Obsah (7)

§ 180§ 126§ 252§ 253§ 251§ 173§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. september 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-3890 (16760000069) Kohtunik Kristina Domaškina Kriminaala

) § 253 p-st 1, kohus otsustas:

1. Tunnistada süüdi Jevgeni Mihhatšov KarS § 376 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 400 miinimumpäevamäära (miinimumpäevamäära suurus 3,20 eurot), s.o 1280 eurot.
2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.-17.01.2013, s.o 2 päeva, millele vastab rahalise karistuse 6 päevamäära, ja määrata, et tasumisele kuulub rahaline karistus 394 päevamäära s.o 1260,80 eurot.
3. KarS § 66 lg 1 alusel võimaldada Jevgeni Mihhatšovil tasuda rahaline karistus 1260,80 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ja kohustada Jevgeni Mihhatšovi tasuma rahalise karistuse katteks vastava kuu viimaseks kuupäevaks esimesel üheteistkümnel kuul 105 eurot ja viimasel kaheteistkümnendal kuul 105,80 eurot. 1 Rahaline karistus tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
4. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahaline karistus täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 4.

§ 180

lg 1, § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Jevgeni Mihhatšovilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuluna sundraha 876 eurot. 5.

§ 180

lg 3 neljanda lause alusel tuleb Jevgeni Mihhatšovil tasuda sundraha 876 eurot 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 73 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99921700036053. Kui menetluskulu pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse menetluskulu täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 6.

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada kuldkett, mis võeti Jevgeni Mihhatšovilt kahtlustatavana kinnipidamise käigus ära ja mis asub kriminaalasja materjalide juures Tartu Maakohtu Võru kohtumajas (Vabaduse 13, Võru linn), selle omanikule Jevgeni Mihhatšovile. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kaitsjal on õigus esitada vastav taotlus 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest ja süüdistataval on õigus esitada vastav taotlus 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kirjaliku tõlke kättesaamisest. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käesolev kohtuotsus jõustub. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu

1. Jevgeni Mihhatšovi süüdistatakse KarS § 376 lg 1 järgi selles, et tema grupis koos xxxxxxxxxxxxxx, A. K. I. B. ebaseaduslikult suures koguses Eesti Vabariigi maksumärgiga märgistamata sigarette. I. B. ööl vastu 16.01.2013 seni tuvastamata ajal ja viisil omandatud Valgevene maksumärkidega 9980 sigaretti Magnat, 20 000 sigaretti punane Fest, 50 000 sigaretti Winston ja 80 000 sigaretti sinine Fest ning Venemaa maksumärkidega 60 000 sigaretti Bayron (s.o kokku 219 980 sigaretti) lumesaaniga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Setomaa vallas) Obinitsa küla lähedal asuva xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille juures viibisid xxxxxxxxxxxxxx, Jevgeni Mihhatšov ja A. K. . Tubakatooted tõsteti lumesaanilt ümber sõiduauto furgooni, millega L. J. Jevgeni Mihhatšov pidid kokkuleppel A. K. toimetama sigaretid xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. I. B. A. K. lahkusid lumesaaniga sõidukixxxxxxxxx ja suundusid sõiduki xxxxxxxx xxxxxxxx, millega alustasid sõidukixxxxxxxxx sõitmist Tartu suunas, et vajadusel teavitada Jevgeni Mihhatšovi ja xxxxxxxxxxxxxx õiguskaitseorganite tegevusest sõidumarsruudil. A. K. , I. B. , Jevgeni Mihhatšovil ja xxxxxxxxxxxxxx ei 2 õnnestunud sigarette Tartusse toimetada, sest Maksu- ja Tolliameti ametnikud pidasid xxxxxxxxxxxxxx juhitud sõiduauto kinni 16.01.2013 öösel kella 02:00 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx. km-l Võru ja Tartu vahelisel teelõigul suunaga Tartu poole. Kuna sigarettide müügipakenditel puudusid alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) § 61 järgi kohustuslikud Eesti Vabariigi maksumärgid, polnud nende käitlemine lubatud. Samuti käideldi sigarette suures koguses, sest sigarettide kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületas 8480 eurot. Oma tegevusega pani Jevgeni Mihhatšov toime KarS § 376 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o suures koguses Eesti Vabariigi maksumärgiga märgistamata tubakatoodete hoidmise ja edasitoimetamise.
2. Prokurör tegi ettepaneku süüdi tunnistada Jevgeni Mihhatšov KarS § 376 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 400 miinimumpäevamäära, s.o 1280 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.-17.01.2013, s.o 2 päeva, millele vastab rahaline karistus 6 päevamäära, ja määrata, et tasumisele kuulub rahaline karistus 394 päevamäära, s.o 1260,80 eurot. KarS § 66 lg-te 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest ning kohustada J. Mihhatšovi tasuma iga kuu viimaseks kuupäevaks esimesel üheteistkümnel kuul 105 eurot ja viimasel kaheteistkümnendal kuul 105,80 eurot. J. Mihhatšovilt tuleb välja mõista menetluskuluna sundraha 876 eurot, mis tuleb

§ 180lg 3 neljanda lause alusel tasuda ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtuotsuse põhjendused 3.

