2-20-7458/30

2-20-7458 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Otsuse tegemise aeg ja koht 02.07.

1. a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-7458 Tsiviilasi Axxx Fxxxxxxx hagi Axxxxx Fxxxxxxx vastu abielu lahutamise nõudes Hagi hind Hinnata hagi Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AxxxxFxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx maakond; e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kostja: AxxxxxxFxxxxxx (isikukood:xxxxxxxxxxxx; registreeritud elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx maakond) 15.09, 11.12, 14.12.2020, 29.06.2021 Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Lahutada AxxxxFxxxxxxx ja Axxxxx Fxxxxxxx abielu, mis on registreeritud Eesti Metodisti kirikus xxxxxxxxxx. Kohtukulude jaotus Jätta menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud nende endi kanda. Kui pooled soovivad menetluskulude summalist kindlaks määramist, tuleb TsMS § 176 lg 1 ja 5 vastav menetluskulude nimekiri esitada kohtule 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest. Kohus hoiatab, et taotluse esitamata jätmisel kulusid summaliselt kindlaks ei määrata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Poolte seisukohad Hageja esitas kohtule hagi, milles palus lahutada hageja ja kostja abielu. Hageja teatas, et kostja joob mitu aastat ja ei ela koos hagejaga. Täiendavas avalduses selgitas hageja, et kostja on elama asunud Saksamaale ja hageja elab jätkuvalt Eestis. Alkoholi probleem on kestnud viimased 7 aastat, kooselu lõppes umbes pool aastata tagasi. Hageja jäi 15.09.2020.a kohtuistungil nõude juurde ja palus abielu lahutada. Hageja selgitas, et kostja ei soovi abielu lahutada ja seetõttu ka kohtusse ei tule. Kostja on kogu kooselu aja käinud Saksamaal, sest tal on seal äri. Kui ta oli Eestis, siis elati hageja vanemate maja xxxxxxxxx aga üüriti ka ühiselt korterit. Kostja vaatamata korduvatele kutsetele kohtuistungile ei ilmunud: kohus kutsus teda istungile lisaks 15.09 ka 11.12.2020 ja püüdis pidada istungit virtuaalselt 14.12.
2. Saksamaa kohtu vahendusel kutse kätte toimetamine ebaõnnestus, sest väidetavalt aadressil, kus kostja elab, ei asu eluruumi. Virtuaalistung ebaõnnestus kostja oskamatuse/ebaõigete seadmete/interneti puudumise tõttu - kohus täpset põhjust ei tea, sest telefoni teel istungile sisenemise juhendamisel tõi kostja välja erinevad põhjused, miks ta istungile virtuaalselt siseneda ei saa, mistõttu kohus arvab, et tegemist võis olla ka soovimatusega. 08.10.2020 telefonivestlusel kohtu tõlgiga avaldas kostja esmalt, et ta on menetlusest teadlik ja ka seda, et kuna ta lahutada ei soovi, siis ta enda arvetes ka kohtusse tulema ei pea (t lk 27). Kohus peatas menetluse 17.01.2021, kuna koroonapiirangute tõttu oleks kostja Eestisse istungile tulek olnud keerukas. Kohus uuendas menetluse 27.04.2021 ja määras kostjale kohtuistungiks aja 29.06.2021.a. Kostja on nimetatud määruse ja kutse kätte saanud, sest ta 28.04.2021.a pöördus kohtul poole meiliga, kus teatas, et ei saa Eestisse tulla ja palus pidada istungi virtuaalselt. Kohus jättis taotluse rahuldamata ja selgitas kostjale, et tal on piisav aeg oma reisidokumendid korda ajada ja määratud ajaks Eestisse reisida. Kostja 29.06.2021 määratud istungile ei ilmunud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 346 lg 2 kohaselt kohustab kohus abieluasjas pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Sama paragrahvi lõoke 4 kohaselt või menetlusosalise suhtes kohaldada sundtoomist või teda trahvida. Käesolevalt ei ole kohtul olnud võimalik kostjat isiklikult ära kuulata, kuna ta viibib Saksamaal ja poel huvitatud Eestisse istungile tulemisest. Sellises olukorras ei ole ei trahvi ega sundoomise määramine taganud olukord, et kostja istungile ilmuks- sundtoomist Saksamaalt ei ole võimalik mõislikult korraldada ja trahvi määramine ei oleks ilmselt mõjutanud kostjat Eestisse tulema, sest nimetatud trahvi tasumiseks kohustamine Saksamaal on samuti problemaatiline. Seega ei oleks nimetatud abinõu ka mõjuv olnud. Kohus püüdis teha kõik, et kostjat ära kuulata- sh püüdis temaga läbi viia virtuaalset istungit. Ka tema 28.04.2021.aa meilile selgitas kohus, et kui tal on vahepealsel ajal tekkindu võimekus siseneda virtuaalistungile, siis võib ta seda teha järgmisel päeval ja kohus saab menetlustoimingu koheselt läbi viia. Antud ettepanekule kostja ei vastanud, mistõttu jäi jõusse 29.06.2021 määratud reaalne kohtuistung. Hagiavaldusest ja kohtuistungitest oli kostja teadlik- seega oli te menetlusest informeeritud. Kohus leiab, et kostja pahatahtlikkus ja soovimatus kohtusse mitteilmumisel ei tohi kahjustada hageja õigust, et tema hagi läbi vaadatakse ja selles oas lahend tehakse. Kohus on teinud piisvalt pingutusi, et kostja ära kuulata, kuid see pole õnnestunud. Kohus leiab, et hagi saab lahendada ka kostjat ära kuulamata. Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PrkS) § 67 lg 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus leiab, et poolte abielusuhted on lõppenud: hageja väitel elati hagi esitamise ajal 12.06.2020.a lahus juba pool aastat. Menetluse ajal ei ole poolte kooselu taastunud- kostja pole Eestisse tulnud ja elab jätkuvalt Saksamaal. Seega on lahendi tegemise ajaks poolte lahuelu kestnud juba 1,5 aastat. Hageja avaldas, et ei soovi kooslelu taastada. Kostja näitas nimetatud soovi puudumist oma käitumisega. Arvestades eeltoodut on alust arvata, et poolte tahe on kestev. Seega on abielu lahutamise eeldused täidetud ja poolte abielu tuleb lahutada. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud. Kohus jätab menetlusosaliste poolt abielu lahutamisega seotud menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik