¹ lg 3 ja selles osundatud 22.12.2011 siseministri määruse nr 27 alusel vastu võetud väärteoasjades üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve korra alusel edastatakse jõustunud kohtumäärus üldkasuliku töö kohaldamise täitmiseks süüdlase elukoha järgsele PPA prefektuurile ja üldkasuliku töö koordineerimiseks eelviidatud korra § 2 lg 1 alusel PPA-le. 3. Tartu Maakohtu 11.06.2021 määrusega
lg 1 alusel lõpetas maakohus väärteoasjas asenduskaristuse kohaldamise menetluse, tõlgendas kujunenud olukorda K. Kuusniidu kasuks ja määras, et PPA täitmata jäänud 18.01.2021 kohtumäärusega kohaldatud üldkasulik töö ei kuulu uuesti enam arestiks tagasi arvestamisele ja K. Kuusniidu suhtes kohaldamisele. Maakohus oli seisukohal, et politsei jättis 18.01.2021 kohtumääruse täitmata ning 10.06.2021 väljastati määrus uuesti täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Üldkasuliku töö tegemiseks antud tähtaeg möödus 01.06.2021. Maakohtu hinnangul tuli tekkinud olukord lahendada K. Kuusniidu kasuks ja
18.01.2021 kohtumäärusega kohaldatud üldkasulik töö ei kuulu uuesti enam arestiks tagasi arvestamisele. 4. Tartu Maakohtu 11.06.2021 määruse peale esitas määruskaebuse PPA, kes palub tühistada maakohtu määruse, saata väärteoasi uueks arutamiseks või teha asjas uus määrus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda – s.o millega on menetlusalusele isikule üldkasuliku töö tegemiseks antud uus tähtaeg ning milline
lg 1 ette nähtud korras saadetakse süüdlase elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. 4.1. Kohtuväline menetleja ei nõustunud järeldusega, mille kohaselt on politsei jätnud täitmata 18.01.2021 kohtumääruse, kuna seadusest tulenevalt puudub politseil õiguslik alus üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks.
lg 1 sätestab selgesõnaliselt, et üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud kohtulahend süüdlase elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale ning et
lg 2 alusel määrab kohtulahendi saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist. Nimetatud muutus rakendus alates
Maakohus on oma määruses toonud ära üksnes järeldused, kuid määruse tekstist ei nähtu põhistust selle kohta, kuidas on maakohus nende järeldusteni jõudunud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
§-s 48 toodud vorminõuetele mittevastavuse osas. Nimelt tuleb põhistatud menetlusotsustuses, milleks on ka kohtumäärus, esitada põhjendused ja menetlusõiguslik alus määruse põhiosas, mitte resolutsioonis. Põhistava määruse lõpposas (resolutsioonis) esitatakse vaid lahendamisel tehtud otsustus ja edasikaebamise kord (
Maakohtu määruse resolutsiooni teine alapunkt aga sisaldab kohtu seisukohta, mille lisamine resolutsiooni ei ole vajalik ega põhjendatud. Vaatamata eeltoodule ei saa nõustuda määruskaebuse esitajaga selles, et maakohtu määruses puuduvad põhjendused. Asjaolu, et maakohtu põhjendused on napisõnalised, ei anna alust öelda, et tegemist on põhistuste puudumisega. Maakohtu seisukoha kujunemine selles, miks tuleb K. Kuusniidu suhtes asenduskaristamise kohaldamise menetlus lõpetada, on lugejale siiski jälgitav. Seetõttu ei ole alust rääkida
7. Küll aga nõustub ringkonnakohus määruskaebuses esitatud etteheitega, mille kohaselt ei edastanud maakohus määrust üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks selleks pädevale asutusele. Maakohus jättis tähelepanuta
lg-s 1 antud sõnaselge suunise, mille kohaselt saadetakse jõustunud kohtulahend üldkasuliku töö tegemiseks täitmiseks süüdlase 2 elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Selle asemel tugines maakohus vääralt
lg-le 3, mis on volitusnorm: üldkasuliku töö täitmise ja järelevalve korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Maakohtu poolt viidatud siseministri määrust ei ole tühistatud, kuid juba 02.01.2017 jõustus
lg 3 alusel kehtestatud justiitsministri määrus, mis reguleerib üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve korda kriminaalhooldusasutustes. Kuna politseiprefektuurid ei korralda juba alates 2017 üldkasuliku töö täitmist, ei olnudki politseil võimalik Tartu Maakohtu 18.01.2021 määrust täita. 8. Kuigi maakohtu eksimuse tõttu polnud võimalik K. Kuusniidu suhtes üldkasuliku töö täitmist korraldada, ei ole ka ringkonnakohtul võimalik üldkasuliku töö tegemiseks uut tähtaega anda. Seda ei oleks võimalik teha ka maakohtul. KarS § 69 lg 6 sätestab ühe alternatiivina, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus pikendada üldkasuliku töö üldist tähtaega. K. Kuusniit ei ole üldkasulikust tööst kõrvale hoidnud, samuti pole ta rikkunud temale pandud kontrollnõudeid või kohustusi. Kuivõrd 01.06.2021 möödus K. Kuusniidu antud üldkasuliku töö tegemise tähtaeg, käitus maakohus korrektselt, kui tõlgendas kujunenud olukorra K. Kuusniidu kasuks ning sellest tulenevalt lõpetas
Küll on kummastav, et maakohus, kes leidis, et üldkasuliku töö tegemist peab korraldama politsei, saatis üldkasuliku töö tegemise tähtaja möödumisel määruse täitmiseks kriminaalhooldusosakonda.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.