§ 252

lg 3 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada käskmenetluses süüdistusakti saamisest 10 päeva jooksul kohtule kirjaliku seisukoha kriminaalasja lahendamise kohta.

§ 253

järgi võib käskmenetluse otsuse teha kõige varem 15 päeva pärast süüdistusakti edastamist süüdistatavale ja kaitsjale. Prokurör teatas kohtule 03.06.

1. a e-kirjaga, et kaitsja sai süüdistusakti kätte 02.06.2021, ja edastas 08.07.2021 kohtule väljastusteate, mille kohaselt sai Jevgeni Mihhatšov süüdistusakti kätte 18.06.
2. Eelnevast nähtuvalt on süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale kättetoimetamisest möödunud enam kui 15 päeva. Süüdistatav ega kaitsja pole esitanud kohtule kirjalikku seisukohta kriminaalasja lahendamise kohta.
3. Kohtu hinnangul on täidetud

§ 251

lg-s 1 sätestatud käskmenetluse kohaldamise alused, sest Jevgeni Mihhatšovi süüdistatakse teise astme kuriteos, mille tõendamiseseme asjaolud on selged. Prokurör taotleb Jevgeni Mihhatšovi karistamist rahalise karistusega.

1. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendatud, et A. K. tegi 15.01.2013 Jevgeni Mihhatšovile ettepaneku toimetada Eesti Vabariiki toodud salasigaretid Võrust Tartusse ja lubas selle töö eest Jevgeni Mihhatšovile 100 eurot. Ööl vastu 16.01.2013 tulid Jevgeni Mihhatšov, A. K. ja L. J. piiripunkti kaudu xxxxxxxxxxxxxxxxx Eestisse, istusid piiri ääres olevas parklas sõidukisse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx sõitsid kolmekesi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx käskis A. K. xxxxxxxxxxxxxx sõiduki peatada ja umbes 5 minutit hiljem saabus sõiduki juurde järelhaagisega mootorsaan, mida juhtis I. B. mille peal olid sigaretikastid. A. K. , Jevgeni Mihhatšov, L. J. I. B. sigaretikastid xxxxxxxxx ning L. J. Jevgeni Mihhatšov alustasid xxxxxxx sõitu Tartu suunas. xxxxxxx-xxxxxxxx juures ootas neid sõiduauto xxxxxxxxxxxxxxx, milles olid teiste seas A. K. ja I. B. , kes pidid sõitma xxxxxxx ees ning teavitama xxxxxxxxxxxxxx ja Jevgeni Mihhatšovi õiguskaitseorganite tööst sõidumarsruudil. Sõiduauto xxxxxxxx xxxxxxx järel sõitu ning L. J. Jevgeni Mihhatšov järgnesid sellele. 3 Liiklusjärelvalvet teostanud patrullpolitseinikud kontrollisid 16.01.2013 kella 02:00 ajal xxxxxxx-xxxxxxxx Võru ja Tartu vahelisel teelõigul Tartu suunas sõitvat xxxxxxx,xxxxxx, mida juhtis L. J. milles viibis kaasreisijana Jevgeni Mihhatšov. Pärast sõiduki peatamist tekkis patrullpolitseinikel kahtlus, et sõidukis veetakse salakaupa, misjärel kutsuti kinnipidamiskohale Maksu- ja Tolliameti ametnikud. xxxxxx täiendavaks kontrolliks Võru politseijaoskonna õuele, kus avastati xxxxxxx furgoonist Venemaa ja Valgevene maksumärkidega sigaretid. Kokku oli xxxxxxx 21 papist kasti ja kolm musta kilekotti, milles oli 219 980 Eesti Vabariigi maksumärgiga märgistamata sigaretti.
2. Jevgeni Mihhatšovi tegevus vastab KarS § 376 lg 1 objektiivsetele tunnustele. Kuna käideldud sigarettide müügipakenditel puudusid ATKEAS § 61 järgi kohustuslikud Eesti Vabariigi maksumärgid, polnud sigarettide käitlemine lubatud. Samuti käideldi maksumärgiga märgistamata sigarette suures koguses. Tulenevalt tubakaseaduse (edaspidi TubS) § 6 lg-st 21 on käitlemiseks mittelubatud suitsetatavaid tubakatooteid suures koguses, kui nende tubakatoodete kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab sajakordselt või enam ATKEAS § 56 lg-s 11 nimetatud aktsiisisumma.
3. aastal oli ATKEAS § 56 lg-s 11 nimetatud aktsiisisumma minimaalselt 84,80 eurot 1000 sigareti kohta. Seega oli 100-kordne aktsiisimäär 8480 eurot (100x84,80=8480). ATKEAS § 56 lg 1 kohaselt koosneb sigarettide aktsiisimäär fikseeritud määrast 1000 sigareti kohta ja sigarettide maksimaalse jaehinna alusel arvutatud proportsionaalsest määrast.
4. aastal oli fikseeritud määr 45 eurot ja proportsionaalne määr oli 33% sigarettide maksimaalsest jaehinnast. Jevgeni Mihhatšov käitles 219 980 maksumärgiga märgistamata sigaretti. Fikseeritud määr sellelt koguselt oli 9899,10 (0,045x219 980=9899,10) eurot. ATKEAS § 60 lg 1 järgi arvutatakse maksumärgistamata sigarettide maksustamisel aktsiis, lähtudes nende levinuimast hinnast maksukohustuse tekkimise ajal.
