lg 1 alusel võlgnik.
lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt
Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Asjaolud Harju Maakohtu 18.06.2020 määrusega kuulutati välja P S pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Maire Arm. 20.04.2021.a esitas pankrotihaldur Maire Arm Harju Maakohtule taotluse P S (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist. Taotluses palus pankrotihaldur lõpetada menetlus PankS § 158 alusel. Pankrotihaldur on esitanud taotluse halduri kohustuste täitmise eest tasu 476,40 eurot, koos käibemaksuga ning määrata menetlusabi P Se pankrotimenetluses riigi vahenditest. Võlgnik P S (pankrotis) esitas 18.05.2020 kohustustest vabastamise avalduse. Pankrotihalduril ja võlausaldajatel puuduvad vastuväited võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Pankrotihaldur Maire Arm poolt P Se (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud ning kohtule esitatud taotlus ning aruanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtumääruse põhjendused 2 Pankrotiseaduse (
) lg 3 kohaselt kui pankrot kuulutati välja enne käesoleva seaduse § 44 lõike 3 kehtetuks tunnistamist, kohaldatakse selle menetlemisel enne
) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.
lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohtule halduri poolt 20.04.2021.a esitatud taotluse kohaselt puuduvad P Se (pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on Harju Maakohtu 05.05.2021.a määruse alusel teinud 05.05.2021.a ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded P Se (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2000 eurot hiljemalt 15.05.2021.a. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb
Kohus, tutvunud pankrotihalduri taotlusega leiab, et P S (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Käesolevaks hetkeks on pankrotimenetlus jõudnud seisu, kus on ilmne, et puuduvad edasised reaalsed võimalused pankrotimenetluse jätkamiseks, puuduvad vahendid menetluskuludeks, võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasi nõudmiseks. Võlgniku sissetulekud on minimaalsed ning jäävad Võlgniku alla seaduses ettenähtud alammäära, Võlgnikul on ka alaealine laps, mistõttu ei jää hetkel võlausaldajatele jagamiseks midagi üle ning selle olukorra muutumist ei ole lähiajal ette näha. Andmed pankrotivara ja selle müügist laekunud raha kohta Antud pankrotimenetluses igasugune pankrotivara puudub, tagasivõitmise võimalused puuduvad. Andmed
3 Andmed jaotise alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotise alusel ei ole võlausaldajale raha makstud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiga tagatud nõuded antud menetluses puuduvad. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta Müümata vara ja teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Haldur on viinud läbi kõik vajalikud menetlustoimingud. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbi vaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Läbi vaatamata hagid puuduvad ning uusi hagisid haldur esitada ei kavatse. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulud antud menetluses puuduvad. Pankrotihaldur taotleb seoses igasuguste rahaliste vahendite puudumisega eraldi taotlusega menetlusabi andmist riigi vahenditest. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Tasumata pankrotimenetluse eelsetele nõuetele lisandub menetlusaegne kohustus üürivõla näol -vähemalt summas 1401,37 eurot. Pankrotihaldur peab vajalikuks käsitleda järgnevat. Käesolevas menetluses on võlgnikul tekkinud üürivõlg seoses võlgniku poolt kasutatud elukohaga aadressil xxx, korteri kasutamise aluseks oli üürileping. Üüri tasus haldurile teadaolevalt ka P S’e elukaaslane. Käesoleva aasta veebruaris pöördus üürileandja Tallinna linna üürikomisjoni poole seoses kogunenud üürivõlaga. Üürikomisjon rahuldas üürileandja avalduse osaliselt (lisa 3). Seejärel kasutas üürileandja ka oma pandiõigust (lisa 4). Pandiõiguse kasutamise hetkel oli võlgnevuse suuruseks 1401,37 eurot. Eeltoodust tulenevalt esitas P S Harju Maakohtule hagi (tsiviilasi nr 2-21-4442) pandiõiguse tühistamiseks. Panditud vara koosseisu kuuluvad isikliku tarbimise esemed, samuti laste asjad. P S’el on pooleli ka vaidlus laste hooldusõiguse üle. Maksejõuetuse põhjused Käesoleval ajal on võimalik nõustuda, et võlgniku peamiseks maksejõuetuks muutumise põhjuseks on olnud üle jõu käivate laenukohustuste võtmine ja piisava sissetuleku puudumine. Kasutades pankrotiseaduses ette nähtud kvalifikatsioone, siis on selleks „muud põhjused“. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse avalduse. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ning ta kohustub täitma
Pankrotihaldur leiab, et kohustustustest vabastamine on põhjendatud, kuna seadus näeb üksikisikutele sellise võimaluse ning kohtud on seda seni valdavalt rakendanud. P S puhul puuduvad seaduses sätestatud alused vabastamise menetluse mittealgatamiseks või kui sellised alused leiduvad, on need vaieldavad.. Nimelt on käesolevas menetluses kohustuste maht suurenenud menetlusaegse üürivõla tõttu, mida üürileandja sisse nõuab massikohustusena.
lg 2 p 4 alusel võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Üürivõlg on tekkinud võlgniku tegevuse/tegevusetuse tagajärjel, samas eeldab kirjeldatud säte võlgniku tahtluse hindamist, mida pankrotihalduril on keeruline või võimatu teha. Seega asub pankrotihaldur pigem seisukohale, et võlgadest vabastamise algatamine on käesoleval juhul võimalik. Lisaks eeltoodule leian, et kuna võlgadest vabastamine tulevikus 4 eeldab vahepealsel perioodil oma kohustuste vähemalt osalist vähendamist võlgniku poolt, siis oleks see ka võlausaldajatele kasulikum. Kuna usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid liigseid kulutusi, mida võlgnik ei ole võimeline täiendavalt kandma, tegi haldur koosolekule ettepaneku määrata usaldusisikuks võlgnikku ennast. Vastava nõusoleku on P S esitanud. Võlgnik võlausaldaja nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole.
kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus P Se (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt
lg-le 2 halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Ka arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Kuivõrd võlgniku pankrotimenetluses puudus vara, mida haldur oleks saanud müüa, ka ei olnud halduril võimalik esitada vara tagasivõitmise või tagasinõudmise hagisid, siis taotleb Maire Arm tasu määramist võlgnikule menetlusabi andmisena. Pankrotimenetluses on tehtud toiminguid ulatuses, mis ületavad tundide arvult riigi poolt tasutava maksimaalmäära oluliselt. Pankrotihalduri töötundide arv käesolevas menetluses, lisaks ajutise halduri tööle, on 7,5 tundi. Pankrotihaldur palub nimetatu alusel hüvitada pankrotihalduri tasu 397,00 euro suuruses osas, koos käibemaksuga 476,40 eurot. Haldur palub määrata tasu Maria Mägi Advokaadibüroo OÜle, mille kaudu haldur tegutseb. P Se (pankrotis) pankrotimenetluses on võlausaldajate nõuded jäänud rahuldamata vastavalt resolutsioonis toodud tabelina.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Maire Arm tuleb vabastada P S (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. P S (pankrotis) on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt
Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada P S (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.
lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku 5 kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole esitatud ühtegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta. Kuna usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid liigseid kulutusi, mida võlgnik ei ole võimeline täiendavalt kandma, tuleb jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks määrata võlgnikku ennast usaldusisiku kohustusi täitma. Kohus selgitab võlgnikule tema kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on kohustatud
lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.
kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohus kohustab võlgnikku, kui iseenda usaldusisikut, esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruande. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas.
lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. 2. lõike kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. /Allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.