← Eesti

2-20-127790/11

Obsah (8)§ 477§ 173§ 172§ 174§ 139§ 122§ 133§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Kohtujurist Ilona Põld Määruse tegemise aeg ja koht 02.07.2021. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-127790 Tsiviilasi Talli

) § 613 lg 1 p 1 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi.

§ 477

lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 7 kohaselt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Kohus vaatab asja läbi ja lahendab kirjalikus menetluses (

477 lg 2). Kohtu hinnangul on esitatud ja kogutud materjalide põhjal võimalik teha asjas sisuline lahend.

  1. Vaidlus puudub selles, et Irene Kinnisvara OÜ on Tallinn, Keemia tn 11 korteri nr xx omanik. Eeltoodut kinnitab kinnistusraamatu andmed (dtl 37-38). Seega on Irene Kinnisvara OÜ Tallinn, Keemia tn 11 korteriühistu (edaspidi korteriühistu) liige korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg 4 tähenduses. KrtS § 1 lg 4 kohaselt on korteriühistu eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. Puudutatud isiku liikmelisust kinnitab ka avaldaja põhikirja p
  2. Avaldaja nõuab puudutatud isikult võlgnevust, mis on tekkinud seoses majandamis- ja kommunaalteenuste (edaspidi teenuste) osutamisega talle kuuluvale korteriomandile. Avaldaja tõendab oma nõuet teenuste arvetega (dtl 20-29) ning
  3. aasta majanduskavaga (dtl 39). Majanduskava on kinnitatud 26.09.
  4. Esitatud arvete kohaselt on võlgnevus 2535,37 eurot. Avaldaja nõude aluseks olevad arved on esitatud koos maksekäsu kiirmenetluse avaldusega ning samuti edastas kohus e-postiga arved puudutatud isikule uuesti 28.04.
  5. Puudutatud isikul oli võimalus tutvuda nõude aluseks olevate korteriühistu arvetega. Puudutatud isik ei esitanud vastuväited nõude arvestusele.
  6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldjuhul saab võlausaldaja täitmist nõuda siis, kui nõue on muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82).
  7. Esitatud tõendite kohaselt on põhivõlgnevus majandamis- ja kommunaalkulude eest 2535,37 eurot (vt tabelit). KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 ls 2 kohaselt viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Arvetel on märgitud viivise määraks 0,022% päevas, mis vastab VÕS §-s 94 sätestatud 2 intressimäärale. Viivist on kohus arvestanud vastavalt avaldusele maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise seisuga 17.07.
  8. Kohtu arvutuste kohaselt on viivis 83,33 eurot. Võlgnevuse ja viivise arvutuskäik. Arve nr Kuupäev Summa 909184045 30.09.2019 226,34 910184045 31.10.2019 354,96 911184045 30.11.2019 344,88 912184045 31.12.2019 308,19 1184045 31.01.2020 254,20 2184045 29.02.2020 283,57 3184045 31.03.2020 297,70 4184045 30.04.2020 231,65 5184045 31.05.2020 233,88 Kokku 2535,37 Tähtaeg Viivis päevas 25.10.2019 0,022% 25.11.2019 0,022% 25.12.2019 0,022% 25.01.2020 0,022% 25.02.2020 0,022% 25.03.2020 0,022% 25.04.2020 0,022% 25.05.2020 0,022% 25.06.2020 0,022% Päevade arv 266 235 205 174 143 114 83 53 22 Viivis 13,25 18,35 15,55 11,80 8,00 7,11 5,44 2,70 1,13 83,33
  9. Avaldaja ei ole tõendanud arvel nr 912184045 märgitud võlgnevuse menetlemise eest esitatud 40 euro suurust nõuet. Korteriomanikule ei tekita kohustusi ainuüksi talle arvete esitamine (RKTKo 3-2-1-53-10, p 14). Võlgnevuse menetlemisega seotud nõue jääb rahuldamata.
  10. Kohus rahuldab korteriühistu avalduse osaliselt ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse majandamis- ja kommunaalteenuste eest 26.06.2020 seisuga 2535,37 eurot ning viivise 17.07.2020 seisuga 83,33 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  11. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses (

§ 173

lg 1).

§ 172

lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetluskulud jätmine avaldaja kanda ei oleks õiglane. Kuivõrd kohus jätab avalduse rahuldamata marginaalses osas (1,5% ulatuses), siis jäävad menetluskulud täies ulatuses puudutatud isiku kanda. 11.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 12. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldaja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja Harju Maakohtule esitatud avalduselt riigilõivu 275 eurot.

§ 139

lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Kohus lahendas asja hagita menetluses (

475 lg 1 p 13 alusel).

§ 477

lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. RLS § 59 lg 1 kohaselt hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana.

§ 122

lg 3 kohaselt hagita asja hind on hagita asjas avaldusega taotletu või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus.

§ 133

lg 1 kohaselt hagihind 3 arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi.

§ 172

lg 10 ls 3 kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Avaldaja põhjendatud ja vajalik kulu on avalduselt tasutud riigilõiv 275 eurot. 13. Avaldaja palub välja mõista lepingulise esindaja kulu 5 tunni eest 400 eurot. Õigusabikulud koosnevad: materjalide kogumine ja kalkulatsiooni koostamine 1 tund; avalduse koostamine 3,5 tundi; suhtlemine kohtuga 0,5 tundi. Puudutatud isik vastuväiteid ei esitanud. 14.

§ 175

lg 1 ls 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Eeldada tuleb esindaja menetluskulude arvestamisel märgitud ajakulu õigsust. Kohus peab avaldaja

§ 175lg 1 järgi lepingulise esindaja tunnitasu ning ajakulu põhjendatuks.

Kohus määrab avaldaja lepingulise esindaja kulude suuruse ja hüvitise riigilõivu eest kindlaks taotletud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.