KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 3. september 2021 Kohtuasja number 1-20-7865 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm Kohtuasi Aivar Ojaveere (isikukood 361062865

) § 424 lg 2 järgi ning teda karistati 1 aasta pikkuse vangistusega.

§ 74lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust A.

Ojaveerele Tartu Maakohtu 15. oktoobri 2019 otsusega mõistetud karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka A.

Ojaveere eelvangistus ning karistuse kandmise alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamine

1. septembril
2. Karistusaeg lõppeb
3. märtsil
5. Tartu Vangla esitas
6. juunil 2021 Tartu Maakohtule materjalid A. Ojaveere tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
7. Tartu Vangla ja prokuratuur toetavad A. Ojaveere vabastamist. Vaidlustatud kohtumäärus
8. Tartu Maakohus jättis
9. juuli 2021 määrusega A. Ojaveere tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
10. Formaalsed eeldused A. Ojaveere vabastamiseks on täidetud.
11. On positiivne ja ennetähtaegset vabastamist toetav, et A. Ojaveerel on olemas elukoht, lähedaste toetus ja tagatud sissetulek. Need positiivsed asjaolud aga ei kaalu üles negatiivseid tegureid ning vangla ja prokuröri arvamused ennetähtaegse vabastamise võimalikkuse kohta ei ole kohtule siduvad.
12. A. Ojaveerel on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Varem karistati teda mootorsõiduki joobes juhtimise eest ning hetkel kannab ta liitkaristust katseajal samasuguse kuriteo toimepanemise eest. Seega ei hoidnud A. Ojaveert kuritegelikult teelt eemal varasem vangistus, kriminaalhooldus ega ka hirm karistuse täitmisele pööramise ees. Ka nähtub Tartu Maakohtu
13. novembri 2020 määrusest, et kriminaalhooldusosakond esitas kohtule erakorralise ettekande Tartu Maakohtu
14. oktoobri 2019 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna A. Ojaveer rikkus katseajal korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Kuigi ettekanne jäi liitkaristuse mõistmise tõttu läbi vaatamata, kinnitas A. Ojaveer käesolevas asjas kohtule, et rikkus katseajal korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Seega on A. Ojaveer varasema käitumisega selgelt näidanud, et õiguskuulekas elu ei ole talle jõukohane ning kriminaalhooldus ei ole tema puhul karistuse eesmärkide saavutamiseks piisavalt efektiivne.
15. Vangla iseloomustuse kohaselt peab A. Ojaveer väikeses joobes juhtimist normaalseks, kuna hindab enda sõiduoskusi heaks. Samuti on A. Ojaveer tunnistanud, et ta juhtis tihti alkoholijoobes olles autot. Praegust olukorda peab ta halvaks juhuseks, kuna ta ei arvanud, et ta vahele jääb. Ka on A. Ojaveer avaldanud arvamust, et Euroopa Liidus võiks olla lubatud mingi piirmäärani alkoholi tarvitanuna autoga sõita. Kuigi kohtuistungil kinnitas A. Ojaveer, et iseloomustuses sõnastati tema avaldatu valesti ja tegelikult ei või alkoholi tarvitanuna ikkagi autoga sõita, ei ole kohtul alust arvata, et iseloomustuse koostanud vanglaametnik mõistis A. Ojaveere avaldatut vääralt. A. Ojaveere avaldatu on kookõlas tema enda varasema käitumisstiiliga. See iseloomustab A. Ojaveert väga negatiivselt, kuna viitab, et ta ei ole senise vangistuse jooksul mingeid järeldusi teinud ega saanud aru, et joobes juhtimine on ülimalt taunimisväärne, kuna seab ohtu ka kõrvaliste isikute elu, tervise ja vara. Varasema käitumise valguses jääb ebaveenvaks A. Ojaveere lubadus elada edaspidi õiguskuulekalt.
16. Vangla iseloomustuse kohaselt on A. Ojaveere käitumist ja toimetulekut tugevalt mõjutanud alkoholi liigtarvitamine. A. Ojaveer on tunnistanud, et juhtis alkoholijoobes olles sõidukit selleks, et minna poodi uue alkoholi järele, samas alkoholisõltlaseks ta end ei pea. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei teadvusta A. Ojaveer seost kuritegude ja alkoholi kuritarvitamise vahel, kuid on valmis osalema sõltuvusriski maandavates tegevustes. Samuti põhjendab A. Ojaveer enda käitumist nõukogudeaegse pärandiga, kuna siis oli väidetavalt aktsepteeritud auto juhtimine alkoholijoobes. Ka tagantjärgi analüüsides ei hinda A. Ojaveer enda käitumist ohtlikuks, kuna ei tundnud end juhtimise ajal purjus olevat ja hindab end heaks autojuhiks. Kohtuistungil avaldas A. Ojaveer, et ta tarvitab alkoholi harva ja ennast alkoholiga liialdajaks ei pea. Karistatus korduvalt mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ja katseajal alkoholi tarvitamise keelu rikkumised annavad aga alust järeldada, et A. Ojaveer ilmselgelt liialdab alkoholiga. Ei ole tõenäoline, et A. Ojaveer vanglast vabanedes alkoholi liigtarvitamise ja sõiduki joobes juhtimise lõpetaks. A. Ojaveerel on läbimata täitmiskavas ettenähtud alkoholi kuritarvitamise teemalised vestlused.
17. aastal kriminaalhoolduse ajal „Liiklusohutusprogrammis“ osalemine kinnipeetava käitumist ilmselgelt ei muutnud, kuna 2

§ 76lg-s 4 sätestatud minevikulistest asjaoludest.

Varasemat elukäiku ei saa aga muuta. Vähemal või suuremal määral just selle eest ongi isik vangistuses ja selle järgi on paljuski määratletud tema vangistuse pikkus. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saaks vähemasti teise astme kuritegude puhul olla minevikulistel asjaoludel kuigivõrd määravat kohta (just n-ö asjaolude topeltarvestamist silmas pidades). Ei ole usutav, et seadusandja soovis inimest ainult tema varasema elukäigu pärast lõpmatuseni ebavõrdselt kohelda ja temalt igasugused ootused ära võtta. A. Ojaveere poolt toime pandud kuriteod on teise astme kuriteod ja nende eest on mõistetud karistuseks mitte väga pikaajaline vangistus.

1. Praeguseks on A. Ojaveer viibinud vanglas juba ligikaudu aasta ning on saanud oma isiku ja varasema elukäigu üle järele mõelda. Vangla ja prokurör toetasid A. Ojaveere vabastamist. Vanglatöötajad on A. Ojaveert mitme kuu jooksul jälginud ja temaga suhelnud. Kohus aga kujundas oma seisukoha ennekõike toimikumaterjalidele ja 24 minutit kestnud videoistungi alusel. Ehkki vanglate koostatavatesse korduva kuriteo toimepanemise protsentidesse võib suhtuda umbusuga, on praegu korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul ainult 14%.
2. Tartu Vangla üldiselt positiivsest ja A. Ojaveere vabastamist toetavast iseloomustusest selekteeris kohus välja vaid negatiivse osa ja mõtestas isegi positiivsed asjaolud negatiivselt. Sama kehtib ka A. Ojaveere kohtuistungil avaldatu kohta. Kaitsjal jääb nendest asjaoludest isegi selge kahtlus, kas kohtul ei oleks tulnud kaaluda enesetaandust. Ka vanglas A. Ojaveerele määratud noomitusele omistas kohus liiga suure kaalu ning tegi sellest ülimalt negatiivsed järeldused.
3. Kohus jättis sisulise tähelepanuta asjaolu, et A. Ojaveerega koos elav tema kõrges eas ema vajab hooldamist. A. Ojaveere tütar tellis vallalt selle vanainimese hoolduse. Paraku on see 3

§ 76

lg 4 alusel antavast hinnangust ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste olemasolule. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli 2017 määrus asjas nr 31-1-12-17, p 16)
2. Ringkonnakohus leiab, et A. Ojaveert vabastamata jättes ei teinud maakohus kaalutlusviga. Kuna maakohus põhjendas igati piisavalt ja asjakohaselt, miks ei saa A. Ojaveert ennetähtaegselt vabastada ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei korda kohtukolleegium juhinduvalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1 neid põhjendusi üle. Määruskaebuse argumentidele vastab ringkonnakohus järgmist.
3. Kui pikalt ja põhjalikult mõni vanglaametnik A. Ojaveert jälginud on, ei ole oluline: vabastamisotsuse teeb kohus, tuginedes sellisele teabele, mis tal seaduse järgi kätte saadav on. Selleks on eeskätt toimikumaterjalid ja kohtuistungil ilmnev. Kaitsja küll viitab õigesti sellele, et vangla iseloomustuses toodud kvantitatiivne ohuhinnang (nn riskiprotsendid) on vastavate selgituste puudumise tõttu ebaoluline (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. märtsi 2019 määrus asjas nr 1-09-14104, p 27), leiab aga siiski, et praegu tuleks seda mõningal määral arvesse võtta. See on väär: sellel hinnangul (14%) ei ole tähtsust.
5. On õige, et minevikuasjaolusid ei saa kinnipeetav muuta ning et neid asjaolusid on mõningal määral arvestatud juba kinnipeetavale karistuse mõistmisel. See aga ei tähenda, et need asjaolud tuleks jätta ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kõrvale. Retsidiivsusriski hinnates ehk tulevikku ennustades ongi vaja suuresti tugineda minevikus aset leidnule: üldjuhul kipuvad inimesed tulevikus käituma nii, nagu nad tegid seda minevikus. Jääb arusaamatuks kaitsja viitamine „topeltarvestamisele“.

§ 59

tunneb tõepoolest mõningate asjaolude korduva arvestamise keeldu, ent see säte ei reguleeri süüdlase ennetähtaegset vabastamist. Niisiis oli maakohus õigustatud ja kohustatud kõiki olulisi ja õiguslikult lubatavaid minevikus aset leidnud sündmusi arvestama. Ringkonnakohus ei jaga kaitsja seisukoha, et esimese astme kohus arvestas vääralt vaid A. Ojaveere jaoks negatiivseid asjaolusid. Nii hindas maakohus positiivseks ja A. Ojaveere ennetähtaegset vabastamist toetavaks temal kindla elukoha, sissetuleku ning lähedaste olemasolu. Maakohus aga ei pidanud neid positiivseid asjaolusid ringkonnakohtu jaoks arusaadavalt A. Ojaveere ennetähtaegseks vabastamiseks piisavaks: negatiivsed tegurid kaalusid positiivsed üles ning sundisid maakohut püstitama ebasoodsat retsidiivsusprognoosi. Lisaks arvestas kohus A. Ojaveere vangistusaegset käitumist ehk kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu. Rikkumine pole küll raske, ent näitab siiski, et A. Ojaveer ei järgi alati tal lasuvaid kohustusi. 21. Peamine uute kuritegude ohu allikas on alkohol. Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et see oht pole maandatud. Näib, et A. Ojaveer ei ole alkoholi täit negatiivset rolli tema elus täiel määral mõistnud. Ent isegi kui A. Ojaveerel oleks siiras soov alkoholist loobuda, on küllaltki tõenäoline, et ta ei saa sellega hakkama: tema alkoholiprobleem on väga tõsine. 4