← Eesti

1-21-5616/6

Obsah (6)§ 424§ 69§ 68§ 691§ 751§ 50

1-21-5616 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Pärnu Maakohus Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. september 2021. a, Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-5616 (21257000129) Kohtukoosseis Kohtuni

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Marelle Ulla Prokurör Süüdistatav MARINA VASJUK - isikukood 45907204718, elukoht XXX, kriminaalkorras karistatud 18.12.2019 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt

§ 424

lg 1 järgi vangistusega 6 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks. Väärteokorras karistamata. Kahtlustatavana kinni peetud 20-21.06.2021 Kaitsja Advokaat Indrek Sirk RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista Marina Vasjuk

§ 424lg 2 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta.

  1. Arvata karistusaja hulka Marina Vasjuk kahtlustatavana kinnipidamine 2021.06.
  2. a, s.o 2 päeva ja ärakandmata karistus on vangistus 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 3.

§ 69

-1 lg 1 alusel asendada Marina Vasjukule mõistetud ärakandmata vangistus 11 kuud 28 päeva elektroonilise valvega 358 (kolmsada viiskümmend kaheksa) päeva.

  1. Määrata, et Marina Vasjuk kannab karistust Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve all.
  2. Kohustada Marina Vasjuki elektroonilise valve ajal viibima oma alalises elukohas ja lubada tal lahkuda elukohast üksnes Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra § 8 lg 3 kirjeldatud juhtumitel ja tingimustel vastavalt koostatud ajakavale.
  3. Elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Marina Vasjuk keha külge.
  4. Kui Marina Vasjuk ei allu elektroonilisele valvele, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pöörata asendatud vangistuse täitmisele. Kui Marina Vasjuk võtab enne karistusaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamise nõusoleku tagasi, pöörab 1 1 1-21-5616 kohus asendatud vangistuse täitmisele. Kui Marina Vasjuk paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täieliku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, kusjuures elektroonilise järelevalve all oldud aega ei arvestata kantud karistuseks.
  5. Võtta Marina Vasjukilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksaks) kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest.
  6. Välja mõista Marina Vasjukilt riigi tuludesse sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot. Sundraha tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 ASis SEB Pank, ak nr EE502200221014193355 Swedbank ASis, ak nr EE873300333499990003 Luminor Bank ASis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
  7. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-21-5616, sundraha, M.Vasjuk/. Ajatada välja mõistetud sundraha tasumise tähtaeg 12 kuu peale – määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul alljärgnevalt - esimene osamakse tasuda 12.oktoobriks
  8. a, järgnevad 11 osamakset järgnevate kuude 12.kuupäevaks. Osamakse suurus 73 eurot. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus tasumata summa osas täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu.
  9. Saata kohtuotsuse peale kohtuotsuse jõustumist Transpordiametile juhtimisõiguse äravõtmise osas registrisse kande tegemiseks. Marina Vasjuk on kohustatud vastavalt Liiklusseaduse §-le 127 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
  10. Plaadid salvestistega jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS
  11. peatüki
  12. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. Marina Vasjuki süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja karistas oma 18.12.2019 otsusega nr 1-19-10066 mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest

§ 424

lg 1 järgi vangistusega 6 kuud tingimisi katseajaga 18 kuud ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks, kusjuures katseaeg lõppes 18.06.2021, kuid karistatus ei ole kustunud, seega varem mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toime pannud isikuna, juhtis 20.06.2021 kella 13:06 ajal Lääne maakonnas Haapsalu linnas XXX asuva maja juures endale kuuluvat mootorsõidukit – sõiduautot PEUGEOT 2008 registreerimismärgiga xxx isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII EST seerianumbriga ARDM-0082 (taatlustunnistuse number TTRC-21/00006) mõõtes alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus 1.06 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,10 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,96 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis Marina Vasjuk mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus LS § 69 lg 1 2 2 1-21-5616 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis, kusjuures ei tulnud mootorsõiduki juhtimisega toime, jäi sõiduki roolis tukkuma, sõiduk kaotas juhitavuse ja sõitis teelt välja, purustades XXX asuva korteriühistu piirdeaia ning paiskus vastu puud, põhjustades seega varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Sellise tegevusega Marina Vasjuk, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis ning isikuna, kes on varem samalaadse kuriteo toime pannud, pani toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Marina Vasjuki kohta on kohtueelse ettekande koostanud Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu esinduse kriminaalhooldusametnik Ülle-Krista Annuk /tl 57-60/. Kohtus nõudis prokurör

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Marina Vasjuki kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 20.06.2021 kell 14:40 kuni 21.06.2021 kell 15:50, s.o 2 päeva, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 691

lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus elektroonilise valvega arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks päev elektroonilist valvet ja määrata elektroonilise valve tähtajaks 11 kuud ja 28 päeva, s.o 358 päeva. Määrata Marina Vasjuk elektroonilisele valvele allutamise perioodiks Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada Marina Vasjuki elektroonilise valve ajal viibima oma alalises elukohas ja lubada tal lahkuda elukohast üksnes Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra § 8 lg 3 kirjeldatud juhtumitel ja tingimustel vastavalt koostatud ajakavale.

