← Eesti

1-19-7473/180

Obsah (8)§ 384§ 81§ 82§ 20§ 21§ 22§ 24§ 209

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 1-19-7473 22. september 2021 Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Juhan Sarv Kriminaalasi Ai

§ 384

lg 1 järgi ning Oliver Kruuda süüdistuses

§ 384lg 1 – § 22 lg 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 22.

juuni

  1. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Jane Pajus, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse - Aivo Pärna kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets pooled - Jaan Uibo kaitsja vandeadvokaat Urmas Kõrgessaar - Oliver Kruuda kaitsjad vandeadvokaadid Küllike Namm ja Helmeri Indela Asja läbivaatamise kuupäev ja
  2. september 2021, kirjalik menetlus viis RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  4. juuni
  5. a määrus osas, millega ringkonnakohus jättis maakohtu otsustuse kriminaalmenetluse lõpetamise kohta muutmata.
  6. Tühistada Tartu Maakohtu
  7. veebruari
  8. a määrus lisaks ringkonnakohtu määruses märgitule ka osas, millega maakohus lõpetas Aivo Pärna ja Jaan Uibo suhtes kriminaalmenetluse süüdistatavate selle käitumise kohta, mis süüdistuse kohaselt leidis aset enne
  9. oktoobrit
  10. Saata kriminaalasi selleski osas menetluse jätkamiseks Tartu Maakohtule samas kohtukoosseisus.
  11. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
  12. Prokuratuuri määruskaebus rahuldada osaliselt.
  13. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure Aivo Pärnale Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 129 eurot 60 senti, sh käibemaks 21 eurot 60 senti. Jätta see summa menetluskuluna riigi kanda. 1-19-7473 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
  14. Prokuratuur saatis
  15. septembril 2019 kohtusse süüdistusakti, mille kohaselt süüdistatakse Aivo Pärna ja Jaan Uibot karistusseadustiku (

) § 384 lg 1 järgi UP Varud OÜ (edaspidi UP) maksejõuetuse põhjustamises ja Oliver Kruudat

§ 384lg 1 – § 22 lg 3 järgi sellele kaasaaitamises järgmistel asjaoludel.

  1. Võlgnik UP, kes on alates
  2. märtsist 2016 pankrotis, kanti äriregistrisse
  3. jaanuaril
  4. Selle äriühingu juhatuse liige oli asutamisest kuni
  5. aasta
  6. oktoobrini (teisal märgitud
  7. oktoobrini) J. Uibo, kes
  8. oktoobrini 2014 oli ka UP ainuosanik. Alates
  9. oktoobrist (teisal märgitud
  10. oktoobrist) 2014 oli UP juhatuse liige ja
  11. oktoobrist 2014 ka ainuosanik A. Pärn.
  12. UP majandustegevus seisnes selles, et otsida toorpiima müüjaid, kelle toodangut edasi müüa TERE AS-ile (edaspidi TERE), mille juhatuse liige oli Oliver Kruuda. TERE-l oli piima hankimisel raskusi. Paljud tarnijad olid temaga koostöö lõpetanud, sest aktsiaselts oli jätnud piima eest tasumata. J. Uibo, O. Kruuda ja A. Pärna plaani kohaselt pidi UP sõlmima lepingud piimatootjate ühistutega ja neilt ostetud piima TERE-le edasi müüma. Selleks sõlmiski J. Uibo
  13. aastal UP nimel lepingud piima ostmiseks tulundusühistutelt Laeva Piim ja Jõgeva Põllumajandustootjate Liit ning lepingu piima edasimüümiseks TERE-le.
  14. UP tegutsemise ajal
  15. aasta aprillist kuni
  16. aasta jaanuarini sõlmisid nii J. Uibo kui ka A. Pärn UP juhatuse liikmena mitu lepingut, millega nad teadvalt kahjustasid UP vara (varalist seisundit), põhjustades UP maksejõuetuse. Samuti osutas A. Pärn J. Uibo sellisele tegevusele kaasabi ajal, mil ta ise ei olnud UP juhatuse liige, kuid korraldas äriühingu igapäevast majandustegevust. Ka O. Kruuda osutas nii J. Uibo kui A. Pärna ebaseaduslikule tegevusele kaasabi. Täpsemalt seisnes UP varalise seisundi kahjustamine järgnevas.
  17. J. Uibo ja A. Pärn hakkasid UP tegevuse käivitudes ning TERE-lt piima eest raha laekumisel tegema UP rahast ülekandeid iseendale ja endaga seotud isikutele. Kokku maksid J. Uibo ja A. Pärn
  18. maist 2013 kuni
  19. jaanuarini 2015 endale või endaga seotud isikutele 1 277 100 eurot UP raha, millest UP-le tagastati 144 510 eurot. See toimus järgmiselt: 1)
  20. juulist 2013 kuni
  21. septembrini 2014 kandis J. Uibo ise või raamatupidaja vahendusel UP pangakontodelt endaga seotud OÜ Pro Fiksum pangakontole 160 100 eurot, millest viimane tagastas UP-le 109 100 eurot. Tagastamata 51 000 euro arvel tasus OÜ Pro Fiksum igapäevast majandustegevust korraldanud J. Uibo arveid, tegi ülekandeid endale ja A. Pärnaga seotud äriühingutele, võttis välja sularaha, samuti andis laenu TERE-le; 2)
  22. maist kuni
  23. augustini 2013 kandis J. Uibo ise või raamatupidaja vahendusel A. Pärna juhiste kohaselt UP pangakontolt A. Pärna pangakontole 128 000 eurot. UP-lt saadud rahast osa võttis A. Pärn sularahana välja, osa kandis edasi endaga seotud isikutele ning tasus arveid; 3)
  24. augustist 2013 kuni
  25. juulini 2014 kandis J. Uibo ise või raamatupidaja vahendusel A. Pärna juhiste kohaselt UP pangakontodelt A. Pärnaga seotud OÜ SP Rally Project pangakontodele 518 000 eurot, millest OÜ SP Rally Project jättis UP-le tagastamata 484 100 eurot. UP-lt saadud raha kandis OÜ SP Rally igapäevast majandustegevust korraldav A. Pärn edasi iseendale ja endaga seotud isikutele, tasus arveid ja võttis sularahas välja; 2

