KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 3. september 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-4887 Tsiviilasi AS-i SEB Pank ha

) § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata jätmist ja kulude hageja kanda panemist. MAAKOHTU MÄÄRUS

1. Maakohus tegi
2. mail 2021 määruse (vaidlustatud määrus), millega uuendas tsiviilasja menetluse (

§ 361

lg 1), jättis hagi läbi vaatamata (

§ 423lg 2 p 2) ja menetluskulud poolte endi kanda.

Menetluskulude jaotust põhjendas kohus järgmiselt. 6.1.

§ 168

lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis annaksid aluse

§ 168lg-tes 3–5 sätestatu kohaldamiseks.

Hageja 29. märtsi 2021 teates sisaldunud hagist loobumine oli tingimuslik ja kostja asemel rahuldas nõude kolmas isik.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmisel ebaõiglane või ebamõistlik. 6.

1. Hageja nõue kostja vastu tulenes põhivõlgniku ja hageja vahel
2. jaanuaril 2006 sõlmitud laenulepingust ja selle täitmise tagamiseks hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingust. Maakohus tuvastas, et käenduslepingu kohaselt vastutas kostja hageja ees täies ulatuses solidaarselt põhivõlgnikuga ja tagas kõiki hageja nõudeid põhivõlgniku vastu, mis tekkisid või võisid tekkida lepingu alusel. Põhivõlgnik rikkus laenulepingut, jättes nõuetekohaselt täitmata laenu tagastamise ja intressi tasumise kohustuse. Põhivõlgnik täitis kohustuse hilinemisega alles käesoleva menetluse ajal. 6.
3. Kirjeldatud olukorras on õiglane jätta menetluskulud

§ 162lg 4 alusel poolte endi kanda.

Kostja vastutas solidaarselt põhivõlgnikuga. Põhivõlgniku hilinenud täitmine ei tähenda, et hagi esitati ennatlikult või põhjendamatult. Põhivõlgnik tasus võla osade kaupa pankrotimenetluses sõlmitud kompromisslepingu alusel ja kuni kompromissi täitmiseni polnud hagejale selge, kas kokkulepet täidetakse. Hageja oli sunnitud käesoleva kohtumenetluse algatama, et nõue kostja kui käendaja vastu ei aeguks. 6.

1. Kui menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
2. Kostja esitas
3. juunil 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tema menetluskulude jaotuse osas tühistada ja panna need hageja kanda. 7.
4. Kostja ei nõustu maakohtuga, et hageja oli sunnitud kohtumenetluse algatama selleks, et nõue kostja vastu ei aeguks ja kindlustada nõude sissenõudmise võimalus, kui põhivõlgnik nõuet ei rahulda. Samuti ei nõustu ta, et hagi esitamine polnud ennatlik. 7.
5. Käenduslepingu p 4.
6. järgi on hagejal õigus esitada lepingu alusel nõue kostja kui käendaja vastu üksnes juhul, kui põhivõlgnik ei täida kohaselt oma kohustusi. Kui täitmine on 2

§659kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 1).

Kostja kannab kaebusega seonduvad kulud, aga hagejal kulude puudumise tõttu pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. 10. Maakohtu määruse vaidlustas ainult kostja ja üksnes kulude jaotuse osas. Seega on menetluse uuendamise, hagi läbi vaatamata jätmise ja hageja kulude tema enda kanda jätmise osas maakohtu määrus

§ 463lg 2 kaudu kohalduva § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.

Samuti on juba varem jõustunud ringkonnakohtu

1. aprilli 2016 määrus hageja
2. novembri 2015 määruskaebuse rahuldamise kohta.
3. Maakohus põhjendas menetlusõiguse normidega asjakohaselt menetluskulude poolte endi kanda jätmist, sh kohaldas õigesti

§ 162

lg 4, sest

§ 168sätted ei võimalda käesoleval juhul õiglast kulujaotust.

Ringkonnakohus nõustub nende põhjendusega ja märgib vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist. 11.

1. Ringkonnakohus põhjendas käesolevas asjas
2. aprillil 2016 tehtud määruses, miks käendus ei lõppenud seoses põhivõlgniku pankrotimenetluses kompromissi sõlmimisega. Need põhjendused on jätkuvalt asjakohased. Kostja käendajana vastutab põhivõlgniku kohustuste täitmise eest (VÕS § 142 lg 1) ning kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku ees rahuldada (VÕS § 145 lg 1). Sellist piirangut käendusleping ei sisalda. Põhivõlgniku pankrotimenetluses kompromissi kinnitamine ei oma tähtust käendaja vastu esitatava nõude osas, sest kui võlausaldaja on loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on teised solidaarvõlgnikud siiski kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses (VÕS § 66 lg 1). 11.
3. Põhjendamatu on kostja arusaam, et hageja pidi tõendama pandiesemete väärtust. Käenduslepingu p 4.6 teine lause käsitleb küll olukorda, kus pandiesemete väärtus on nõudest väiksem, aga selles lepiti kokku üksnes nõude esitamise võimaluses. Viidatud punkti sisust ei tulene, et hageja ei võiks käendajalt nõuda käenduskohustuse täitmist, kui nõue on tagatud pandiga. Kui kostja leidis, et pandiesemete väärtus mõjutab tema vastu esitatud nõude lahendamist, siis pidi vastavad asjaolud esile tooma ja tõendama kostja ise. Järelikult ei ole hagejale ka etteheidetav, et ta sellekohaseid tõendeid ei esitanud.
4. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja ei esitanud kulunimekirja ja toimikust ei nähtu tema kulusid kaebemenetluses. Järelikult pole vaja kulusid rahaliselt kindlaks määrata. 13.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata

§ 696lg 1 teise lause alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 3