eurot (riigilõiv 50 eurot + 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu + õigusabikulud 120 eurot). 21. Kohus selgitab, et

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 5