RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-20-110080 Määruse kuupäev Tartu, 22. september 2021. a Kohtukoosseis Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Ants Kull ja Kalev Saare Kohtuasi Tart

) § 613 lg 1 p 1 järgi hagita menetluses. Kuna puudutatud isikud vaidlesid vastu avaldaja nõutavate laenumaksete suuruse kujunemisele, tuli avaldajal hiljemalt

1. septembriks 2020 kohtule ja puudutatud isikutele näidata vaidlusaluse arvestusperioodi (
2. veebruar 2019 kuni
3. märts 2020) kohta igakuistel arvetel esitatud laenumakse suuruse (41 eurot 65 senti) saamise matemaatiline arvutuskäik. Et teha kindlaks, kui palju peab avaldaja liige võetud laenu eest igas kuus tasuma, tuleb jagada avaldaja igakuise laenumakse suurus kõigi korteriomandite eriomandi esemeks olevate eluruumide või mitteeluruumide pindalade summaga ruutmeetrites ning korrutada sellele liikmele kuuluva korteriomandi eriomandi esemeks oleva eluruumi või mitteeluruumi pindalaga (korteriomanike
4. juuli 2012 üldkoosoleku protokolli p 7, avaldaja põhikirja p 4.2.6.10). Maakohus juhtis avaldaja tähelepanu asjaolule, et korterelamu renoveerimislaenu lepingust nähtuvalt on intressimäär esimesel viiel aastal fikseeritud, kuid edaspidi on tegemist muutuva intressimääraga, mistõttu võib iga poolaasta järel muutuda ka laenumakse suurus. Avaldaja esitas kohtule
5. septembri 2020 menetlusdokumendiga erinevaid avaldaja laenumakse graafikuid, millest nähtub üksnes avaldaja igakuise laenumakse suurus erineval perioodil, kuid jättis esitamata puudutatud isikute korteriomandi igakuise laenumakse suuruse matemaatilise arvutuskäigu. Seejuures märkis avaldaja, et igakuist laenusummat ei olegi kogutud panga laenumakse järgi ning puudu- või ülejääv summa on arvestatud remondifondist. Alates
6. a septembrist on ettepanek koguda laenuraha panga laenusumma järgi. Maakohus leidis, et avaldaja ei ole täitnud oma tõendamiskoormust ja avaldaja nõue on tõendamata.
7. Avaldaja palus määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ja saata asi uuesti lahendamiseks maakohtule.
8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Tartu Ringkonnakohus tühistas
2. jaanuari
3. a määrusega maakohtu määruse ja saatis asja maakohtule uueks lahendamiseks. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt kvalifitseeris maakohus õigesti avaldaja nõude KrtS § 40 lg 1 järgse nõudena ja lahendas avalduse hagita menetluse sätete järgi. Hagita menetluses 2

§ 5

lg 3 ja § 477 lg-d 5 ja 7) arvestades lasub kohtul vastutus asja sisuliselt õige lahendamise eest ning kohus peab seisma selle eest, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud esitada asjas olulisi tõendeid. Maakohus palus