(11)1-19-7473 4)
  1. oktoobrist kuni
  2. novembrini 2013 kandis J. Uibo ise või raamatupidaja vahendusel UP pangakontolt A. Pärna juhiste kohaselt viimasega seotud AS-i Wipestrex Grupp pangakontole 27 000 eurot, mille A. Pärn kandis edasi teistele endaga seotud isikutele, tasus arveid ja võttis sularahas välja; 5)
  3. detsembrist 2013 kuni
  4. augustini 2014 kandis J. Uibo ise või raamatupidaja vahendusel UP pangakontodelt A. Pärna juhiste kohaselt viimasega seotud Car Rent Group OÜ-le (edaspidi CRG) 356 000 eurot, millest viimane tagastas UP-le 1510 eurot. Ülejäänud raha kandis A. Pärn edasi endale ja endaga seotud äriühingutele, tasus arveid ning võttis sularahas välja; 6)
  5. augustist 2013 kuni
  6. märtsini 2014 kandis J. Uibo ise või raamatupidaja vahendusel UP pangakontolt enda tuttava A. R-i pangakontole 16 000 eurot; 7)
  7. jaanuaril 2015 kandis A. Pärn ise või raamatupidaja vahendusel UP pangakontolt endaga seotud OÜ Vostok Oil pangakontole 39 000 eurot, mille ta hiljem kandis edasi iseenda ja endaga seotud äriühingute pangakontodele; 8)
  8. jaanuaril 2014 ja
  9. jaanuaril 2015 andis A. Pärn UP kassast U. K-le sularahas 33 000 eurot, millest U. K. tagastas 840 eurot.
  10. UP väljamaksete kohta koostati A. Pärna juhiste kohaselt tagantjärele laenulepingud, mille tingimused olid UP-le kahjulikud ja andsid põhjendamatuid soodustusi laenusaajatele. Nende lepingute kohaselt anti laenud tagatiseta, ühekordse intressimaksega laenuperioodi lõpus ja pika tagasimaksetähtajaga (enamasti neljaks aastaks). Selliste lepingutingimustega nõustudes kahjustas J. Uibo teadvalt UP vara ja A. Pärn osutas sellele vaimset kaasabi.
  11. UP ainukese sissetuleku moodustasid TERE-lt saadud laekumised piima eest. Nendest summadest tuli tasuda piima tarnijatele, kusjuures maksetähtajad olid lepingute kohaselt lühikesed. Piima vahendamisest teenitav vaheltkasu ei võimaldanud UP-l anda sellises mahus pikaajalisi laene, millelt pealegi ei saadud jooksvalt intressi. Seetõttu sattus UP J. Uibo ja A. Pärna tegutsemise tagajärjel juba
  12. a lõpust piima tarnijate arvete tasumisega viivitusse. Lõpuks jättis UP tarnijatele piima eest tasumata kokku 2 126 906 eurot 99 senti.
  13. Eesmärgiga jätta UP laenulepingutest tulenevatest nõuetest ilma ja tagamaks, et UP-lt raha saanud isikutelt ei saaks seda tagasi nõuda, sõlmis UP, keda esindas J. Uibo, ja CRG, keda esindas A. Pärn,
  14. a suvel
  15. detsembri
  16. a kuupäeva kandva lepingu selle kohta, et UP ostab CRG-lt 998 900 euro eest neli piimaautot. Lepingu kohaselt pidi UP piimaautode eest tasuma sel viisil, et loovutas osa laenulepingutest tulenevatest nõuetest CRG-le. Tegelikult oli piimaautode müügileping näilik, sest pooled leppisid algusest peale kokku, et seda ei täideta.
  17. augustil 2014 teatas J. Uibo UP nimel CRG-le piimaautode müügilepingu ülesütlemisest ja CRG teatas
  18. augustil 2014 lepingu lisas ette nähtud leppetrahvi kohaldamisest summas 299 670 eurot.
  19. UP, keda esindas J. Uibo, ning TartEst OÜ, kes oli A. Pärna tegeliku juhtimise ja kontrolli all, kuid keda esindas U. K.2, sõlmisid
  20. septembril 2014 väidetavalt lepingu, millega UP loovutas piimaautode müügilepingust tulenevad nõuded CRG vastu 998 880 euro eest TartEst OÜ-le. Lepingu kohaselt kohustus TartEst OÜ nõuete eest tasuma kaheksa aasta jooksul alates
  21. a märtsist igakuiste maksetena.
  22. oktoobril 2014 esitas TartEst OÜ UP-le kahju hüvitamise nõude summas 299 670 eurot, kuna nõude omandamisel ei olevat TartEst OÜ-l olnud teada, et CRG on esitanud UP-le leppetrahvi nõude. Tegelikult olid nii CRG kui ka TartEst J. Uibo ja A. Pärna juhtimise ning kontrolli all. Vähemalt osaliselt koostati eespool nimetatud lepingudokumendid 3
(11)1-19-7473
  1. a kevadel pärast UP pankroti väljakuulutamist. Lisaks allkirjastas J. Uibo A. Pärna korraldamisel ja juhendamisel UP nimel
  2. augusti
  3. a kuupäeva kandva nõuete loovutamise lepingu, millega UP loovutas TartEst OÜ-le laenulepingutest tulenevad nõuded OÜ SP Rally Project vastu summas 400 200 eurot ja CRG vastu summas 186 000 eurot. Nõuded loovutati hinnaga 586 200 eurot, mille TartEst OÜ kohustus tasuma kaheksa aasta jooksul igakuiste maksetega alates jaanuarist
  4. Tegelikult TartEst OÜ eelnevalt nimetatud nõuete loovutamise lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, tasudes nõuete eest üksnes 72 835 eurot. Samas on CRG ja OÜ SP Rally tasunud TartEst OÜ-le UP loovutatud nõuete eest kokku 1 465 017 eurot 50 senti. TartEst OÜ kandis selle raha suures osas edasi A. Pärna ja J. Uiboga seotud äriühingutele või kolmandatele isikutele või tasus arveid.
  5. TERE-l makseraskuste tekkides mõtles A. Pärn välja plaani, millega nõustusid ka O. Kruuda ja J. Uibo ning mille elluviimine võimaldas TERE-l jätta UP-le ostetud piima eest osaliselt tasumata. Selleks tegi TERE raamatupidaja
  6. detsembril 2013 O. Kruuda korraldamisel ja teadmisel UP pangakontole neli ülekannet kogusummas 550 000 eurot selgitusega „ettemaks jaanuari piima eest“. A. Pärna juhiste kohaselt kandis J. Uibo ise või raamatupidaja vahendusel selle rahasumma edasi OÜ Pro Fiksum pangakontole selgitusega „ülekanne vastavalt lepingule“. OÜ Pro Fiksum juhatuse liige J. Uibo kandis aga raha tagasi TERE-le selgitusega „ülekanne vastavalt laenulepingule“. Raha tagastamiseks sõlmisid OÜ Pro Fiksum, keda esindas J. Uibo, ja TERE, keda esindas O. Kruuda,
  7. detsembri
  8. a kuupäeva kandva laenulepingu, mille kohaselt laenas OÜ Pro Fiksum TERE-le 550 000 eurot tagasimaksekohustusega hiljemalt
  9. detsembril
  11. ja
  12. jaanuaril 2014 tagastas TERE laenulepingule viidates OÜ-le Pro Fiksum kokku 88 000 eurot, mille J. Uibo kandis OÜ Pro Fiksum kontolt laekumise päeval edasi UP kontole, kust see aga
  13. veebruaril 2014 kanti tagasi OÜ Pro Fiksum kontole ja sealt samal päeval edasi TERE kontole.
  14. septembrist kuni
  15. novembrini 2014 tegi TERE OÜ Pro Fiksum kontole ülekandeid selgitusega „laenu tagasimakse“ kokku summas 453 000 eurot. Üksnes
  16. novembril 2014 üle kantud 70 000 eurost kandis OÜ Pro Fiksum edasi UP-le 27 000 eurot. Ülejäänud summad kanti suures osas kohe edasi A. Pärna kontrolli all oleva CRG kontole. CRG kontolt kanti see raha edasi A. Pärnale või temaga seotud isikutele või tasuti selle eest arveid, samuti tagastati osa rahast TERE-le. Seega tagastas TERE laenu OÜ-le Pro Fiksum ja viimane UP-le suures osas näiliselt. Kokkuvõttes jäi UP-l TERE-le müüdud piima eest saamata 523 000 eurot. Osaledes sellise n-ö raharingi korraldamises, kahjustas J. Uibo UP juhatuse liikmena teadvalt UP varalist seisundit. A. Pärn seda plaani välja mõeldes ja O. Kruuda plaaniga nõustudes ning raharingi osaks olevaid ülekandeid tehes ja selleks korraldusi andes osutasid UP varalise seisundi kahjustamisele vaimset ja ainelist kaasabi. UP-l olid juba
  17. a lõpuks tekkinud viivitused tarnijatele tasumisega, samas piimatarne jätkus kokkulepitud mahus ja arvete tasumise tähtajad olid väga lühikesed. Seega pidi J. Uibo aru saama, et ta võib TERE näilike maksete aktsepteerimisega veelgi süvendada UP makseraskusi, mis võivad lõppeda maksejõuetusega. A. Pärnale ja O. Kruudale, kes kontrollisid UP tegevust, pidi samuti olema selge, et sedavõrd suures summas UP-le piima eest tasumata jätmine võib süvendada UP makseraskusi ja põhjustada viimase maksejõuetuse.