5. aastal oli sigaretipaki levinuim hind 2,62 eurot. Seega oli käideldud sigarettide aktsiisi proportsionaalne määr 9509,73 (10 999x2,62x0,33) eurot. Kokku on aktsiis käideldud 219 980 sigareti kohta 19 408,82 (9899,10+9509,73=19 408,82) eurot. Nimetatud summa ületab
6. aasta aktsiisisummat enam kui sajakordselt (19 408,82>8480).
7. Samuti on täidetud KarS § 376 lg 1 subjektiivsed tunnused. J. Mihhatšov hoidis ja toimetas maksumärgiga märgistamata sigarette edasi kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes, sest tema eesmärk oli toimetada sigaretid xxxxxxx küla lähistelt Tartusse, et aidata A. K. ja teenida 100 eurot. Jevgeni Mihhatšov teadis, et sigarettidel pole Eesti Vabariigi maksumärke ja maksumärkide puudumise tõttu ei tohi sigarette Eestis käidelda. Kuna puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud, tuleb J. Mihhatšov KarS § 376 lg 1 järgi süüdi tunnistada. Kuriteoga ei tekitatud kahju.
8. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 376 lg 1 nägi ette karistusena ette rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse. Kohus nõustub prokuröriga, et Jevgeni Mihhatšovi on võimalik karistada rahalise karistusega. KarS § 44 lg 1 järgi võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30-500 päevamäära. Seega on rahalise karistuse sanktsiooni keskmine määr 265 päevamäära. Teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 44 lg 2 neljanda lause kohaselt on miinimumpäevamäär 3,20 eurot. 4
9. Asudes analüüsima Jevgeni Mihhatšovi süü suurust, märgib kohus, et Jevgeni Mihhatšov hoidis ja toimetas edasi ühiselt ja kooskõlastatult koos xxxxxxxxxxxxxx, A. K. I. B. 980 maksumärgiga märgistamata sigaretti, mille arvestuslik aktsiis oli 19 408,82 eurot. See summa ületas ATKEAS § 56 lg-s 11 nimetatud aktsiisisumma enam kui 200 korda. Jevgeni Mihhatšov ei organiseerinud sigarettide ebaseaduslikku käitlemist. Eelnevast tulenevalt on Jevgeni Mihhatšovi süü keskmise suurusega. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Esineb KarS § 58 p-s 10 sätestatud karistust raskendav asjaolu, s.o süüteo toimepanemine grupi poolt. J. Mihhatšovi pole varem Eestis karistatud kuritegude ega väärtegude eest. Arvestades eeltoodut kogumis, nõustub kohus prokuröriga, et Jevgeni Mihhatšovile tuleb mõista karistuseks rahaline karistus 400 päevamäära, s.o 1280 (400x3,20=1280) eurot.
10. Jevgeni Mihhatšovi 16.01.
11. a kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti Jevgeni Mihhatšov kahtlustatavana kinni 16.-17.01.2013, s.o 2 päeva (tl 37-38). KarS § 68 lg 1 alusel tuleb kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 päeva, millele vastab rahalise karistuse 6 päevamäära, arvata karistusaja hulka. Järelikult kuulub tasumisele rahaline karistus 394 päevamäära, s.o 1260,80 eurot. Kuna Jevgeni Mihhatšov ei tööta, tuleb KarS § 66 lg 1 alusel võimaldada Jevgeni Mihhatšovil rahaline karistus tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ning kohustada Jevgeni Mihhatšovi tasuma rahalise karistuse katteks vastava kuu viimaseks kuupäevaks esimesel üheteistkümnel kuul 105 eurot ja viimasel kaheteistkümnendal kuul 105,80 eurot. 11.

§ 173

lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kuna Jevgeni Mihhatšov mõistetakse süüdi teise astme kuriteos, on

§ 179lg 1 p 2 järgi sundraha 1,5 kuupalga alammäära.

Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 järgi on alates 01.01.2020 kuutasu alammäär 584 eurot. Seega on sundraha 876 eurot.

§ 180lg 1 alusel tuleb sundraha välja mõista Jevgeni Mihhatšovilt.

Kuna Jevgeni Mihhatšovil puudub kindel töökoht, võimaldab kohus

§ 180

lg 3 neljanda lause alusel tasuda sundraha 876 eurot ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest. 12. Kriminaalasjas on asitõendiks Jevgeni Mihhatšovilt kahtlustatavana kinnipidamise käigus ära võetud kuldkett, mis asub kriminaalasja materjalide juures Tartu Maakohtu Võru kohtumajas (Vabaduse 13, Võru linn).

§ 126lg 3 p 2 alusel tuleb kuldkett tagastada selle omanikule Jevgeni Mihhatšovile.

(allkirjastatud digitaalselt) 5