§ 751

lg 4 kohaselt hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge. Selgitus elektroonilise valve osas:

§ 751

lg 1 kohaselt on elektrooniline valve süüdlasele kohtu poolt määratud tähtajaks pandud kohustus alluda liikumisvabaduse piirangute täitmise kontrollimisele elektroonilise seadme abil, mis on kinnitatud süüdlase keha külge ning mille abil on võimalik kindlaks teha süüdlase asukoht.

§ 691

lg 2 ja lg 3 tähendus: kui isik ei allu elektroonilisele valvele, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pöörata asendatud vangistuse täitmisele. Kui süüdlane võtab enne karistusaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamise nõusoleku tagasi, pöörab kohus asendatud vangistuse täitmisele. Kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikele 2, kusjuures elektroonilise valve all oldud aega ei arvestata kantud karistuseks. Elektroonilise valve kohustuse rikkumine on määratletud Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra §-s 14:

(1)Elektroonilise valve kohustuse jäme rikkumine on: 1) jalavõru eemaldamine kinnitusklambri avamise, klambri või rihma või seadme lõhkumise teel või muul viisil; 2) jalavõruseadme signaali järeletegemine või järeletegemise katse; 3) koduvalveseadme lõhkumine või koduvalveseadme signaali järeletegemine või järeletegemise katse; 4) kriminaalhooldusaluse lahkumine elukohast sooviga edaspidi mitte alluda elektroonilise valve kohustusele. 3 3 1-21-5616 5) GPS-jälgimisseadme kasutamise korral tahtlik sisenemine keelatud tsooni ja sealt lahkumise korralduse eiramine.
(2)Elektroonilise valve nõuete rikkumiseks loetakse elektroonilise valve ajakavast kõrvalekaldumine, sealhulgas ka ilma mõjuva põhjuseta varasem elukohta jõudmine. GPSjälgimisseadme kasutamise korral loetakse rikkumiseks ka, kui kriminaalhooldusalusele rikub tsooni kohta kehtestatud nõudeid.
(3)Elektroonilise valve nõuete rikkumiseks ei loeta juhtumeid: 1) kui kriminaalhooldusalune informeerib varasemast saabumisest või hilinemisest või GPS-jälgimisseadme tsooni nõuete rikkumisest valveametnikku eelnevalt ja kriminaalhooldusametnik nõustub varasema saabumise või hilinemise või GPSjälgimisseadme tsooni nõuete rikkumise põhjusega; 2) kui kriminaalhooldusalune informeerib erakorralise juhtumi puhul selle toimumisest valveametnikku kohe ning kriminaalhooldusametnik nõustub sellega; 3) kui valveametnikule teatatakse elektrikatkestusest või muust elektroonilise valve seadmete tehnilisest rikkest, mida ei ole põhjustanud kriminaalhooldusalune.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 kuuks.

Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. On nõus alluma elektroonilisele valvele. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab Marina Vasjuki süüdi, kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Tõkendit ei ole kohaldatud. Marina Vasjuk on kahtlustatavana kinni peetud 20-21.06.2021 /tl 29-31/, s.o 2 päeva, milline aeg tuleb

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka.

Asitõenditena on vaadeldud: - politseiametniku vormikaamera nr P38314 salvestist, mis on filmitud 20.06.2021 ajavahemikul kell 13:08:06 kuni 13:55:33 /tl 21/; - 20.06.2021 kell 13:05:49 abonentnumbrilt xxx häirekeskuse numbrile 112 tehtud kõne salvestist pikkusega 2 minutit 2 sekundit /tl 22-23/. Salvestised on kirjutatud DVD-plaadile ning asuvad eraldi pakendis kriminaalasja materjalide juures. Plaadid salvestistega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel tuleb M.Vasjukilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o (1,5*584 )= 876 eurot. Riigi kasuks väljamõistetav sundraha 876 eurot. Marina Vasjuk on taotlenud kokkuleppes ja kohtuistungil sundraha tasumist ositi 12 kuu jooksul. Kohus rahuldab taotluse KrMS § 180 lg 3 alusel. 4 4 1-21-5616 (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 5 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.