KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 3. september 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-118702 Tsiviilasi X hagi Neider OÜ

) § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja määras kostjale hüvitatavaks summaks 300 eurot. 4.

1. Tunnistajate Z ja S ütluste ning W, Z, D ja S kirjalike seletusega on tõendatud, et pärast lepingu lõppemist ning korteri valduse üleandmist
2. mail 2020 oli korteris vähemalt
3. või
4. mail 2020 ja veel ka
5. mail 2020 looma uriini hais. Eluliselt pole usutav, et kostja oleks ise soovinud korteris tekitada ebameeldivat lõhna olukorras, kus ta soovis korteri uuesti üürile anda. 4.
6. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et haisu määramiseks ja tundmiseks peaks olema ekspertiisiakt. Tsiviilkohtumenetluses võivad pooled tõendada väiteid enda valitud tõenditega. 4.
7. Kostja
8. mai 2020 e-kirjast hagejale nähtub, et ta pakkus võimalust korter üle vaadata. Samas kirjas kostja märkis, et nõuab lõhna eemaldamise kulu hüvitamist ja võtab selle tagatisrahast maha. Hageja ei kasutanud ülevaatamise võimalust, põhjendades võimaluse kasutamata jätmist kohtuistungil sellega, et ta kasutas ja puhastas korterit korrektselt ning lõhn võis tulla kubust. Maakohus leidis, et sõltumata Covid-19 levikust ja eriolukorrast, ei ole usutav korteri ülevaatamise takistatus. Hea tahte ning võlaõigusseaduse (VÕS) §-des 6 ja 7 sätestatud mõistlikkuse ja hea usu põhimõtte kohaselt saanuks hoida distantsi. 4.
9. Tõendatud kostja väited, et korter polnud teiste isikute kasutuses, kes võinuks sinna tekitada ebameeldiva looma uriini haisu. Kostjal oli õigus tellida koristusteenus. 4.
10. Lepingu p-st 3.2.14 tulenev koristamise kohustus tähendab, et kui korteris on tekkinud loomaga seotud lõhn (sh uriinihais), tuleb üürnikul puhastada korter nii, et see ei jääks haisema. Kirjeldatud kohustus on kooskõlas VÕS §-ga
11. Järelikult hageja rikkus (VÕS § 100 mõttes) nii VÕS § 334 lg-st 1 tulenevat asja samas seisundis tagastamise kohustust kui ka VÕS §-st 280 tulenevat korrashoiu kohustust. Kostjal oli õigus tellida koristusteenus. 4.
12. Kostja tõendas, et koristamise kulu oli 120 eurot, mis on kostja kahju VÕS § 128 lg-te 2 ja 3 ning § 132 lg 3 järgi. Sellise kahju hüvitamine vastab VÕS § 127 lg-s 1 märgitud eesmärgile. Hageja pidi vastava kulu kui kahju tekkimist lepingu sõlmimisel kohustuse rikkumise tagajärjena ette nägema (VÕS § 127 lg 3), kuna lepingus on see otseselt märgitud. Järelikult saab kostja nõuda hagejalt kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, et ennistada kahju eelne olukord. 4.
13. Hageja ja kostja vastastikused nõuded (tagatisraha tagastamise nõue ja kostja kahjunõue – haisu eemaldamise kulu) on VÕS § 197 lg 2 järgi lõppenud. Seetõttu jäi hagi tagatisrahast täiendavalt 114 euro saamiseks rahuldamata ja hagejal ei ole ka õigust nõuda kostjalt viivist. APELLATSIOONKAEBUS
14. Hageja esitas maakohtu otsuse peale
15. juulil 2021 apellatsioonkaebuse, milles palub uue otsusega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: − maakohus eksis tõendite hindamisel; − kahju olemasolu ei ole tõendatud ning samuti ei ole tõendatud, et hais, mis väidetavalt tekkis peale korteri üleandmist, oli põhjustatud hageja süü läbi; − maakohus leidis valesti, et hagejal puudus põhjus kostja kutsel mitte korterisse minna, et anda selgitusi lõhna kohta; − võimalikest puudustest teavitamise viivitamine ei olnud põhjendatud. 3

§ 638lg 1 ja § 637 lg 2¹ alusel.

7.

§ 405

lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa 2 000 eurot. Hageja nõue ei ületa 2000 eurot, st oli tegemist lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 tähenduses.

8. Ringkonnakohus ei pea

§ 637

lg 2¹ järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Neid aluseid käesolevas asjas ei esine. 9. Hageja tugineb kaebuses sisuliselt väidetele, et maakohus eksis tõendite hindamisel, kostja ei tõendanud kahju olemasolu ja suurust ega kahju tekitamist hageja poolt. Need väited ei ole põhjendatud ega saaks muuta maakohtu otsuse tulemust. 9.1.

§ 232

lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Vaidlustatud otsus on tõendite hindamise osas piisavalt põhjendatud ja maakohus ei rikkunud hindamisel oluliselt menetlusnorme. 9.2. Lihtmenetluses võib kohus

§ 405

lg 1 p 5 järgi kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust, sh tunnustada tõendina menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Seda arvestades sai maakohus vaidlust lahendades arvestada kostja seadusliku esindaja seletusi, tunnistajate ütlusi ja poolte vahelisi e-kirju. Samuti tugines maakohus asjakohaselt hinnapakkumisele. Kui hageja leidis, et kostjale pakutud hind on ülemäärane, siis pidanuks hageja ise tõendama sama teenuse ostmise võimaluse madalama hinnaga, aga sellist tõendit hageja ei esitanud. 9.3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega. Piisavalt on tõendatud kostja väited kahju, selle suuruse ja tekitamise kohta. Maakohus põhjendas õigesti, et hagejal tuleb kahju hüvitada. Lepingust ega mujalt ei nähtu, et pooled oleks kokku leppinud korteri teatava puuduse kindlakstegemise ainult ekspertiisiga (

§ 230lg 1).

9.4. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Maakohus jättis õigesti

§ 162lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda, sest hagi jäi rahuldamata.

Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist hageja ei vaidlusta. 10.

§ 639

lg 1 ja

§ 168

lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud (v.a riigilõiv, vt järgnev p 11) jätta hageja kanda. Ringkonnakohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ega edasta seda kostjale vastamiseks ja nii ei teki kostjal apellatsioonimenetluses kulusid. Järelikult pole vaja kulusid rahaliselt kindlaks määrata. 11. Hagejal on õigus esitada taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks (

§ 150lg 1 p 2).

Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele pangakontole lõiv tagastada. Lõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (

§ 150lg 6).

12.

§ 638lg 9 alusel on käesolev määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalsel) 4