1. septembri 2020 kirjas avaldajal nõuet täpsustada ning esitada kohtule kõik asjakohased tõendid, mis kinnitavad nõude aluseks olevaid asjaolusid.
2. septembri 2020 vastuses ei ole avaldaja selgitanud ega tõendanud igakuise laenumakse suuruse kujunemist. Samas on avaldaja märkinud, et igakuist laenusummat ei olegi kogutud panga laenumakse järgi ning puudu- või ülejääv summa on arvestatud remondifondist. Alates
3. a septembrist on kavas koguda laenuraha panga laenusumma järgi. Asjaolude väljaselgitamiseks korraldas maakohus
4. oktoobril 2020 kohtuistungi, millel avaldaja esindaja ei osalenud. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on kohus märkinud, et avaldus on puudulik ja tõendamata, samas aga on puudutatud isik J. Soodla esitanud põhjaliku vastuse, millega kohus nõustus. Maakohus on nentinud, et kohtul ei ole sisuliselt midagi arutada. Eeltoodust nähtuvalt on maakohus jätnud asja lahendamisel uurimisprintsiibi põhimõtted tähelepanuta ning sellest tulenevalt avalduse kergekäeliselt rahuldamata. Asja saatmine maakohtule uueks lahendamiseks on seetõttu põhjendatud. Asja uuel lahendamisel peab maakohus lähtuma hagita menetluse uurimispõhimõttest, selgitama avaldajale nõude õiguslikku alust ning vajadust esitada avalduse rahuldamiseks asjakohaseid tõendeid. Nõude alust arvestades on eelduslikult asjakohased tõendid avaldajal. Asja materjalidest nähtuvalt teavitas avaldaja lepinguline esindaja
5. oktoobril 2020 avaldaja esindamise lõpetamisest koostöö sobimatuse tõttu. Ka see asjaolu võis tingida maakohtule asjakohaste tõendite ja faktiliste asjaolude esitamata jätmise. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6. Puudutatud isikud paluvad määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja jätta jõusse asjas tehtud maakohtu määrus. Ringkonnakohus kohaldas valesti materiaalõiguse norme ja rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kui leidis, et maakohus rikkus hagita menetluse uurimispõhimõtet. Põhjendamatu on ringkonnakohtu järeldus, et avaldaja tõendite esitamata jätmise tingis asjaolu, et avaldaja lepinguline esindaja lõpetas
7. oktoobril 2020 avaldaja esindamise. Samuti jättis ringkonnakohus tähelepanuta, et puudutatud isikute esindaja teatas kohtule, et puudutatud isikud soovivad asja arutamist kohtuistungil.
8. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

§ 701

lg 3, § 695 ja § 692 lg 1 p 2 järgi tühistada ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

1. Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse, millega jäeti avaldaja avaldus rahuldamata, ning saatis asja maakohtule uueks lahendamiseks põhjendusega, et maakohus rikkus hagita menetluse uurimispõhimõtet.
2. Riigikohus on korduvalt selgitanud hagita menetluses kehtivat uurimispõhimõtet (vt

§ 5lg 3 esimene lause ja § 477 lg-d 5 ja 7).

Uurimispõhimõtte esmane tähtsus ei seisne aktiivses informatsiooni kogumises ning tõendite otsimises, vaid selle eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid. Menetlusosalise heausksus hagita menetluse 3

§ 200

lg-d 1 ja 2) tähendab mh seda, et menetlusosaline teeb oma parima, et esile tuua ja ka tõendada asjaolud, mis on tema õiguste tagamise seisukohalt asja lahendamiseks tähtsad (vt selle kohta Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3663/95, p 23). Uurimispõhimõtte kohaselt tuleb kohtul kõrvaldada ka menetlusosaliste taotluste ja asjaoludega seotud ebaselgused (vt nt Riigikohtu
3. jaanuari
4. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-3298/40, p 15.1). Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et hagita menetluse uurimispõhimõtte rikkumise tõttu jäid avaldajal avalduse rahuldamiseks asjakohased tõendid esitamata, ja sellepärast on maakohus teinud kergekäeliselt määruse avalduse rahuldamata jätmise kohta. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus korduvalt (
5. mai ja
6. septembri
7. a menetlusdokumentides) avaldajale selgitanud tõendamiskoormust, st tema kohustust tõendada oma nõude aluseks olevaid asjaolusid (igakuise laenumakse suuruse kujunemise asjaolusid), kuid avaldaja ei ole seda teinud. Arvestades maakohtu selgitusi, ei saanud avaldajale jääda tema tõendamiskohustus ebaselgeks ning kohtu nõudmise täitmata jätmisel võttis avaldaja riski, et tema avaldus võib jääda tõendamatuse tõttu rahuldamata. Kolleegium nõustub puudutatud isikute seisukohaga, et avaldaja lepingulise esindaja volituste lõppemine
8. oktoobril 2020 ei saanud olla asjaoluks, mis tinginuks maakohtu eespool nimetatud menetlusdokumentides nõutud tõendite esitamata jätmise. Samas juhib kolleegium tähelepanu sellele, et maakohtu menetluses on jäänud esitatud väidete ja asjaoludega seotud ebaselgused kõrvaldamata. Puudutatud isikud on vastuses avaldaja avaldusele leidnud, et nende arvutuste kohaselt tuli puudutatud isikutel laenumaksena tasuda 18 eurot 30 senti kuus (dtl 161). Asja sisulisel lahendamisel tuleb võtta seisukoht, kas eeltoodu annab alust lugeda, et puudutatud isikud on 18 euro 30 sendi suuruse laenumakse tasumise kohustuse eelnimetatud ulatuses omaks võtnud (

