Obsah (5)

§ 97§ 100§ 101§ 99§ 105

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Harju Maakohus Iris Kangur-Gontšarov 9.6.2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-20-15401

) § 96 esimese lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).

§ 97p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Tuvastatud on, et hageja on sündinud 25.6.2015 ning kostja on hageja isa (t.l. 4). Seega on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist. Hageja on veenvalt põhistanud, et hageja vanemad ei ela koos ning hageja elab oma ema juures (t.l. 61 pöördel – 62, 65-71). Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ülalpidamises ei ole vanemad jõudnud kokkuleppele, kuidas peab hageja isa andma hagejale ülalpidamist. Pooled ei vaidle, et kostja tasub hagejale hageja ülalpidamiseks igakuuliselt 150 eurot (t.l. 44-49). Vaidlust ei ole, et kostja ei ole nõustunud hageja ema kontole tegema hageja ülalpidamiseks makseid hageja nõutud määras 250 eurot kuus (t.l. 5-7, 22-33). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on täitnud hageja ülalpidamiskohustust lapse vajadustest lähtudes.

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. 2 Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis (miinimumelatis nõude esitamise ajal ja kohtuotsuse tegemise ajal on 292 eurot) ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha. Pooled vaidlevad selle üle missugused on rahuldamiseks ema juures. hageja igakuulised kulutused hageja vajaduste

