Obsah (4)

§ 436§ 657§ 651§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 18. august 2021, Tartu Tsiviilasja number 2

§ 436

lg 1) ning on vastuolus PKS § 96 ja § 97 lg-ga 1, mille kohaselt on vanem kohustatud lapsele ülalpidamist andma. Hagejatel on õigus nõuda ka tagasiulatuvat elatist (PKS § 108). Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13 selgitanud, et tagasiulatuva elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus ei ole ühtegi nimetatud asjaolu kaalunud ega ole ka põhjendanud, miks seaks tagasiulatuva elatise maksmine kostja ebamõistlikult raskesse olukorda. Kostja on teadlikult rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust. Kostjal oli võimalus ja kohustus elatise maksmisega arvestada juba varem. Kostja sissetulek on 1729 eurot kuus ning kostja ei satu tagasiulatuva elatise maksmisel majanduslikult raskesse olukorda. Ka kostja elukaaslane osaleb pere ülalpidamises. Kostjal on võimalik võtta tagasiulatuva elatise maksmiseks laenu. Maakohus jättis arvestamata, et kostjal on vara, mida realiseerida. Kostjale kulub Renault Megan, mille turuhind on suurusjärgus 2950-3500 eurot ja hoonestusõigus aadressil X. Järelikult puuduvad alused tagasiulatuva elatise välja mõistmata jätmiseks. Kuna hagejad esitasid nii tagasiulatuva kui jooksva elatise nõude, kuid kohus rahuldas vaid jooksva elatise nõude, tulnuks vähemalt 50% hagejate kuludest jätta kostja kanda.

1. Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palub kostja jätta hagejate kanda. Hagejate tagasiulatuva elatise nõue on põhjendamata Kostja jäi selles osas oma varasemate vastuväidete juurde ega pidanud vajalikuks neid korrata. Vanemad olid oma tegudega väljendanud tahet ning leppinud kokku laste ülalpidamises selliselt, et ema ülalpidamisel on noorem laps ja isa ülalpidamisel kaks vanemat last (hagejad). Lisaks tasus kostja kummalegi 3 hagejale igakuiselt 100 eurot. Kostjal puudus kõiki asjaolusid arvestades alus eeldada, et hagejad soovivad saada kostjalt elatist. PKS § 100 lg 3 teise lause järgi tuleb elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut. Riigikohus on märkinud, et kokkulepet tuleb eelkõige arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-7813, p 13). Hagejate isa varaline seis ei ole nii halb nagu seda apellatsioonkaebuses kirjeldatakse – talle kuulub kinnisasi X registriosa nr X, mis koosneb kahest katastriüksusest. Lisaks kuulub hagejate isale hulganisti kasvavat metsa. Arusaamatuks jääb, miks ei ole hagejate isa osalenud oma kolmanda lapse ülalpidamises. Maakohtule on esitatud tõendid kostja majandusliku seisundi kohta, mida maakohus on hinnanud ning jõudnud põhjendatult seisukohale, et tagasiulatuva elatise maksmine paneks kostja raskesse olukorda. Elatise maksmise eesmärk on laste igapäevaste vajaduste rahuldamine. Tagasiulatuv elatis ei täidaks oma eesmärki. Juhul, kui kohus peaks tagasiulatuva elatise nõude rahuldama, palub kostja arvestada kostja toonase sissetulekuga, mis oli alla 500 euro kuus. Kostja sissetulek tõusis alles X kolides
2. a augustis. Kostja vajab sõiduautot töölkäimiseks. Kostjale kuuluv hoonestusõigus kuulub nüüdseks kostja õele, kuna kostjal oli keeruline X elades vana maja eest hoolitseda ning seda elamiskõlblikuna hoida. Maakohtu määratud menetluskulude jaotus on põhjendatud ja seaduslik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb jätta muutmata (

§ 657lg 1 p 1).

Hagejate apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Hagejad on maakohtu otsuse vaidlustanud osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagejate nõude PKS § 108 alusel tagasiulatuva elatise 3504 eurot välja mõistmiseks. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust üksnes vaidlustatud ulatuses (

§ 651lg 1).

Osas, mille maakohus mõistis kummagi hageja kasuks välja alates hagi esitamisest elatise 146 eurot kuus, maakohtu otsust vaidlustatud ei ole ja otsus on selles osas jõustunud.

1. Asjas puudub vaidlus, et hagejate emal ja isal on kokku kolm alaealist last, kellest kaks last (hagejad) elavad koos isaga X ja kolmas laps elab koos emaga X. Selline elukorraldus on kehtinud alates juunist
2. Kostja on tasunud enne hagi esitamist kummalegi hagejale perioodil november 2020 – jaanuar 2021 100 eurot kuus, laste isa samal perioodil koos kostjaga elavale lapsele elatist tasunud ei ole. Viru Maakohtu
3. juuni 2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-21-3093 mõistis kohus tagaseljaotsusega hagejate isalt kolmanda lapse E.E. kasuks välja elatisena 292 eurot kuus. Kohtuotsus ei ole jõustunud.
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jõudnud õigele lõppjäreldusele, et hagejate nõude rahuldamiseks PKS § 108 alusel tagasiulatuva elatise saamiseks puudub alus. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks täiendada selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kostja on põhjendatult viidanud Riigikohtu praktikale tagasiulatuva elatise väljamõistmisel. Nii on Riigikohus asunud seisukohale, et PKS § 100 lg 3 teise lause järgi tuleb elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut. Riigikohus on märkinud, et kokkulepet tuleb eelkõige arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-7813, p 13). 4 Kostja on tuginenud oma vastuväidetes vanemate vahelisele varasemale kokkuleppele, et olukorras, kus vanemate kolmest lapsest kaks last elavad isaga X ja üks laps emaga X, üksteise vastu elatisenõudeid ei esitata. Hagejad ei ole sellele kostja väitele selgeid vastuväiteid esitanud ega esitanud tõendeid, et nad on enne elatisehagi esitamist kostjalt selgelt enda ülalpidamist nõudnud. Tagasiulatuva elatise nõudmist on hagejad põhjendanud eelkõige asjaoluga, et hagejad on isa ülalpidamisel juba ammu (lk 63). Kostja on tõendanud oma väidet, et ta on maksnud mõlema lapse pangakontole elatisena kolme kuu jooksul enne hagi esitamist igakuuliselt 100 eurot. Seega ei ole täielikult põhjendatud ka hagejate väide, et kostja ei ole emana neid toetanud. Asjas puuduvad tõendid, et hagejad või hagejate isa oleks avaldanud kostjale enne hagi esitamist, et 100 euro tasumine kummagi hageja arvele ei ole nende ülalpidamiseks piisav. Seega nõustub ringkonnakohus kostjaga, et asja materjalide alusel on tuvastatav vanemate vaheline kokkulepe kõigi kolme lapse ülalpidamise korralduse osas, mistõttu ei ole põhjendatud hagejate nõue tagasiulatuva elatise osas.
5. Kostja on avaldanud vastuses määruskaebusele, et tema sissetulek enne X kolimist augustis 2020 oli alla 500 euro kuus. Hagejad ei ole seda kostja väidet vaidlustanud. Ka tagasiulatuva elatise väljamõistmisel peab kohus hindama, kas tagasiulatuvalt nõutav elatis ei ole kohustatud isiku toonast ülalpidamisvõimet arvestades kohustatud isikule ebamõistlikult koormav (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 14). Arvestades asjaolu, et kostja ülalpidamisel oli üks laps, kellele isa ülalpidamist ei andnud, nõustub ringkonnakohus kostja seisukohaga, et enne X kolimist kostja sissetulekust ei piisanud hagejatele ülalpidamise andmiseks kokku 292 eurot kuus. Ka sel põhjusel ei ole tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks nõutud ulatuses alust.
6. Ringkonnakohus märgib, et hagejate isa poolt kolmandale lapsele tasutava elatise suuruse otsustab kohus tsiviilasja nr 2-21-3093 läbivaatamise käigus ja selles osas ringkonnakohus käesoleva asja läbivaatamisel seisukohta ei kujunda.
7. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus maakohus rahuldas hagejate nõude osaliselt, jättis maakohus põhjendatult poolte menetluskulud

§ 163lg 1 alusel poolte endi kanda.

Kuna tegemist on ülalpidamisasjaga, peab ringkonnakohus sõltumata hagejate apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisest õiglaseks jätta ka apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Kostja ei ole ka menetluskulude nimekirja esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke 5 (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks