Obsah (13)

§ 236§ 243§ 328§ 162§ 438§ 436§ 657§ 651§ 654§ 229§ 333§ 171§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 18. august 2021, Tartu Tsiviilasja number 2

§ 236

) ja osaleda nende uurimises (

§ 243

lg 3), esitada seisukohti ja vastuväiteid (

§ 328ja § 392 lg 1 p-d 1-4).

Menetlusosalisel on ärakuulamisõigusest tulenev õigus esitada kohtule oma seisukohtade toetamiseks ja põhistamiseks väiteid isegi siis, kui need võivad teist isikut kahjustada. Ärakuulamisõiguse tagamiseks on oluline, et menetlusosaline saaks oma positsiooni vabalt 6 kaitsta. Esitatud väidete asjakohasust hindab kohus ning teisel poolel on võimalik nendele vastu vaielda. Eeltoodust tulenevalt kontrollis maakohus, kas tsiviilasjas 2-19-10059 ärakuulamisõiguse raames esitatud

1. oktoobri 2019 seisukohas ja
2. veebruari 2020 määruskaebuses on kohtule esitatud ilmselgelt valesid ja nende tsiviilasjadega ilmselgelt mitteseotud hagejat kahjustavaid väiteid. Tsiviilasja nr 2-19-10059 esemeks oli KÜ X
3. juuni 2019 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamine. Hagi kohaselt on
4. oktoobri 2019 seisukohas esitatud faktiväide, et hageja tekitas korteriomanikele teadlikult ja tahtlikult kahju.
5. veebruari 2020 määruskaebuses on aga Riigikohtule avaldatud väide, et : „/…/ ühistus [on]tekkinud olukord, kus ametis olev juhatus ei täitnud oma kohustusi piisava hoolsusega (olles tekitanud kokkukutsujatele varalist kahju)“. Kuivõrd
6. juuni 2019 üldkoosolekul otsustati hageja korteriühistu juhatusest tagasi kutsuda (I kd tl 11), ei olnud eeltoodu vaidluse eset arvestades kuidagi ebakohane ega asjasse puutumatu. Väidete paikapidavusele ning hinnangute kohasusele sai kohus anda vajadusel hinnangu tsiviilasjas 2-19-10059 ning seetõttu ei kuulu väited täiendavalt kohtulikule kontrollile. Järelikult ei ole ka nende väidete ning väärtushinnangute esitamine tsiviilasjas nr 2-19-10059 avaldamine VÕS § 1046 ja VÕS § 1047 mõistes.
7. jaanuari 2020 taotlus tsiviilasjas nr 2-18-9351 toimikuga tutvumiseks ei ole menetlusdokument eeltoodud tähenduses. Samas on ka see dokument esitatud üksnes kohtule eesmärgiga tutvuda kohtutoimikuga ning avaldamist kolmandatele kõrvalistele isikutele andmete või hinnangute teatavaks tegemise näol ei ole dokumendi esitamisega toimunud. Kostja ei avaldanud dokumendis midagi, mis oleks taotluse eesmärki arvestades ülemäärane ja ilmselgelt ebaõige. Järelikult ei saa ka taotluse esitamist lugeda avaldamiseks VÕS § 1046 ja § 1047 mõistes. Kui pidada
8. jaanuari 2020 taotluse esitamist avaldamiseks, ei riku dokumendis sisalduv hageja isikuõigusi VÕS § 1046 lg 1 ega § 1047 lg 1 ja 2 järgi. Kostja ei ole väitnud, et hageja on teinud midagi ebaseaduslikku, vaid et toimikuga tutvumise eesmärgiks oli tuvastada, kas hageja tegevuses võivad esineda puudujäägid. Tegu oli uue juhatuse liikme sooviga asjaolu kontrollida. Eeltoodut ei saa juhatuse liikme seadusest tulenevaid kohustusi arvestades lugeda ebakohaseks, eriti kui tegu oli kohtuasjaga, milles hageja esindas korteriühistut vaidluses oma emaga, mis võib ka keskmisel mõistlikul inimese tekitada küsimuse juhatuse liikme lojaalsuskohustuse täitmisest. Kuigi hageja pole väidet ebaõigeks nimetanud, on kostja taotluses ka selgitanud, et temale ei ole ühistu juhtimist puudutavaid dokumente üle antud ning et selle tõttu puudub tal ning korterite 1, 4 ja 6 omanikel info, mis oli tsiviilasja nr 2-18-9351 sisuks. Eelöeldu ei sisalda ühtegi asjaolu hageja kohta, mida saaks käsitleda laimavana. Seega ei saa väidetest tuleneda ka hageja isikuõiguste rikkumist VÕS § 1047 mõistes. Taotlus ei sisalda ka faktiväidet, et hageja on varjanud korteriomanike eest tsiviilasja nr 2-18-9351 sisu. Eeltoodut arvestades ei saa ainuüksi teatud kahtluse kontrollimise soovi väljendamist lugeda ebakohase väärtushinnangu esitamiseks VÕS § 1046 mõistes. Kui eeltoodud dokumendid ka lugeda avaldatuks, ei kaasneks sellega vastutust tulenevalt VÕS § 1046 lg 1 teisest lausest ning VÕS § 1046 lg-st 2 eelkõige juhatuse liikme kõrgendatud kriitikataluvuse põhimõttest lähtuvalt. Kohus jättis menetluskulud