§ 99

lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 99

lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust (vt ka Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11812, p 15). Kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb lapse vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust ja panust lapse ülalpidamisse (vt ka Riigikohtu
3. oktoobri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15;
5. aprilli
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 12). Seega peab kohus elatise suuruse määramisel tegema kindlaks muuhulgas, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps viibib tema juures. Hageja on välja toonud, et igakuuliselt kulub tal elamiskulule, sh kommunaalkuludele 220 eurot. Hageja on ka täpsustanud, et tegelikult on kulu elamiskuludele isegi 236,74 eurot. Hageja on veenvalt põhistanud, et hageja elab koos oma ema, ema abikaasa ja hageja väikese õega üüritud majas, asukohaga xxx (t.l.161, 165). Hageja on tõendanud, et üürilepingu punkti 4.
7. kohaselt on maja üür, milles elatakse, kokku 900 eurot kuus ning üüri sisse on arvestatud kommunaalteenused (punkt 4.4.) (t.l. 162-164). Hageja on veenvalt põhistanud, et majas, kus hageja elab, on hagejal oma tuba (t.l. 166-168). Pooled vaidlevad, kas hageja kulud eluasemele on põhjendatud kulu, mida hageja võiks arvestada hageja ülalpidamiskulude hulka. Riigikohus on lahendis 3-2-1-69-13 (p 17-21) selgitanud, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi. Lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavateks põhjendatud kuludeks saab üldjuhul pidada tasu osutatavate või vahendatavate kommunaalteenuste eest, tasu tarbitud elektrienergia eest ning tasu telefoni, interneti ja kaabeltelevisiooni eest mõistlikus ulatuses ja lapsele langevas osas. Eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab kolleegiumi arvates määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnata eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu. Eluruumi kasutuseelise väärtuse saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna 3 järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses. Hageja on põhistanud, et kuna hageja elab koos oma ema, tema abikaasa ja väikese õega üüripinnal, kus maja üldpind on 196m² ja mille igakuine üür on 900 eurot kuus ja kui hageja ainukasutuses on oma tuba suurusega 12m², mille üürihinnaks oleks on 3,57 eurot/m², siis on hageja ainukasutuses oleva ruumi hind 42,84 eurot (12x3,57) kuus. Kuna maja kasutavad kokku 4 inimest, siis ei ole põhjust kahelda hageja väidetes, et majast ühiskasutuses on 159m², mille hind on 567,64 eurot ning jagades ühiskasutuses olevate ruumide hinna neljaga, on hageja osa sellest 141,90 eurot kuus. Lähtudes eeltoodust on põhistatud hageja väide, et hageja ainukasutuses ja ühiskasutuses olevate ruumide hind on kokku 42,84 + 141,90 = 184,74 eurot. Hageja on tõendanud, et majas, kus hageja elab on kommunaalkulud keskmiselt 179 eurot kuus (t.l. 169181) ja kuna majas elab kokku 4 inimest, siis on hageja veenvalt põhistanud, et hageja kulu sellest keskmiselt 44,75 eurot kuus. Hageja on tõendanud, et täiendavalt on hageja ema juures teleteenuse kulud summas 29 eurot kuus (t.l. 182-183), millest hageja kulu, kui see jagada neljaga, on 7,25 eurot. Seega on hageja tõendanud, et tema elamiskulud kui eluaseme kasutamisest saadav varaliselt hinnatav kasutuseelise väärtus on kokku ühes kuus 184,74 + 44,75 + 7,25 eurot = 236,74 eurot. Kohtu arvates ei ole hageja elamiskulud ülemäära suured. Samuti ei ole põhjust arvata, et hageja peaks saama samaväärse elamispinna Tallinnas väiksema raha eest või miks peaks hageja ilmtingimata elama teistsugusel üüripinnal ja seda siis väiksema raha eest. Pooled ei vaidle, et hageja toidukulu on 120 eurot kuus. Vaidlust ei ole, et igakuuliselt võiks hageja kulutada riietele, jalanõudele ja voodipesule mitte rohkem kui 50 eurot. Pooled ei vaidle, et hageja vajaduste katteks kulub hagejal hagiavalduses märgitud igakuuline kulu lasteaiatasu 71 euro ja lasteaiaga seotud muud kulud, sh rühmatasu 15 eurot. Vaidlust ei ole, et igakuuline kulu hageja on ka hagivalduses märgitud hügieenitarvetele on 10 eurot. Vaidlust ei ole, et hagiavalduses märgitud igakuuline kulu 30 eurot seoses hageja arendavate tegevused, mänguasjad, meelelahutus (töövihikud, meisterdamistarbed, kino). Pooled ei vaidle, et hagejal on kulu ka logopeedi vastuvõttude eest tasumisel (t.l. 73-74). Hageja on veenvalt põhistanud, et logopeedi ühe korra eest tuleb tasuda 40 eurot ning hagejal kulub ühes kuus logopeedile 80-160 eurot (t.l.184-188). Seega on hageja veenvalt põhistanud, et logopeedi kulu vähemalt 80 eurot kuus on vajalik kulu. Samuti ei vaidle pooled, et hageja ülalpidamiseks on igakuuliseks vajalikuks kuluks 30 eurot, mis on seotud hagejal transpordi, ravimite ja sõprade sünnipäevadega. Põhjust ei ole ka kahelda hageja väites, et hageja käib ujumistrennis, mille ühe kuu maksumuseks on 18 eurot (t.l. 189-190), mida kohus peab vajalikuks ja mõistlikuks kuluks. Lähtudes eeltoodust tuvastab kohus, et hageja kulud ema juures on 660,74 eurot (236,74+120+50+71+15+10+30+80+30+18). Kostja kulud kostja vastuse kohaselt hagejale kuus on 120 eurot s.o. toit väljas 36 eurot, meelelahutus, transport 28 eurot, mänguasjad ja arendavad tegevused 32 eurot, mõningad riided 11 eurot, meelelahutus 13 eurot (t.l. 38-40). 4 Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et hageja ema kulu hageja riiete ja jalanõude soetamiseks või arendavate tegevuste jaoks oleks väiksem sellel ajal kui hageja viibib isa juures. Vaidlust ei ole, et hageja ema kannab kulutusi riietele ja jalanõudele ning arendava tegevusega seotud vahenditele regulaarselt. Asjas esitatust ei nähtu, et vanemad oleksid kokku leppinud, et kostja ostab osad vajalikud riided või tasub muid hagejaga seotud kulusid ise. Samuti ei nähtu, et hageja ema poolt soetatu ei oleks piisav hageja vajaduste katmiseks. Kohtu arvates on mõistlik, kui kulud teeb lapsega kooselav vanem, kes on lapse vajadustega kõige paremini kursis ning eraldielav vanem täidab ülalpidamiskohustust raha maksmisega. Seetõttu leiab kohus, et kostja ülalpidamiskohustust ei saa iseenesest lugeda osaliselt täidetuks riiete või muude väidetavalt vajalike asjade soetamisega. Kostja esitatud tõenditest nähtub, et kostja ei ole teinud hagejale kulutusi siiski suuremal määral kui 44 eurot kuus (t.l. 95-117). Seega ei ole ka tõendatud kostja väide, et temal kulub hageja vahetule ülalpidamisele igakuuliselt 120 eurot. Kohtu hinnangul on kostja poolt väljatoodud kulutuste puhul tegemist pigem meelelahutuskuluga, väljas söömise ja mänguasjade ostmisega, mida ei saa pidada esmavajaduseks. Puutuvalt meelelahutusega seotud kulutustega leiab kohus, et eelkõige on lapse huvides oma vanematega koos aega veeta. Kostja ei ole tõendanud, et temal kulub hageja vajaduste katteks transpordile 28 eurot kuus. Hageja on veenvalt põhjendanud, et transpordile kulutavad nii hageja ema kui kostja ühtmoodi. Seetõttu on mõistlik, kui transpordi ja meelelahutuse vms üle otsustab vanem, kes lapsega parajasti koos on, ning kannab ka vastava meelelahutusega seotud kulu vastavalt oma võimalustele. Vaidlus puudub, et kostja suhtleb ja kohtub hagejaga regulaarselt. Seega teeb kostja kahtlemata ühiseks ajaveetmiseks hagejaga eelduslikult kulutusi vahetult ning vaidlust ei ole, et seda teeb ka hageja ema, mistõttu sääraste kulutuste rahaliselt antava ülalpidamise koosseisu arvamine piiraks kummagi vanema võimekust vahetute kulutuste tegemiseks meelelahutuseks. Kui hageja igakuised kulutused hageja ema juures on 660,74 eurot, millest osa kulutusi nagu 30 eurot võiks arvata on tehtud seoses hageja arendavate tegevustega, mänguasjade ja meelelahutusega seotud kulude (töövihikud, meisterdamistarbed, kino) ning 30 eurot on seotud hagejal transpordi ja sõprade sünnipäevadega (v.a. kulutused ravimitele), siis on põhjendatud analoogselt kostja juures tehtavate kulutustega mitte arvestada neid kulutusi hageja esmavajaduste hulka, vaid kõiki neid saaks ka pidada meelelahutusega seotud kulutusteks. Lähtudes eeltoodust tuvastab kohus, et hageja igakuised vajadused ilma meelelahutuskulude, transpordi ja mänguasjade ja arendavate tegevuse kuludeta, millele kulutused teevad mõlemad vanemad lisaks oma võimalustele, on seega 600,74 eurot (660,74-60). Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise alla