  18. J. Uibo kahjustas UP varalist seisundit ka sellega, et aktsepteeris O. Kruuda korraldusel UP-le
  19. a juulis esitatud TERE lisaarvet, millega vähendati UP-le sama aasta jaanuarist aprillini piima eest makstavat tasu, ehkki selleks polnud TERE ja UP vahel sõlmitud lepindust tulenevat alust. Seetõttu jäi UP-l saamata 119 818 eurot 57 senti.
  20. Lisaks sõlmisid UP, keda esindas J. Uibo, ja TERE, keda esindas O. Kruuda, kaks
  21. aprilli
  22. a kuupäeva kandvat lepingut, millest ühega kohustus UP hüvitama TERE-le kõik kahjud, mis viimasel võivad tekkida seoses UP piimast toodetud piimatoodete müügiga Venemaal. Sellise kohustuse võtmine oli UP jaoks majanduslikult ebamõistlik. Teise lepinguga loovutas TERE 4
(11)1-19-7473 532 719 euro 34 sendi eest UP-le oma nõuded Venemaa äriühingu Mo.Lo.Ko ZAO ja Eastfood International AS-i vastu. Loovutatud nõuete nominaalväärtus oli sama suur, kui summa, mille UP kohustus nende eest tasuma, kuid võimalust neid nõudeid maksma panna sisuliselt ei olnud. Tegelikult oli nõuete loovutamise leping näilik. Kuigi nii O. Kruuda kui ka A. Pärn teadsid seda, allkirjastasid nad selle lepingu alusel
  1. detsembri
  2. a kuupäeva kandva TERE ja UP tasaarvestuse kokkuleppe, millega jätsid UP ilma võimalusest nõuda TERE-lt 154 155 euro 97 sendi ulatuses võla tasumist.
  3. Vähendamaks näiliselt TERE võlga UP ees, kandis TERE
  4. detsembril 2014 O. Kruuda korraldusel OÜ Pro Fiksum kontole 154 771 eurot 33 senti selgitusega „Laenu tagasimakse, intress“. J. Uibo kandis selle summa kohe edasi CRG kontole. A. Pärna korraldamisel kanti 154 700 eurot kohe edasi OÜ TartEst kontole. OÜ TartEst kontolt kanti sama summa A. Pärna korraldamisel edasi OÜ Vostok Oil kontole. Lõpuks korraldas A. Pärn 155 100 euro kandmise CRG kontole. Sealt kanti A. Pärna korraldamisel kokku 155 015 eurot 94 senti tagasi TERE kontole selgitusega „30.04.2013 sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel UP Varude eest, osaline makse“. Sellega, et CRG kandis TERE-le 155 015 eurot 94 senti, sooviti jätta mulje, et CRG tasus UP eest tasutud nõuete loovutamise lepingu alusel. Nii tekitati UP-le alusetult 155 015 euro 94 sendi suurune kohustus CRG ees. Selle kohta vormistati
  5. detsembri
  6. a kuupäeva kandev laenuleping, mille kohaselt kohustus UP laenu tagastama hiljemalt
  7. detsembril 2018 ja tasuma intressi 2% laenusummalt aastas. Seega tasuti TERE-lt pärineva rahaga näiliselt TERE kohustust OÜ Pro Fiksumi ees ja CRG kohustus OÜ TartEst ees. See raha oleks pidanud lõpuks jõudma UP-le, kuid selle abil tekitati UP-le hoopis kohustusi juurde.
  8. J. Uibo ja A. Pärna eelnevalt kirjeldatud tegevuse tagajärjel sattus UP
  9. a lõpust kohustuste täitmisel viivitusse ja muutus
  10. a suvel lõplikult maksejõuetuks. Tartu Maakohtu
  11. märtsi
  12. a määrusega asjas nr 2-15-17822 kuulutati välja UP pankrot. UP pankrotimenetluses esitas TERE 757 126 euro 74 sendi suuruse nõude, mille aluseks oli
  13. aprilli
  14. a kuupäeva kandev näilik nõuete loovutamise leping UP ja TERE vahel. See nõue jäi tunnustamata. Kohtu alla andmine
  15. Tartu Maakohtu
  16. novembri
  17. a määrusega anti nii J. Uibo, A. Pärn kui ka O. Kruuda eespool kirjeldatud süüdistuses kohtu alla. Kriminaalmenetluse lõpetamine
  18. Tartu Maakohtu
  19. veebruari
  20. a määrusega lõpetati kriminaalmenetlus kõigi süüdistatavate suhtes kuriteo aegumise tõttu. Kohus märkis, et

§-s 384 ette nähtud maksejõuetuse põhjustamine on teise astme kuritegu. 31. detsembrini 2014 kehtinud

§ 81

redaktsiooni kohaselt tuli teise astme kuriteo viieaastase aegumistähtaja algust arvestada teo toimepanemisest. Süüdistatavate kohtu alla andmine, mis

§ 82lg 5 p 2 kohaselt katkestab kuriteo aegumise, leidis aset 28.

novembril

  1. UP oli aga maksejõuetu juba
  2. a septembris või hiljemalt oktoobris ehk enne
  3. novembrit
  4. Seega ei mõjutanud
  5. aasta detsembris korraldatud nn raharingid enam UP maksejõuetust, mis oli saabunud varem. Järelikult on süüdistatavatele inkrimineeritud kuritegu aegunud, sest UP maksejõuetusest kuni süüdistatavate kohtu alla andmiseni möödus üle viie aasta. Kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustamine
  6. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale esitasid määruskaebuse prokuratuur ja O. Kruuda kaitsjad. Prokuratuur leidis, et maakohtu järeldus kuriteo aegumise kohta on ekslik. O. Kruuda 5

(11)1-19-7473 kaitsjad heitsid kohtule ette, et maakohus ei küsinud enne menetluse lõpetamist selle kohta O. Kruuda seisukohta. O. Kruuda soovib menetluse jätkamist rehabiliteerimise eesmärgil. Ringkonnakohtu määrus
  1. Tartu Ringkonnakohtu
  2. juuni
  3. a määrusega tühistati maakohtu määrus osas, millega maakohus lõpetas kriminaalmenetluse J. Uibo ja A. Pärna nende käitumisaktide kohta, mis leidsid süüdistuse järgi aset alates
  4. oktoobrist 2014, samuti osas millega lõpetati kriminaalmenetlus O. Kruuda suhtes. Tühistatud osas saadeti kriminaalasi menetluse jätkamiseks maakohtule samas kohtukoosseisus. Muus osas jäeti kriminaalmenetluse lõpetamise määrus muutmata. Ringkonnakohus andis hinnangu ka maakohtu kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele. Ringkonnakohtu põhiseisukohad olid järgmised.
  5. O. Kruuda suhtes tuleb kriminaalmenetlust jätkata, kuna tema kaitsjad taotlevad seda süüdistatava rehabiliteerimise eesmärgil.
  6. Süüdistatavate käitumine, mis leidis süüdistuse kohaselt aset enne UP juhatuse liikme vahetumist
  7. oktoobril 2014, on kuriteona aegunud. Kohtukolleegium ei nõustunud prokuratuuri seisukohaga, et J. Uibo ja A. Pärna süüdistuses kirjeldatud käitumine on tervenisti üks jätkuv tegu. J. Uibo ja A. Pärna puhul on võimatu liita üheks teoks enne
  8. oktoobrit 2014 ja alates sellest kuupäevast aset leidnud käitumisakte. Mitu üksiktegu saab siduda üheks jätkuvaks teoks vaid siis, kui need täidavad ühe ja sama süüteokoosseisu. Lisaks peab sama olema ka teo toimepanemise vorm. Ühte jätkuvat tegu ei saa moodustada see, kui üks üksiktegudest kujutab endast mingi kuriteo täideviimist, teine on aga hinnatav kuriteole kaasaaitamisena. Juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetuse põhjustamise täideviija saab olla üksnes selle juriidilise isiku juhtorgani või seda asendava organi liige. Seega sai
  9. oktoobrini 2014 UP maksejõuetuse põhjustamise täideviija olla üksnes J. Uibo. O. Kruuda ja A. Pärn võisid olla vaid kuriteost osavõtjad. Seetõttu ei saa J. Uibo poolt enne
  10. oktoobrit 2014 toime pandud käitumisakte siduda üheks teoks tema hilisemate käitumisaktidega. Esimesena nimetatud käitumisaktid saaksid endast kujutada vaid täideviimistegusid (või üht jätkuvat täideviimistegu), hilisemad võiksid aga olla üksnes osavõtuteod (või üks jätkuv osavõtutegu). Samamoodi on alates
  11. oktoobrist 2014 A. Pärnaga: selle kuupäevani võis A. Pärn panna toime vaid osavõtutegusid (või ühe jätkuva osavõtuteo). Alates
  12. oktoobrist 2014 tuleb A. Pärna puhul kõne alla üksnes täideviimine. Seega on J. Uibo ja A. Pärna enne
  13. oktoobrit 2014 tehtud toimingud kuriteona aegunud, kuna nende toimepanemisest möödus enne süüdistatavate kohtu alla andmist üle viie aasta ja samas ei moodusta need käitumisaktid ühte tegu alates
  14. oktoobrist 2014 toimepanduga.
  15. Alates
  16. oktoobrist 2014 toimunu kohta tuleb aga J. Uibo ja A. Pärna suhtes menetlust jätkata. Maakohus ei ole arvestanud, et

§ 384

tunnustele vastav kuritegu on võimalik toime panna ka maksejõuetu võlgniku vastu, kui tema maksevõimet oluliselt vähendatakse.

  1. Kui maksejõuetuse põhjustamine või mõni jätkuva maksejõuetuse põhjustamise osategudest leidis aset pärast
  2. detsembrit 2014, tuleb selle aegumise üle otsustamisel lähtuda

§ 81

uuest redaktsioonist, mille kohaselt on oluline kuriteo lõpuleviimine, mitte aga toimepanemine. Maksejõuetuse põhjustamise korral tuleb aegumistähtaja kulgu arvestada võlgniku pankroti väljakuulutamisest või pankrotimenetluse raugemise tõttu lõpetamisest

§ 384lg 2 tähenduses.

Faktiliselt saab teo lõpuleviimisest kõneleda alles siis, kui ilmneb

§ 384

lg 2 järgne objektiivne karistatavuseeldus, mille puudumisel pole karistamine

§ 384lg 1 järgi võimalik.

See aga tähendab seda, et ka kriminaalmenetlust enne seda ei alustata. Oleks ebaloogiline öelda, et ehkki kriminaalmenetlust toimetada ei saa, teo aegumistähtaeg siiski kulgeb. 6

(11)1-19-7473 Niisiis aegub see tegu, mis pandi toime pärast
  1. detsembrit 2014, alles
  2. märtsil 2026, mil möödub kümme aastat UP pankroti väljakuulutamisest. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Prokuratuuri määruskaebus
  3. Prokuratuur taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist osas, millega jäeti maakohtu kriminaalmenetluse lõpetamise määrus tühistamata, paludes tühistada maakohtu määruse täielikult. Samuti taotletakse määruskaebuses ringkonnakohtu määruse täiendamist põhjendusega, mille kohaselt tuleb maakohtu määrus O. Kruudat puudutavas osas tühistada seetõttu, et kuritegu ei ole aegunud.
  4. Prokuratuur leiab, et A. Pärna ja J. Uibo süüdistuses kirjeldatud kogu tegevus nii täideviija kui ka kaasaaitajana on käsitatav ühe jätkuva teona, millele O. Kruuda kaasa aitas. Tegemist oli ühiselt ja kooskõlastatult toime pandud kuriteoga, mille käigus vahetati omavahel rolle. Sõltumata sellest, kes oli parasjagu UP juhatuse liige, jätkus äriühingut kahjustav tegevus katkematult ja moodustab loogilise terviku algusest lõpuni. J. Uibo, A. Pärna ja O. Kruuda teopanus oli võrdväärne ja kaasaaitamises esitati süüdistus üksnes seetõttu, et üks või teine süüdistatav polnud kas üldse või mingil perioodil UP juhtorgani liige. Ringkonnakohus lähtus teo jätkuvuse analüüsimisel toimepanijast, mitte teost.
  5. Ehkki ringkonnakohtu määruse resolutsioon lubab jätkata O. Kruuda suhtes kriminaalmenetlust süüdistuse kogu mahus, tuleks määruse põhjendusi muuta, sest rehabiliteerimise eesmärgil saab menetlust jätkata üksnes siis, kui kuriteo aegumistähtaeg on möödunud. Ringkonnakohus pidanuks maakohtu määruse tühistamist O. Kruudat puudutavas osas põhjendama sellega, et O. Kruuda kuritegu ei ole aegunud, sest tegemist on ühe jätkuva kuriteoga. O. Kruuda tegutses kaasaaitajana ja tema tegevus lõppes
  6. detsembril
  7. A. Pärna kaitsja vastus
  8. Kaitsja leiab, et prokuratuuri kaebuses toodud väited ei anna alust ringkonnakohtu määrust vaidlustatud osas tühistada. Kuna A. Pärnale ei ole esitatud süüdistust kuriteole kaasaaitamises, väljub prokuratuuri käsitlus kuriteo jätkuvusest süüdistuse piiridest. J. Uibo kaitsja vastus
  9. Kaitsja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. Kohtud leidsid õigesti, et enne
  10. oktoobrit 2014 toime pandud J. Uibo tegu on kuriteona aegunud. UP juhatuse liikmena toime pandud J. Uibo teod ja tema käitumine pärast erisubjektsuse lõppemist ei saa moodustada üht jätkuvat tegu. O. Kruuda kaitsjate vastus
  11. Kaitsjad paluvad jätta prokuratuuri määruskaebuse rahuldamata. A. Pärnale ega J. Uibole ei ole esitatud süüdistust teineteise väidetavatele kuritegudele kaasaaitamises. Süüdistuses ei ole ühtki tegu kirjeldatud jätkuva kuriteona. Süüdistuses kirjeldatud väidetavaid tegusid ei saa juba nende olemusliku erinevuse, ajalise lahutatuse ja toimepanijate ühtse tahtluse puudumise tõttu käsitada ühe jätkuva teona. Kuna süüdistatavate kõik teod on kuriteona aegunud, tuleb O. Kruuda suhtes läbi viia rehabiliteeriv menetlus, sest süüdistatav on seda taotlenud. 7
(11)1-19-7473 KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 29. Ringkonnakohus leidis õigesti, et

§ 384

lg-s 1 ette nähtud kuritegu on võimalik toime panna ka juba maksejõuetuks muutunud võlgniku maksevõimet oluliselt vähendades (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. aprilli
  2. a otsus nr 1-16-4665/224, p 19). See tähendab muu hulgas, et kui kohtumenetluses ei leia kinnitust süüdistuses väidetud põhjuslik seos süüdistatavale etteheidetava teo ja võlgniku maksejõuetuks muutumise vahel, peab kohus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 306 lg 1 p 3 järgimiseks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. novembri
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-55-09, p 20) hindama, kas süüdistatav kahjustas võlgniku varalist seisundit sellisel määral, et see mõjutas oluliselt võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatust ehk põhjustas võlgniku maksevõime olulise vähenemise.
  5. Samuti tuleb nõustuda ringkonnakohtu seisukoha ja põhjendustega selle kohta, et alates
  6. jaanuarist 2015 kehtiva

§ 81

lg-te 1 ja 4 kohaselt on

§-s 384 sätestatud kuritegu lõpule viidud ja kuriteo aegumistähtaeg hakkab kulgema alles hetkest, mil on täidetud paragrahvi teises lõikes ette nähtud objektiivne karistatavuseeldus. Kolleegium täpsustab, et erandiks osutatud reeglist on siiski juhtumid, mil tegu pannakse toime sellise võlgniku suhtes, kelle pankrot on juba varem välja kuulutatud – siis peab teo lõpuleviimist arvutama koosseisulise tagajärje saabumise ajast. Seega saab kokkuvõttes maksejõuetuse põhjustamise lugeda

§ 81

esimese või neljanda lõike mõttes lõpuleviiduks alles sellest ajast, kui on täidetud nii

§ 384esimesest kui ka teisest lõikest tulenevad eeldused toimepanija karistamiseks.

Kuid nagu ringkonnakohuski õigesti selgitas, ei laiene osutatud aegumistähtaja arvestamise reegel tegudele, mis on toime pandud 31. detsembrini 2014 jõus olnud

§ 81

redaktsiooni ajal, välja arvatud juhul, kui sellise teo toimepanemine jätkus ka uue seadusredaktsiooni kehtides. 31. Erinevalt ringkonnakohtust leiab kolleegium aga seda, et karistusõiguslikult võib üks jätkuv tegu moodustuda ka sellistest osategudest, mille toimepanemise vorm on

§ 20mõttes erinev.

See tähendab, et mitme üksikteo lugemist üheks jätkuvaks süüteoks ei välista pelgalt see, et osa nendest üksiktegudest oleksid eraldivõetuna käsitatavad süüteo täideviimisena (

§ 21

), osa aga süüteole kaasaaitamisena (

§ 22

lg 3) või kihutamisena (

§ 22lg 2).

  1. Jätkuva süüteo piiritlemisel lähtutakse kohtupraktikas esmajoones teoühtsuse põhimõttest (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. aprilli
  3. a otsus asjas nr 3-1-1-4-04, p 13). Ühe teoga on tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Hindamaks, kas tegemist on ühe või mitme teoga, tuleb tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Asjade sarnane käik ei tähenda seejuures seda, et üksiktegude toimepanemine peaks väliselt olema identne. Samuti peab jätkuvaid tegusid hõlmama ühtne tahtlus. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. mai
  5. a otsus nr 1-15-11032/308, p 34.) Seega on jätkuv süütegu ühtsest tahtlusest kantud, üldjuhul ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu. Sarnased on sellised teod, mis ründavad sarnastel asjaoludel sama õigushüve ja täidavad sama süüteokoosseisu ning on omavahel reeglina ka ajaliselt ja ruumiliselt lähedased. Ühtset tahtlust näitab see, kui isiku tahtlus hõlmab juba enne ühe niisuguse teo lõpuleviimist ka järgmise teo. (Vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  6. juuni
  7. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p-d 1024–1026;
  8. märtsi
  9. a otsus nr 1-17-11432/93, p 9 ja
  10. mai
  11. a otsus nr 1-18-7408/62, p 10.) 8

(11)1-19-7473 33. Loomuliku elukäsitluse põhjal antava hinnangu puhul on esiplaanil üksiktegude faktiline, mitte karistusõiguslik kokkukuuluvus. Seega on oluline, kas keskmine objektiivne kõrvaltvaataja tajub oma tavalise elukogemuse põhjal (vt viidatud otsus asjas nr 3-1-1-4-04, p 13.2) üksiktegusid sellistena, et need on olemuslikult ja sisuliselt seotud ning moodustavad ühe tervikliku käitumisaktide ahela. Praeguse kohtupraktika kohaselt eeldab üksiktegude sidumine jätkuvaks süüteoks lisaks loomulikul elukäsitlusel põhinevale hinnangule tegude kokkukuuluvuse kohta tõepoolest ka seda, et üksikteod täidaksid sama süüteokoosseisu (vt viited eelmises punktis). See n-ö õigusliku samasuse tingimus ei lähe aga siiski nii kaugele, et nõuaks jätkuva süüteo puhul ka üksiktegude toimepanemise vormi identsust. Vähemalt ei ole see vajalik juhtudel, mil toimepanijat ei lahuta osa üksiktegude puhul täideviija-rollist mitte tema teopanuse sisuline eripära, vaid üksnes see, et tal pole süüteokoosseisus ette nähtud erilist isikutunnust (

§ 24). 34.

Kui mitu isikut panevad koos ühtsest tahtlusest kantuna toime mitu samale süüteokoosseisule vastavat üksiktegu, millest mõne puhul on üks toimepanijatest täideviija, teine aga osavõtja, teise üksikteo toimepanemisel on aga isikute rollid jaotunud muul moel, ei pruugi ühe või teise üksikteo toimepanemise vormil olla toimepanija teopanus(t)e kokkukuuluvuse hindamisel määravat tähendust. See, kas isiku täideviimistegu ja osavõtutegu saavad moodustada ühe jätkuva süüteo, oleneb juhtumi isepärast ja teopanuste sisulisest kokkukuuluvusest. 35. Menetletavas kriminaalasjas esitatud süüdistuses kirjeldatud faktiliste asjaolude tõendatuse korral ei saa välistada võimalust, et nii A. Pärna kui ka J. Uibo väidetav tegevus UP maksevõimetuse põhjustamisel või maksevõime olulisel vähendamisel moodustab kas tervikuna või mingis osas ühe jätkuva teo, mis hõlmab nii

§ 384

lg-s 1 ette nähtud kuriteo täideviimisena kui ka sellele kaasaaitamisena käsitatavaid käitumisakte. Seepärast on ennatlik ringkonnakohtu järeldus, et A. Pärna ja J. Uibo käitumine, mis leidis süüdistuse kohaselt aset enne UP juhatuse liikme vahetumist 14. oktoobril 2014, on kuriteona aegunud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tuleb muu hulgas kindlaks teha faktilised asjaolud, mis võimaldavad hinnata prokuratuuri väidet, et kõik A. Pärna ja J. Uibo süüdistuses kirjeldatud käitumisaktid on objektiivselt kokkukuuluvad ja kantud ühtsest tahtlusest. Alles seejärel on võimalik kujundada põhjendatud seisukoht süüteo jätkuvuse kohta. Kuna erinevus pelgalt osategude toimepanemise õiguslikus vormis kuriteo jätkuvust ei välista, pole praegu võimalik kindlalt järeldada, kas mingi osa süüdistatavatele etteheidetavast käitumisest on

§ 81

vana redaktsiooni mõttes toime pandud rohkem kui viis aastat enne süüdistatavate kohtu alla andmist ja seega kuriteona aegunud.

  1. Neil põhjusil tuleb ringkonnakohtu määrus osaliselt tühistada ja kohustada maakohut jätkama kriminaalmenetlust A. Pärna ja J. Uibo süüdistuse kogu mahus, mitte üksnes nende süüdistatavate selle käitumise osas, mis süüdistuse kohaselt leidis aset alates
  2. oktoobrist
  4. Kolleegiumi hinnangul on aga alusetu prokuratuuri taotlus täiendada ringkonnakohtu määruse põhiosa argumendiga, mille kohaselt tuleb kriminaalmenetlust O. Kruuda suhtes jätkata põhjusel, et talle etteheidetav tegu ei ole kuriteona aegunud.
  5. Esmalt tuleb märkida, et praeguses olukorras, kus pole veel tuvastatud, kas ja kui, siis millises osas on süüdistuses kirjeldatud asjaolud tõendatud, ei saagi teha tõsikindlat järeldust selle kohta, kas O. Kruuda tegu on aegunud või mitte. Kui kriminaalmenetlust kuriteo aegumise tõttu lõpetades tugineb kohus hüpoteetilisele eeldusele, et süüdistuses kirjeldatud faktid on tõesed, siis aegumise kohaldamise lõplik välistamine on võimalik alles kohtuotsuses.
  6. Ringkonnakohus leidis õigesti, et süüdistatava taotlus kriminaalmenetluse jätkamiseks rehabiliteerimise eesmärgil on KrMS § 274 lg 2 p 1 järgi kohtule siduv ja välistab igal juhul kriminaalmenetluse lõpetamise aegumise tõttu. Menetletavas asjas tühistas ringkonnakohus 9

(11)1-19-7473 maakohtu otsustuse O. Kruuda süüdistuses kriminaalmenetluse lõpetamise kohta täies ulatuses ja saatis kriminaalasja mh selles osas esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks. Sellises olukorras ei tähenda tõik, et ringkonnakohus jättis maakohtu argumendid O. Kruuda väidetava kuriteo aegumise kohta käsitlemata, seda, et edaspidi ripuks kriminaalmenetluse jätkamine O. Kruuda suhtes ära üksnes tema enda soovist kriminaalmenetlust (rehabiliteerimise eesmärgil) jätkata. Samuti ei takista maakohtu tühistatud määrus järgnevas menetluses O. Kruuda suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemist, kui kohus ei peaks sedastama aluseid õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks (KrMS § 309 lg 2) või kriminaalmenetluse lõpetamiseks (KrMS § 274). O. Kruuda väidetava kuriteo aegumist tuleb edasises menetluses kontrollida vajadusel üldises korras ja seda sõltumata maakohtu
  1. veebruari
  2. a määruses väljendatud seisukohtadest.
  3. Neil põhjusil ei saagi ringkonnakohtule ette heita, et ta ei andnud hinnangut maakohtu põhjenditele O. Kruuda suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise kohta.
  4. Kokkuvõttes tühistab kolleegium KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 1 juhindudes Tartu Ringkonnakohtu
  5. juuni
  6. a määruse osas, millega ringkonnakohus jättis maakohtu otsustuse kriminaalmenetluse lõpetamise kohta muutmata. Samuti tuleb tühistada Tartu Maakohtu
  7. veebruari
  8. a määrus lisaks ringkonnakohtu määruses märgitule ka osas, millega maakohus lõpetas kriminaalmenetluse A. Pärna ja J. Uibo selle käitumise kohta, mis süüdistuse kohaselt leidis aset enne
  9. oktoobrit
  10. Kolleegium saadab kriminaalasja selleski osas menetluse jätkamiseks maakohtule samas kohtukoosseisus. O. Kruudat puudutavas osas jääb ringkonnakohtu määruse põhiosa muutmata. Prokuratuuri määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
  11. Riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri
  12. juuli
  13. aasta määruse nr 16 § 1 lg-te 6 ning 10 ja § 7 lg 1 alusel rahuldab kolleegium A. Pärna kaitsja taotluse määrata määruskaebemenetluses A. Pärnale osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 129 eurot 60 senti (sh käibemaks 21 eurot 60 senti). KrMS § 187 lg 1 kohaselt jääb see summa menetluskuluna riigi kanda.
  14. Lisaks peab kolleegium kohtupraktika suunamiseks tarvilikuks juhtida tähelepanu järgnevale. Juhul kui

§ 384

lg-s 1 nimetatud juriidilisest isikust võlgniku varaline seisund on halvenenud seetõttu, et juhtorgani esindusõiguslik liige on teinud võlgniku varast teisele isikule väljamakseid, ilma et võlgnik oleks selle eest vastusooritust saanud, tuleb kõigepealt tuvastada, milline oli poolte tegelik tahe vara üleandmisel. Näiteks kui võlgnikust maksja (tema esindaja) ja vara saaja (tema esindaja) leppisid kokku (olid ühisel arusaamal), et vara maksjale (mingis osas) ei tagastatagi, kuid selle varjamiseks vormistatakse väljamaksed laenuna (võlaõigusseaduse (VÕS) § 396), on pooltevaheline laenuleping tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 kohaselt näilik ja seega tühine (TsÜS § 89 lg 2). Sellisel juhul varjatakse laenulepinguga, mis ei vasta poolte tegelikule tahtele, seda tehingut, mille pooled tegelikult tegid ehk kinget (VÕS § 259 jj). (Vrd ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 5. juuni 2019. a otsus nr 2-17-17217/37, p 21; 5. aprilli 2017. a otsus asjas nr 3-2-1-17-17, p-d 13–15 ja 2. novembri 2011. a otsus asjas nr 3-2-1-95-11.) Käsitledes kõnealuses olukorras küsimust, kas pankrotistunud võlgniku juhtorgani liige kahjustas

§ 384

lg 1 mõttes kohustustevastaselt võlgniku varalist seisundit, tuleb anda hinnang poolte vahel tegelikult sõlmitud kinkelepingule, mitte selle varjamiseks tehtud näilikule laenutehingule. Laenulepingu näilikkuse korral pole selle tingimuste majanduslikul ebamõistlikkusel võlgniku vaatepunktist

§ 384lg 1 kohaldamisel iseseisvat õiguslikku tähendust.

Küll võivad laenulepingu ebatavaliselt kahjulikud tingimused olla kaudne argument, mis kinnitab laenulepingu näilikkust ja varjatud tehingu olemasolu. Siiski võib ka teise tehingu varjamiseks näiliku laenulepingu sõlmimine, samuti mingi muu tehing, mis on suunatud tegelike tehingute ja õigussuhete varjamisele, olla käsitatav

§ 384lg 1 mõttes koosseisupärase teona. Seda näiteks juhul, kui kõnesoleva tehinguga loodud õigusnäivus (kaas)põhjustab selle, et võlgnikul 10

(11)1-19-7473 jäävad õigel ajal astumata asjakohased sammud enda kahjustatud varalise seisundi taastamiseks. Kolleegium märgib sedagi, et kui pankrotistunud isiku võlausaldaja või viimase esindaja esitab võlgniku pankrotimenetluses tunnustamiseks nõude, mille alusetust ta teab, on see üldjuhul karistatav

§ 209, mitte § 384 lg 1 järgi. (allkirjastatud digitaalselt) 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.