) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Halduskohtu määruseid saab vaidlustada üksnes
-is ettenähtud korras (vt
Haldusasjades nr 3-20-2391 ja 3-21-405 tehtud määruseid saab seega vaidlustada samade haldusasjade raames ning nimetatud haldusasjade toimikutest nähtuvalt on X vastavat õigust kasutanud. Konkreetses haldusasjas tehtud määruseid (sh ringkonnakohtu määruseid) ei saa vaidlustada halduskohtule uue sellesisulise kaebuse esitamisega. Kaebus tuleb selles osas halduskohtu pädevuse puudumise tõttu tagastada. Kahju hüvitamise nõue on esitatud Justiitsministeeriumi vastu ja kahju on väidetavalt tekitatud haldusasjades nr 3-20-2391 ja 3-21-405 tehtud kohtumäärustega. Sisuliselt taotleb kaebaja seega õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamist. RVastS § 15 lg-tes 1 ja 31 sätestatud kahju hüvitamise nõudmise tingimused ei ole täidetud. Haldusasju nr 3-20-2391 ja 3-21-405 menetlenud kohtunike suhtes ei ole teadaolevalt algatatud kriminaalmenetlust ega jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust ning Euroopa Inimõiguste Kohus ei ole rahuldanud asjaomase menetlusega seotud individuaalkaebust. Seega puudub kaebajal kaebeõigus õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kuna kaebus tagastatakse, puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. X palub 10.06.2021 (registreeritud 11.06.2021) määruskaebuses halduskohtu 01.06.2021 määrus tühistada ja saata asi halduskohtusse menetlusse võtmise otsustamiseks. Piirang, mis on seotud asja edasise menetlemise faktilise takistamisega, on nii formaalselt kui ka materiaalselt ebaproportsionaalne ning põhiseadusvastane. Pole vaidlust, et ei ole täidetud RVastS § 15 lg 1 ja 31 eeldused, kuid puudub alus kaebuse tagastamiseks. Olemas on alus subjektiivse õiguse kaitseks kahjunõudes Justiitsministeeriumi vastu summas 90 319 eurot. Kohus on jätnud rakendamata Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) ning seega on olemas vastuolu Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dega 146 ja 152. Lisaks puudub alus kaebuse osaliseks tagastamiseks
Halduskohus on vaidlustatavas määruses tunnistanud, et rikub Eesti kohtuniku eetikakoodeksi punkti 14 kohustust seoses EIÕK sätetega. Selleks, et riigilõivu tasumise kohustus ei oleks ebaproportsionaalseks takistuseks kohtus edasikaebamise õiguse tõhusal elluviimisel, on ette nähtud võimalus taotleda menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus võtab
Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (
lg 1, § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (
lg 1) ning vastab
§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (
5. Kaebaja on lisanud määruskaebusele dokumente, millest võib järeldada, et ta soovib nende asja juurde võtmist. Ringkonnakohus tagastab määruskaebusele lisatud dokumendid 2
S § 15 lg-tes 1 ja 31 sätestatud eeldused kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamise nõudmiseks. RVastS § 15 lg-ga 1 on seadusandja soovinud piirata kahju hüvitamist olukordades, kus kahju on võimalik ära hoida kohtulahendi edasikaebamisega. Kohtute võimalikud eksimused õigusnormide kohaldamisel, faktide tuvastamisel või tõendite hindamisel ei kujuta endast iseenesest kuriteo toimepanemist. Kuritegu oleks teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemine (karistusseadustiku § 311). Sealjuures ei ole halduskohus pädev tuvastama kohtuniku poolt kuriteo toimepanemist (vt Riigikohtu 28.03.2016 otsus nr 33-1-70-15, p 20). Kohtunikku ei saa käsitada kuriteos süüdiolevana enne, kui tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Samas saab
S § 15 lg-s 1 loetletud kahjunõude rahuldamise eeldustest on täitmata (vt Tallinna Ringkonnakohtu 09.10.2020 määrus asjas nr 3-20-1389, p 13; 09.04.2020 määrus asjas nr 3-19-2159, p 9). Kaebeõigust tuleb hinnata kaebaja õiguste rikkumise võimalikkuse põhjal. Isegi kui hüvitamiskaebuse rahuldamine on ebatõenäoline, ei saa väita, et kaebajal puudub selle esitamiseks kaebeõigus. 8. Hüvitamiskaebust ei saa tagastada ka
lg 2 p 2 alusel, sest iseenesest oleks selle nõude esitamisega kaebajal võimalik kahju hüvitamise eesmärki saavutada (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 14.01.2021 määrus asjas nr 3-20-1684, p 19). Kuigi kaebus võib olla praegusel juhul RVastS § 15 lg-tes 1 ja 31 sätestatud kahjunõude rahuldamise eelduste puudumise tõttu perspektiivitu, saab sellise kaebuse tagastada
lg 2 p 21 alusel läbivaatamatult vaid juhul, kui kaitstava õiguse riive on väheintensiivne (vt Tallinna Ringkonnakohtu 09.10.2020 määrus asjas nr 3-20-1389, p 12). Varaliselt hinnatava hüve puhul on riive intensiivsus väike, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa 1000 eurot (vt Riigikohtu 01.11.2018 määrus nr 3-18-763, p 9). Asjades nr 3-20-2391 ja 3-21-405 on kaebaja vaidlustanud Tallinna Vangla direktori käskkirju, millega piirati kiinipeetavate vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust ning vanglavälist suhtlemisvabadust. Kuigi kaebaja ei ole kaebuses ega määruskaebuses kuidagi põhjendanud, milles seisneb temale nende asjade kohtumenetluse käigus tekitatud kahju 90 319 eurot, ei ole samas võimalik ka välistada, et talle võib vangla kehtestatud piirangutega olla tekkinud kahju enam kui 1000 euro ulatuses. Seega ei ole alust tagastada hüvitamiskaebus praegu ka
9. Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus X määruskaebuse osaliselt ja tühistab Tallinna Halduskohtu 01.06.2021 määruse osas, milles halduskohus tagastas kaebuse õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Selles osas tuleb kaebus saata halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks (vt ka Riigikohtu 25.11.2019 määrus nr 319-823). 3
lg 1 kohaselt tuleb kohtul menetlusabi taotluse lahendamisel muu hulgas arvestada, kas kaebaja kavandatav menetluses osalemine oleks edukas. Pikaajalise kohtupraktika kohaselt ei oleks ka maksejõuetu isiku riigilõivu tasumise kohustusest vabastamine põhjendatud, kui tema kaebus on ilmselgelt perspektiivitu (nt Riigikohtu 06.09.2007 määrus nr 3-3-1-40-07, p-d 11–12; Tallinna Ringkonnakohtu 06.01.2020 määrus nr 3-19-1649, p 8 ja 30.06.2021 määrus nr 3-21-1171, p 9). (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.