§ 101lg 1 sätestatud määra, s.o.

250 eurot, võttes arvesse, et osa hageja vajadustest on võimalik katta hageja ema arveldusarvele laekuva igakuulise lapsetoetuse arvelt, mis on 60 eurot.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt ka nt Riigikohtu

1. jaanuari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 16;
3. juuni
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 12). Tuvastatud on, et hageja vanemate sissetulekud on võrdsed (t.l. 13-17, 42-43, 86-90) ja vaidlust ei ole, et lapse ülalpidamiskohustus on tähtsam, kui igasugune muu võlaõiguslik kohustus ning hageja nõuab kostjalt elatist alla miinimummäära paludes kostjalt endale ülalpidamist võrdselt hageja ema osaga hoolimata asjaolust, et hageja ema ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, siis asub kohus seisukohale, et hageja vanemad peavad osalema hageja ülalpidamises võrdselt, s.o. 5 kostja peab osalema vähemalt selles ulatuses, mida hageja on palunud ja mis ei ole suurem hageja ema poolt tehtavate kulutustest. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja igapäevased miinimumvajadused on vähemalt 600,74 eurot ja kui sellest 60 euro ulatuses hageja kulud on kaetud peretoetuse arvelt siis on tõendatud hageja väide, et kostja kanda peab jääma hageja vajadustest 540,74 eurot (600,74-60) vähemalt hageja nõutud osa 250 eurot, mis on veidi vähem kui pool hageja esmavajadustest (540,74/2=270,37) ja mis on väiksem kui seaduses sätestatud elatise miinimumsumma. Kuna kostja tasub hageja üllapidamiseks igakuuliselt 150 eurot, siis ei ole tõendatud kostja väide, et tema osaleb hageja ülalpidamises hageja vajadustest lähtudes. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise 250 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest, s.o. 21.10.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus määrab vastavalt hageja taotlusele, et väljamõistetav elatis tuleb kanda Ü. A.i pangakontole nr EExxx iga kuu 10. kuupäevaks. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (t.l. 34-37, 50-59, 72, 122-157), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 sätestab, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on mõistlik hageja menetluskulud kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga. 6