§ 162

lg 1 alusel hageja kanda ning määras kostja õigusabikulud kindlaks summas 600 eurot, s.o täies ulatuses. Hageja vastuväited menetluskulude suurusele ei ole põhjendatud. Olukorras, kus kohus on määranud asjas eel- ning kohtuistungi, ei saa kohtuistungiga seotud õigusabikulu lugeda põhjendamatuks. Ka ei ole asjakohane hageja viide riigi õigusabi tasude maksmise ja kulude hüvitamise korrale, mis kehtib 7 selgelt vaid riigi poolt rahastatava riigi õigusabi korral mitte aga eraõiguslikes suhetes advokaadi ning lepingulise kliendi vahel. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkunud menetlusõiguse norme, hinnates tõendeid ebaõigesti. Maakohus leidis ebaõigesti, et andmete avaldamine saab olla toimunud vaid
2. juuni 2019 üldkoosoleku protokolli osas. Riigikohus ega seadusandja pole täpselt määratlenud kolmandate isikute ringi. VÕS § 1047 mõistes on andmete avaldamine toimunud, kui mistahes viisil on andmeid avaldatud kolmandale isikule. Seda kinnitab ka asjakohane kohtupraktika. Maakohus hindas ka tõendeid valesti. Hageja pole varasemalt suhelnud ühegi ühistuliikmega e-posti aadressil X. Laimava sisuga kirjad saatis kostja omal algatusel nimetatud aadressile ning hageja kasutas vastamisel samu adressaate, mille kostja oli algses kirjas lisanud saajate reale. Nimetatud aadressile adresseeritud kirju luges ja loeb A.A. tütar, kelle kontaktaadressiks on antud meiliaadress tänaseni. Isikute ring, kellele tütar kõnealuseid e-kirju edastas või lugemiseks näitas võib olla ka suurem, arvestades, et kostja, kes pole korteriühistu liige, viitas hageja kriminaalsele tegevusele. Kui kostja ise on andmeid avaldanud, siis ongi ta vastutav VÕS § 1047 alusel ebaõigete andmete avaldamise eest. Maakohus tuvastas ainult ühe hagiavalduses esitatud vaidlusaluse valeväite, et hageja ei ole tekitanud ühistule ja korteriühistu liikmetele kahju, lugedes selle ebaõigeks. Ülejäänud tegelikkusele mittevastavate faktiväidete ja väärtushinnangute õigusvastasuse tuvastamisega kohus ei tegelenud. Maakohus on seisukoha võtnud asjaolusid hindamata ja rikkudes sellega

§ 438lg-t 1.

Maakohus kohaldas vääralt VÕS § 1047 lg-t 3, kui leidis, et kostja tegevus ei olnud õigusvastane ja tegelikkusele mittevastavate väidete sidumine hagejaga pole hageja au teotav. Maakohus jättis arvestamata ja hindamata avaldatud laimava sisuga episoodid tervikuna, avaldamise eesmärgi (kostja korteriühistu tasustatud juhatuse liikmeks saamine) ning avaldatu korduvuse, kuigi viimasele juhiti tähelepanu ringkonnakohtu poolt samas tsiviilasjas

1. mai 2020 määrusega. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule (TsÜS § 138 lg 2). Hageja ei pea taluma võõra isiku avalikku halvustamist ühistuliikmete ja kolmandate isikute ees. Kostja pole tõendanud, et täitis tulenevalt VÕS § 1047 lg 3 asjaolu kontrollimise kohustuse põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Kohus on oma otsuses väljunud ka hagi raamidest. Maakohus hakkas ise tegelikke asjaolusid tuvastamata otsima tõlgendusi, mida kostja avaldamisel silmas pidas ning keskendus asjaoludele, mis ei ole hagi esemeks (vt maakohtu põhjendused toimikuga tutvumise taotluse kohta). Riigikohus on leidnud, et isiku õigust olla üldsuse ees kujutatud tõeselt saab rikkuda ka sel teel, et avalduses ei viidata faktidele, kuid jäetakse mulje, et faktid on olemas. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (Riigikohtu
2. mai 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05). Maakohus on rikkunud ka

§ 436lg-t 4.

Kostja pole üheski menetlusdokumendis viidanud nagu oleksid tunnistajatest ühistuliikmed kartnud hagejat või mõnda teist ühistuliiget. 8 Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja kohtuistungil ja lõppsõnas viidatud asjaolu, et juhul, kui tunnistajate üllatuslikud väited hirmu/ähvarduste/kartmise teemadel oleksid tegelikud, siis oleks seda saanud tõendada dokumentaalselt. Maakohus on õigustamatult keeldunud rahuldama hageja taotlusest tõendit kogumiseks (vt

1. märtsi 2021 kohtuistungi protokoll), kuid on otsuse tegemisel tuginenud kostjale lojaalsete tunnistajate pahatahtlikele valeväidetele. Riigikohus on leidnud, et faktiväite tõesus ega väärus ei olene sellest, kui paljud inimesed sellesse usuvad. Seega puudus maakohtul alus jätta hagi rahuldamata vaid põhjusel, et kostja faktiväide põhines kellegi veendumusel või arvamusel, samuti ei vabasta see avaldajat PS §-st 19 tulenevast kohustusest arvestada ja austada seejuures teiste isikute õigusi ja vabadusi ning järgida seadust (Riigikohtu
2. juuni 2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-02). Hinnangu väljaütleja peab lähtuma heast tahtest, mistõttu ei tohi väärtusotsustus olla spekulatiivne. Kostja menetluskulud 600 eurot pole põhjendatud. Mõlema kohtuistungi ajakulu (3+3 tundi) polnud menetluse seisukohalt põhjendatud ega vajalik. Kohtuistungite pikkus ei sõltunud hagejast. Kostja seaduslik esindaja pole esitanud menetluskulude detailset koosseisu sisaldavate kulude nimekirja. Kostja esindaja tunnitasu puudumisel võib kohus lähtuda tunnitasu määramisel justiitsministri
3. juuli 2016 määrusest nr
5. Kostja (vastustaja) palub apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Kaebus ei ole põhjendatud ja ükski selles esitatud väide ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Korteriühistu liige A.A. andis kostjale oma kontaktina enda tütre e-posti aadressi ning ta on talle saadetud e-kirjad nimetatud aadressilt kätte saanud. Asjaolu, kas lisaks adressaadile luges nimetatud kirju ka A.A. tütar või veel keegi, ei saa kostja mingil viisil mõjutada. Isikul on õigus määrata aadress, millele ta soovib e-kirju saada, samuti on tal õigus võimaldada talle saabunud e-posti lugeda kolmandatel isikutel. Samas ei ole mingeid tõendeid selle kohta, et A.A.le saadetud e-kirjadega oleks tutvunud mõni kõrvaline isik. Seetõttu on etteheide maakohtu lahendile selles osas arusaamatu ning põhjendamatu. Hageja on maakohtule ette heitnud hagi raamidest väljumist, ent apellatsioonkaebusest ei selgu, milles täpsemalt väidetav rikkumine seisnes. Maakohus on toimikuga tutvumise taotluse osas analüüsinud hageja nõuet ning sellesse puutuvaid tõendeid ning on selle tulemusena põhjendatult jõudnud järeldusele, et kostja ei ole viidatud dokumendis väitnud, et hageja on teinud midagi ebaseaduslikku. Tegemist on kohtu järeldusega ning selle põhjendamisega, mida ei saa mingil viisil käsitleda hagi raamidest väljumisena, kuna kohus on hinnanud tõendeid hageja nõude põhjendatuse hindamiseks. Etteheide, nagu oleks maakohus tuginenud otsuse tegemisel kostjale lojaalsete tunnistajate pahatahtlikele valeväidetele, on üllatuslik. Apellatsioonkaebusest ei selgu, milliste tõendite alusel on tunnistajate usaldusväärsus seatud kahtluse alla. A.A. ja B.B. andsid tunnistusi vande all ning nende ütlused on lubatud ja asjakohased tõendid. Asjaolu, et tunnistajad viitasid ütlustes oma tunnetele seoses korteriühistus toimunud konfliktidega, ei oma hageja nõude tõendatuse seisukohalt tähtsust ning seega ei ole maakohus tunnistajate ütlusi refereerides rikkunud

