) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida
lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.
lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). 4. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja E. K. (hagiavalduse lisa 1, sünnitunnistus). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu
§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei 3 ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta
lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11).
lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (
5. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud
§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja on esitanud kohtule koos vastusega maksekorraldusi teenuste, riiete jm ostmise kohta. Maksekorraldused ei tõenda aga, et maksekorraldustel märgitud kulud oleksid seotud hagejaga. Samuti peab kohus vajalikuks selgitada, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju või tasuda teatud teenuste eest (s.h nt riided, meelelahutus), siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe lapsega kooselava vanemaga. Samuti on kostja esitanud S. P. konto väljavõtte, millest nähtuvalt on nimetatud isik teinud hagejale ülekandeid keskmiselt 12 eurot kuus. Puuduvad tõendid, et tegemist oleks olnud kostja poolt makstava elatisega. Samuti ei saa kostja valida, millisele kontole ta elatist tasub. Kui hageja seaduslik esindaja soovib elatise laekumist oma kontole ja ei kiida ka heaks elatise tasumist hageja kontole, siis ei saa lugeda elatist tasutuks. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole elatist igakuiselt regulaarselt tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. 4 6. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise alates hagiavalduse esitamisest summas 350 eurot. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud järgnevast: toidukulud 170 eurot, eluasemekulud 286,71 eurot, interneti ja televisioonikulud 25,77 eurot, sidekulud 12 eurot, treeningute kulu 70 eurot, kulud riietele 80 eurot, tervishoiukulud (s.h breketid) 100 eurot, transpordikulud 23,65 eurot, muud kulud (s.h suvelaager, mööbel, koolitarbed) 38,33 eurot. Kostja on leidnud, et hageja igakuised kulud on osaliselt ülepaisutatud. 6.1 Hageja on märkinud toidukuludeks (s.h ka hügieeni ja majapidamistarbed) kokku 170 eurot. Kostja on 04.05.2021 eelistungil kinnitanud, et ta on nimetatud summaga nõus. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Üldteadaolevalt vajavad lapsed lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju ning nende toidulaud peab olema mitmekesisem. Samuti ei saa pidada ebavajalikuks kulutusi hügieenile ja majapidamistarvetele. Kohtu hinnangul on ka nimetatud kulud eluliselt usutavad. Kohus loeb toidu-, hügieeni- ja majapidamiskulud mõistlikuks ja põhjendatuks seega 170 euro ulatuses. 6.2 Hageja on välja toonud eluasemekulud kokku summas 286,71 eurot kuus, mis koosneb üürist ja kommunaalkuludest. Hageja on koos hagiavaldusega esitanud ka üürilepingu, mille kohaselt moodustab igakuine üür 450 eurot ning hageja seadusliku esindaja konto väljavõtte, millest nähtuvad üürimaksed (hagiavalduse lisa 2 ja 3). Samuti on hageja esitanud korteriühistu xxxx Kliendilaekumiste aruande, millest nähtub kommunaalkulu olemasolu (hagiavalduse lisa 4). Kohtu hinnangul on eluasemekulud vajalikud ja neile märgitud suurus mõistlik ja põhjendatud arvestades hageja poolt esitatud tõenditega. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Seega saab kulusid eluasemele pidada vajalikuks ja mõistlikuks 286,71 euro ulatuses. Ka kostja on nimetatud summaga menetluses nõustunud. 6.3 Interneti ja televisioonikulude osas summas 25,77 eurot ning sidekulude osas 12 eurot ei omanud kostja samuti vastuväiteid. Hageja on esitanud nimetatud kulutuste osas ka Elisa arvelduste väljavõtte ning hageja ema konto väljavõtte Netflixi tasu osas (hagiavalduse lisa 5 ja 6). Seega on nimetatud kulud põhjendatud kokku 37,77 euro ulatuses. 6.4 Hageja poolt esitatud treeningukulu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Kuigi iseenesest ei saa treeningutel osalemist pidada ebamõistlikuks ning igasugune liikumine on kasulik, siis ei ole hageja esitanud kohtule ühtegi tõendit treeningutel osalemise ja kulude kandmise kohta. 6.5 Üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Kasvueas lapse sage garderoobi uuendamine on hädavajalik ning oluline on asjaolu, et laps 5 elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Kuigi iga kuu ei ole vajadus uusi riideid osta, siis on mõnel kuul nimetud kulud suuremad. Samuti märgib kohus, et hagejal on võimalus ka valida, millisest poest ning millise hinnaga asju osta. Seega on kohtu hinnangul nimetatud kulu põhjendatud 50 euro ulatuses. 6.6 Kulutused tervishoiule on kohtu hinnangul mõistlikud 10 euro ulatuses. See, et lastel tuleb aegajalt tarvitada teatud ravimeid (nt valuvaigisteid, palavikualandajaid, käsimüügiravimid külmetuse leevendamiseks) ja vitamiine on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Samas ei ole hageja esitanud tõendeid, et tal oleks vaja igakuiselt osta kalleid retseptiravimeid või tasuda breketite eest. 6.7 Transpordikulud on hageja väljatoonud 23,65 euro ulatuses ning esitanud tõendina Kaskokindlustuse poliisi ning konto väljavõtte liikluskindlustuse maksete kohta (hagiavalduse lisad 7 ja 8). Samas ei ole hageja esitanud tõendeid selle koha, kui tihti on sõiduautot vajalik kasutada ning palju keskmiselt igakuiselt sõidetakse. Kohus peab iseenesest usutavaks, et teatud transpordikulud võivad igakuiselt tekkida, kuna aegajalt on vajalik teha ka pikemaid sõite autoga, millest tulenevalt saab elatise alla lugeda ka kütuse kulu ning kindlustuse kulu. Kohus peab mõistlikuks igakuiseks kuluks transpordile 15 eurot. 6.8 Muude kulude osas (s.h suvelaager, mööbel, koolitarbed) ei ole hageja kohtule ühtegi tõendit esitanud. Samas peab kohus eluliselt usutavaks, et teatud kulud võivad igakuiselt täiendavalt tekkida. Koolis käimiseks on vajalik osta vihikuid, kirjatarbeid, kunstitarbeid jms. Samuti võivad kaasneda koolis käimisega muud kulud, s.h käiakse ekskurssioonidel, kogutakse klassiraha jms. Kohus peab muid kulusid, eelkõige kulusid koolikohustuse täitmiseks 15 euro ulatuses mõistlikuks. Suvelaagri ega mööbli osas ei ole hageja kohtule ühtegi tõendit esitanud. 6.9 Seega on hageja igakuised kulud eluliselt usutavad ja põhjendatud ca 584 euro ulatuses, millest kostja osa moodustab 292 eurot. Tegemist on käesoleval ajal kehtiva elatise miinimummääraga. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab iseenesest alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. 7.
lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on
lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla
lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on
Mõjuvaks põhjuseks võib
lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 6 Kostja on menetluses tuginenud oma majanduslikule olukorrale ning 04.05.2021 eelistungil välja toonud, et tema mitteametlikuks sissetulekuks juhutöödelt moodustab kuni 1000 eurot. Samuti on kostja oma 18.05.2021 esitatud seisukohas märkinud, et tema igakuisteks kuludeks on üür ja kommunaalkulud 700 eurot, telefoniarve kuni 34 eurot, toit 230 eurot, hügieen ja riided 80 eurot. Samas ei ole kostja kohtule esitanud kulude tõendamiseks ühtegi kuludokumenti, millest nähtuks kulude suurus ja nende tasumine. Iseenesest on eluliselt usutav, et igakuiselt võivad teatud kulud kostjal ka tekkida nt toidule, hügieenile, eluasemele. Samas on kostjal kohtu hinnangul ka võimalus teatud kuludelt kokku hoida (nt sideteenused, riided). See, et kostja suhtes on alustatud mitmeid täitemenetlusi ning pangakontodel käesoleval ajal vabad vahendid puuduvad, ei ole aluseks elatise vähendamisel. Kohus on seisukohal, et kuna kostja ei ole töövõimetu ning tema igakuiseks sissetulekuks on olnud kuni 1000 eurot, siis on kostja majanduslikult võimeline hagejale elatist vähemalt miinimummääras tasuma. Kostja ei ole tõendanud, et lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel kahjustuks kostja enese tavaline ülalpidamine. Seega on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei esine asjas erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks täiendavalt alla miinimummäära. Kohus selgitab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 32-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. 8. Käesoleval juhul ei ole kohtu hinnangul alust kalduda kõrvale ka elatise tasumise proportsioonist. Kostja on viidanud hageja ema sissetulekuks 1200 eurot ning kinnitanud, et tema sissetulek moodustab kuni 1000 eurot. Hageja vanemate sissetulek ei ole seega oluliselt erinev. Samuti ei ole kostja töövõimetu ning puuduvad tõendid selle kohta, et kostjal ei oleks võimalik vajadusel leida endale ametlik töökoht ning lisasissetulekut. 9. Kostja on viidanud, et lapse seaduslikule esindajale laekub ka peretoetus, millega tuleks elatise väljamõistmisel arvestada. Samuti on kostja viidanud RAKE uuringule. Kohtul on võimalik vähendada alaealistele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad.
-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus
lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada
lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Kohus on seisukohal, et 7 käesoleval juhul puudub alus peretoetuse arvelt elatise vähendamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et käesoleval juhul esineksid sellised erandlikud asjaolud, mille alusel saaks arvestada peretoetuse laekumisega hageja emale ning selle arvelt elatist vähendada. Samuti selgitab kohus, et kostja poolt viidatud uuringust nähtuvad laste keskmised igakuised kulud. Kohtul tuleb kulude põhjendatuse hindamisel lähtuda aga konkreetse isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kohus ei saa vähendada elatist üksnes tehtud analüüsi pinnalt. Seega ei pea kohus vajalikuks ega põhjendatuks elatist mingis osas vähendada lähtudes nimetatud uuringust.
Seega tuleb elatise summad tasuda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu viimasel kuupäeval järgmise kuu eest ette. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. 12. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka elatise tagasiulatuvalt alates 05.01.2020 kuni 04.01.2021 summas 1654 eurot. 8
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.
mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-13613, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Kohus selgitab ,et isegi juhul, kui elatist järjepidevalt nõutud ei oleks, siis ei tähenda see, et hageja oleks kaotanud õiguse elatist tagasiulatuvalt nõuda. Käesoleval juhul on kostja 04.05.2021 eelistungil kinnitanud, et elatise teemat on arutatud ning elatist on küsitud. Seega on hageja õigustatud ka tagasiulatuvat elatist nõudma. Kostja ei ole tõendanud, et tagasiulatuva summa välja nõudmine asetab teda raskesse majanduslikku olukorda. Tagasiulatuva elatise summa määramisel on hageja lähtunud elatise miinimummäärast. Aastane elatise summa, mida kostja oleks pidanud tasuma oli seega 3504 eurot (12 x 292). Hageja on kinnitanud, et kostja on tasunud elatist sularahas 1850 eurot. Samuti on hageja märkinud, et kostja on tasunud hageja sünnipäevakulud summas 200 eurot. Kohtu hinnangul saab ka viimati nimetatut lugeda elatise alla kuuluvaks, kuna tegemist on hageja kuludega. Seega peab kohus põhjendatud tagasiulatuva elatise suuruseks 1454 eurot (35041850-200). 13. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks tagasiulatuv elatis perioodi eest 05.01.2020 kuni 04.01.2021 summas 1454 eurot. 9 14. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. Menetluskulud 15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Seega puudub vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.