§ 231lg-d 2 ja 4) (vt selle kohta nt Riigikohtu 18.

aprilli

1. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-61484/71, p 22). Puudutatud isikud esitasid vastuses avaldaja avaldusele ka vastuväite, mille kohaselt, kui kohus peaks lugema mingiski ulatuses avaldaja nõude põhjendatuks, siis soovivad nad lugeda selle nõude tasaarvestatuks puudutatud isikute 1805 euro 60 sendi suuruse nõudega tulenevalt sellest, et avaldajal ei olnud õigust küsida laenumakseid
2. a augusti, septembri, oktoobri ja novembri eest (dtl-d 162 ja 164). Maakohtu istungil on puudutatud isikud leidnud, et enam makstud laenusumma 1805 eurot 60 senti tuleb avaldajalt välja mõista (dtl 230). See vastuväide on asjas tähtis ja asja sisulisel lahendamisel tuleb seda hinnata. Samuti osutas ringkonnakohus põhjendatult sellele, et asjas on jäänud ebaselgeks, kuidas (kas ka remondifondist) laenuraha koguti (vt avaldaja väited, dtl 195). Eeltoodut arvestades on maakohus jätnud hagita menetluses vähemalt osaliselt uurimispõhimõtte rakendamata.
3. Kolleegiumi praktika kohaselt peab menetlusökonoomia põhimõttest (

§ 2

) lähtudes ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks (vt selle kohta Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-8191/82, p 11 ja selles viidatud lahendid). Samuti tuleneb

§ 667

lg-s 2 sätestatust, et ringkonnakohus teeb määruskaebuse rahuldamisel võimaluse korral alati ise uue määruse ja lahendab asja lõplikult. Kui apellatsioonkaebuse lahendamisel tuleb ringkonnakohtul hinnata asjaolusid ja tõendeid, arvestades

§-s 652 sätestatud reegleid (arvesse võetakse maakohtus esile toodud asjaolud ja esitatud tõendid ning uute asjaolude ja tõendite esitamine on piiratud erandjuhtudega), siis tulenevalt

§ 662

lg-st 3 tuleb hagita menetluses määruskaebuse lahendamisel hinnata ka uusi asjaolusid ja tõendeid.

§ 477lg 1 järgi kohaldatakse hagita asja menetlemisel hagimenetluse sätteid, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 4

§ 667

lg 3 esimese lause järgi võis ringkonnakohus lahendada määruskaebuse kirjalikus menetluses sõltumata sellest, kas menetlusosalised kohtuistungit taotlesid või mitte. Samas võimaldanuks avaliku kohtuistungi korraldamine olukorras, kui ringkonnakohus leidis mh, et asjaolude väljaselgitamine võis jääda avaldaja puudumise tõttu maakohtu istungilt puudulikuks, avaldaja ära kuulata. 13. Ülaltoodu tõttu tühistab kolleegium ringkonnakohtu määruse ja saadab asja tagasi uueks lahendamiseks samale ringkonnakohtule. 14. Menetluskulud jaotatakse

§ 173

lg 3 teise lause alusel ja määratakse

§ 174lg 6 alusel kindlaks asja uuel läbivaatamisel.

15. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb

§ 149lg 4 esimese lause ja lg 8 alusel määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada selle tasunud isikule. (allkirjastatud digitaalselt) 5