§ 436lg-t 4.

Jääb arusaamatuks, milliste dokumentaalsete tõenditega on võimalik isiku hirmu tõendada ning kuidas saanuks maakohus vastavaid tõendeid täiendavalt koguda. Tunnistaja poolt teadvalt ebaõigete ütluste andmine kohtumenetluses on kuritegu KarS § 320 järgi. Hagejale teadaolevalt ei ole tunnistajaid sellise kuriteo toimepanemises süüdi mõistetud ning seega on hageja väide tunnistajate poolt valeütluste andmise kohta paljasõnaline. Arusaamatu on ka hageja arutluskäik menetluskulude suuruse ja koosseisu kohta. Väide, et kulutused on põhjendamatud, kuna hageja kohtuistungit ei soovinud, on asjakohatu. Kui hageja otsustas pöörduda oma nõudega kohtusse, pidi ta arvestama, et maakohus võib lahendada asja 9 kohtuistungil ning sellega kaasnevad mõlemale poolele menetluskulud. Eeldus, et lepingulise esindaja tasu suuruse määramisel peaks lähtuma riigi õigusabi osutamise eest makstavatest määradest, ei põhine ei seadusel ega senisel kohtupraktikal. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon jätta hagi rahuldamata on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus (

§ 657lg 1 p 1).

Hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi hagi rahuldamata jätmisel. 7. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse täielikult, millest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses (

§ 651lg 1).

Asjas puudub vaidlus selles, et hageja on KÜ X juhatuse liige. Hageja kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi korteriühistu üldkoosoleku

1. juuni 2019 otsusega. Sama otsusega valiti korteriühistu juhatuse liikmeks kostja. Tartu Maakohtu
2. novembri 2019 määrusega tuvastati üldkoosoleku
3. juuni 2019 otsuste tühisus (tsiviilasi nr 2-19-10059). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kõik hagis kostjale etteheidetavad väited on seotud hageja poolt korteriühistu juhatuse liikme kohustuste täitmisega. 8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et asjas tuleb esmalt tuvastada, kas hagis esitatud kostja väljaütlemisi hageja kohta saab pidada VÕS § 1046 lg 1 ja § 1047 tähenduses avaldamiseks. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega p-s 22 ja ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lg 6).

Maakohus on nimetatud asjaolu kontrollimisel lähtunud Riigikohtu praktikast (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05 p 25) ja põhjendatult jõudnud järeldusele, et korteriühistu liikmetele korteriühistu tegevuse kohta saadetud e-kirjades ja üldkoosoleku protokollis hageja kui korteriühistu juhatuse liikme kohta kajastatut ei saa pidada käesolevas asjas andmete teatavaks tegemiseks avalikkusele, st kolmandatele kõrvalistele isikutele. Seejuures on maakohus õigesti arvestanud asjaoluga, et KÜ X liikmete arv on väike, lisaks hagejale said e-kirjad veel neli inimest, sh hageja ema C.C. ja hageja elukaaslane D.D. E-kirja ülejäänud adressaatide A.A. ja B.B.ga olid hagejal juba eelnevalt halvad suhted ja nende ütlustega tunnistajatena on tõendatud, et just nemad kutsusid kostjat endale „appi“ hageja ja korteriühistuga seotud probleeme lahendama. Ka seetõttu ei saa kostja poolt vaidlusaluste e-kirjade saatmist käsitleda andmete avalikustamisena avalikkusele. Maakohus on samuti põhjendatult tuvastanud, et korteriühistu liige A.A. andis ise korteriühistuga suhtlemiseks oma tütre e-posti aadressi. Seda aadressi kasutas ka hageja ise suhtlemisel teiste korteriühistu liikmetega (I kd lk 83). Seega ei saa kostja poolt e-kirja saatmist A.A. poolt antud kontaktaadressil pidada avaldamiseks VÕS § 1046 lg 1 ja § 1047 tähenduses. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukoha ja põhjendustega otsuse p-des 26-29, et andmete avaldamiseks ei saa pidada ka kostja poolt hageja kohta avaldatut kohtule esitatud menetlusdokumentides tsiviilasjades nr 2-19-10059 ja 2-18-

1. 9.Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu seisukohaga, et andmete avaldamiseks kostja poolt saab pidada
2. juuni 2019 üldkoosoleku protokolli edastamist registriosakonnale (vt maakohtu põhjendused otsuse p-s 25). Kuigi tegemist on dokumendiga, millega KrTS § 63 lg 1 ja MTÜS § 77 lg 1 alusel (maakohus on viidanud ebaõigesti ÄS § 28 lg-le 1) on igaühel võimalik registripidaja juures tutvuda, ei saa käesolevas asjas tuvastatud asjaolude pinnalt pidada seda üldkoosoleku protokolli edastamise eesmärgiks ning käsitleda sellekohast kostja tegevust 10 andmete avaldamisena kõrvalistele isikutele VÕS § 1046 lg 1 ja § 1047 tähenduses. Üldkoosoleku protokolli registripidajale edastamine oli juhatuse kohustus MTÜS § 10 lg 2 ja 3 alusel üldkoosolekul otsustatud õigusmuudatuste registrisse kandmiseks. Seetõttu puudus maakohtul vajadus hinnata
3. juuni 2019 üldkoosoleku protokollis esitatu osas ka muid nõude eeldusi ning sellekohased põhjendused (sh osas, milles maakohus tuvastas ebaõige faktiväite avaldamise kostja poolt) tuleb maakohtu otsuse põhjenduste hulgast välja jätta (maakohtu otsuse p-d 30-33). Tegemist on õiguse kohaldamise küsimusega, mis on kohtu pädevuses sõltumata poolte seisukohtadest (

§ 438lg 1).

10. Ringkonnakohus märgib, et hageja ei ole maakohtu seisukohtadele, miks kostja tegevust ei saa käsitleda andmete avalikustamisena, apellatsioonkaebuses selgeid vastuväiteid esitanud. Hageja on tuginenud vaid üksikutele varasematele kohtulahenditele (apellatsioonkaebuse p 3 teine lõige).

§ 436

lg 2 ja 4 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning ei või otsust tehes tugineda asjaoludele, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti ei ole kohus otsuse tegemisel seotud teistes kohtuasjades tehtud kohtulahendites võetud seisukohtadega. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et hageja viidatud kohtuasjades ei kattu asjaolud käesolevas tsiviilasjas tuvastatuga. Erinevalt tsiviilasjades nr 2-06-12696 ja 2-17-16664 tuvastatust ei ole kostja käesolevas asjas halvustanud hageja isikut, vaid on kritiseerinud üksnes tema tegevust korteriühistu juhatuse liikmena. Väited lasteaia õpetaja kohta teistele lapsevanematele (tsiviilasi nr 2-20-10947) ei ole võrdsustatavad informatsiooni edastamisega korteriühistu tegevuse kohta korteriühistu liikmetele. On tõsi, et Riigikohus ei ole tsiviilasjas nr 3-2-1-127-08 välistanud võimalust, et VÕS § 1046 alusel saab mittevaralise kahju hüvitust nõuda ka juhul, kui isiku au on teotatud kohtumenetluses teise poole poolt kohtule esitatud kirjades. Sellise Riigikohtu praktikaga on kooskõlas ringkonnakohtu

1. mai 2020 määruse käesolevas asjas seisukoht, et tsiviilkohtumenetluse ärakuulamisõigusega esitatav väidete esitamine võib olla eraldi kohtumenetluses kaitstav siis, kui menetlusosaline esitab ilmselgelt vale ja selle tsiviilasjaga mitteseotud teist isikut kahjustava väite. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on käesolevas asjas põhjendatult tuvastanud, et kohtule esitatud menetlusdokumentides tsiviilasjas nr 2-19-10059 ja toimikuga tutvumise taotluse esitamisel tsiviilasjas nr 2-18-9351 tegutses kostja korteriühistu juhatuse liikmena ja käesolevas kohtuasjas hagetavad väited sisaldasid üksnes kriitikat hageja kui korteriühistu endise juhatuse liikme tegevuse osas. Seega ei saa nende väidete teatavakstegemist kohtuasjade menetlemisega seotud kohtunikele ja kohtuametnikele käsitleda avaldamisena VÕS § 1046 lg 1 ja § 1047 tähenduses. 11.Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väitele, et maakohus ei ole otsuses käsitlenud enamust kostja poolt hageja kohta avaldatud tegelikkusele mittevastavate faktiväidete ja väärtushinnangute õigusvastasust ning on jätnud hageja poolt esitatud asjaolud hindamata, märgib ringkonnakohus järgmist. Olukorras, kus maakohus ei tuvastanud hagi rahuldamise esmast eeldust (andmete avaldamine kõrvalistele isikutele), ei pidanud maakohus nende väidete osas ka tuvastama, millised neist kostja väidetest on käsitletavad faktiväidetena ja millised väärtushinnangutena ning kontrollima nende väidete õigusvastasust. Maakohus on seejuures hinnanud hagetavaid väiteid ka kogumis ja asunud seisukohale, et olukorras, kus hagetavad väited on seotud hageja tegevusega korteriühistu juhatuse liikmena, peab juhatuse liige olema valmis ka selleks, et tema tegevust võivad korteriühistu liikmed kritiseerida. Maakohus on otsuse p-s 33 märkinud kokkuvõtvalt, et isegi kui kõigis kostja poolt koostatud e-kirjades ja muudes dokumentides esitatud faktiväited ja väärtushinnangud lugeda 11 avaldamiseks, ei kaasneks sellega lähtuvalt juhatuse liikme kõrgendatud kriitikataluvuse põhimõttest vastutust VÕS § 1046 lg 1 teise lause ja § 1046 lg 2 alusel. Ringkonnakohus nõustub poolte väiteid kogumis hinnates ka selle maakohtu seisukohaga, et kostja poolt hageja kui korteriühistu juhatuse liikme tegevuse kohta käivate andmete avaldamine toimus ka nende korteriühistu liikmete huvides, keda kostja nõustas ning korteriühistu üldkoosolek oli selleks kohane foorum. Seega on ebaõige hageja väide, et maakohus ei ole arvestanud etteheidetava sisuga episoode kogumis ja avaldatu korduvust.
2. Ringkonnakohus ei nõustu ka hageja selle seisukohaga, et maakohus on otsuse p-s 29 keskendunud asjaolule, mis ei ole hagi esemeks. Maakohus käsitles siin hageja etteheiteid kostjale seoses kostja väidetega hageja kohta
3. jaanuari 2020 taotluses tsiviilasjas nr 2-18-9351 toimikuga tutvumiseks. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, milles seisneb hageja konkreetne etteheide maakohtule menetlusnormi rikkumisel ning millised tegelikud asjaolud on jätnud maakohus seejuures tuvastamata.
4. Põhjendamatud on apellatsioonkaebuse väited seoses tunnistajate ütluste kui tõendite hindamisega maakohtu poolt.

§ 229lg 2 kohaselt võib tõendiks olla ka tunnistaja ütlus.

Ringkonnakohtule on arusaamatu hageja väide, et tunnistajate väiteid hirmu/ähvarduste/kartmise teemadel saanuks tõendada dokumentaalselt. Samuti on ebaõige hageja seisukoht, et maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata tema 1. märtsi 2021 kohtuistungil esitatud taotluse tõendi kogumiseks (II kd tl 4-5). Hageja esitas kohtuistungil pärast eelmenetluse lõppu suulise taotluse nõuda kostjalt välja politsei dokument selle kohta, et tunnistajad A.A. ja B.B. on pöördunud politsei poole seoses mingi ähvardusega. Kostja pidas taotlust arusaamatuks, millel puudub seos hageja nõudega. Hageja taotlust ei täpsustanud, mistõttu jättis maakohus selle kui arusaamatu ja põhistamata taotluse rahuldamata. Hageja taotluse rahuldamata jätmise osas vastuväidet maakohtule ei esitanud.

§ 333

lg 2 kohaselt, kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada. Seega on hageja etteheide maakohtule tõendi kogumata jätmises esitatud hilinenult ja see tuleb jätta tähelepanuta. Ringkonnakohus märgib, et ka apellatsioonkaebusest ei nähtu, millise tõendi kogumata jätmist hageja maakohtule ette heidab ning millist hagi esemesse kuuluvat tõendamisele kuuluvat asjaolu ta soovib selle tõendiga tõendada. Tuvastades korteriühistu liikmete B.B. ja A.A. suhtumise ja hinnangu hagejasse korteriühistu juhatuse liikmena, ei ole maakohus väljunud poolte esitatud asjaolude piiridest. Kostja on oma vastuses hagile selgitanud, et tema tegevuse korteriühistu asjade ajamisel põhjustas korteriomanike B.B. ja A.A. pöördumine tema poole abi saamiseks, kuna nimetatud korteriomanikud ei olnud olukorraga korteriühistus rahul ja soovisid lõpetada pidevad kohtuvaidlused (I kd lk 81). Seega on maakohus lähtunud põhjendatult kostja poolt hageja kohta avaldatu hindamisel ka korteriühistu liikmete B.B. ja A.A. arvamusest, mida nad väljendasid mh tunnistajana antud ütlustes.

1. Hageja vaidlustab ka temalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulu 600 eurot suurust. Hageja ei pea põhjendatuks temalt välja mõista kostja kulutusi õigusabile seoses kohtuistungitega, kuna kohtuistungite pikkus ei sõltunud hagejast. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja (II kd lk 45) ja seal kajastatu on ringkonnakohtu jaoks piisav kostja menetluskulude väljamõistmise taotluse lahendamiseks. Hageja ei vaidlusta, et maakohus pidas asjas kaks kohtuistungit kogupikkusega ca 6 h, kus kostjat esindas advokaat. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja esindaja on koostanud menetluses lisaks kohtuistungil osalemisele ka kirjalikke menetlusdokumente ning kostja kulud õigusabile 600 eurot ei ole kogu tööd arvestades ülepaisutatud. Samuti on maakohus selgitanud, miks ei kuulu asjas õigusabi kulude suuruse hindamisel kohaldamisele justiitsministri
2. juuli 2016 määrus 12 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“. Kostja ei ole saanud käesolevas asjas riigi õigusabi, vaid on sõlminud teda esindava advokaadiga eraõigusliku lepingu.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud lõppkokkuvõttes pool, kelle kahjuks otsus tehti. 15. Kuna hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Kostja menetluskulu nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks lepingulise esindaja kulu 180 eurot, s.o. esindaja tasu maakohtu otsuse ja hageja apellatsioonkaebusega tutvumise ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamise eest 1, 5 h ulatuses (koos käibemaksuga). Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus menetluskulude hagejalt väljamõistmiseks tuleb rahuldada. Kostja kulutused lepingulisele esindajale on

§ 175lg 1 tähenduses mõistlikud ja vajalikud.

Osutatud õigusabi tunnihind 120 eurot/h (koos käibemaksuga) vastab keskmisele sarnase õigusteenuse eest makstavale tasule. Hagejalt tuleb välja mõista kostja kasuks menetluskuluna 180 eurot koos lisanduva viivisega. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke 13 (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks