MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 31. august 2021. a, Tallinn Haldusasja number 3-21-1470 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidam

§ 25lg 1). Välismaalast võib kinni pidada, kui järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui

§ 15lg 2).

Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (

§ 15lg 1).

Välismaalase põgenemise ohule viitavad asjaolud on nimetatud

§-s

2. Taotluse alusel ei ole vaidlust asjaolu üle, et X puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus. Tartu Halduskohtu 05.07.2021 määrusega nr 3-21-398 on keelatud isiku väljasaatmine kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni, kuid sellega on peatatud üksnes lahkumiskohustuse täitmine, kuid ei ole peatatud haldusaktide kehtivust ega antud seega isikule seaduslikku alust Eestis viibimiseks. Samas määruses on rõhutatud, et esialgne õiguskaitse ei takista PPA-l tegemast lahkumisettekirjutuse täitmiseks vajalikke ettevalmistavaid toiminguid (p 9). 1

§ 25lg 1 ning § 15 lg 1 ja lg 2 p 1).

PPA taotlusest nähtuvad põgenemisohule viitavate asjaoludena, et välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus; ning välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (

§-s 68 p-d 4 ja 6). Tartu Halduskohtu 02.07.2021 määruses (p-d 10.1 ja 10.2) ning Tartu Ringkonnakohtu 28.07.2021 määruses (p 14) käesolevas asjas on nimetatud asjaolusid põhjalikult analüüsitud ja kohus ei korda samu põhjendusi uuesti. Kohus leiab, et toodud põgenemisriskile viitavate asjaolude tähtsus ei ole ka ajas vähenenud. Kohus märgib, et põgenemisohu hindamine saabki olla üksnes prognoosotsus isiku varasema (minevikus toimunud) käitumise alusel. Seega tulebki isiku võimalikule käitumisele vabaduses anda üksnes tõenäosuslik hinnang. Põgenemisohu olemasoluks ei pea eelnevalt isikut vabastama ja tema põgenemine kinnitust leidma. Põgenemisoht ei tähenda siinkohal üksnes põgenemist välisriiki, vaid ka ohtu, et isik ei ole PPA-le dokumentide saabumisel ja lahkumiskohustuse täitmisel kättesaadav. Viibides kinnipidamisasutuses, pani isik toime uue kuriteo, rünnates kaaskinnipeetavat (Viru Maakohtu 16.06.20220 otsus nr 1-20-3197, dtl 11). Isikut on korduvalt karistatud väärteokorras (dtl 1819), sh on isik rikkunud avalikus korras käitumise üldnõudeid, pannes prügikasti teisele isikule pähe, joonistades elamu seinale aerosoolvärviga või urineerides avalikus kohas. Isik on vanglas vahetult vabanemise eel kümneid kordi rikkunud vangla distsipliini – käitunud ebaviisakalt, omandanud keelatud või võõraid esemeid ja jätnud vanglaametniku korraldused täitmata (dtl 47-48). Eeltoodust nähtuvad isiku hoiakud, et ta täidab ühiskondlikke ja ka seaduse sunnijõuga tagatud norme ja nõudeid valikuliselt, isiklikust heaolust lähtuvalt. Ka vabaduses viibides ei pruugi isiku käitumine pareneda, arvestades eelnimetatud väärtegusid ning ka asjaolu, et isikule mõisteti algselt kriminaalkaristus korduvate väljapressimiste ja varguste, sh vägivalla kasutamise eest (dtl 12-16). Viru Vangla on 20.01.2021 vastuses leidnud, et isik on ohtlik ühiskonnale, vangidele ja avalikkusele ning uue kuriteo toimepanemise, sh vägivallaga kahe aasta jooksul on üle 50% (dtl 44 ja 45). Isikul on negatiivne suhtumine töökohustuse täitmisesse ning ka probleeme enese käitumise kontrollimisega (samas). Ka istungil kinnitas isik, et juhul kui kohus teda vabastaks, ei oleks ta Venemaale naasmise kohustuse säilimise korral valmis tegema PPAga vabatahtlikult koostööd (istungil 09:23:30). Ka ei ole isik valmis KPKs tegema koostööd. Põhjendatud on tugineda ka isiku käitumisele vanglas, sest mitukümmend distsipliinirikkumist ei leidnud aset kauges minevikus, vaid viimase poole aasta jooksul (alates 10.02.2021) kuni isiku vanglast vabanemiseni. Isiku korduvatest distsipliinirikkumistest ei ole möödunud sedavõrd palju aega, et võiks järeldada vabaduses seaduskuulekat käitumist ja PPA suuniste vabatahtlikku käitumist. Eeltoodu nähtub ka isiku istungil esitatud seisukohtadest. Seega olukorras, kus isik on avaldanud vastumeelsust Eestist lahkumisele, siis arvestades isiku üldist käitumist ja hoiakuid seaduse ja korralduste täitmisel, on kahtlus, et isik võib hakata vabaduses talle ebameeldivate kohustuste täitmisest kõrvale hoiduma. 6. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus samuti, et isiku suhtes ei ole võimalik rakendada leebemaid järelevalvemeetmeid. Siinkohal ei ole ka määravaks peremudeli muutumine, kuivõrd isiku hoiakuid ja senist käitumist arvestades on risk tema põgenemiseks suur sõltumata pereliikmetest, kellega ta võiks koos elada. 2

§ 25lg-s 2 toodud alused.

Ainuüksi see, et isik keeldus vanglas, s.o selleks ajaks üle poole aasta tagasi, kaasaaitamiskohustuse täitmisest, on eelduslikult taotluse rahuldamiseks ebapiisav. PPA-l tuleb pakkuda isikule ka praegu aktiivselt võimalust kaasaaitamiskohustuse täitmiseks (dokumentide allkirjastamine, konsuliga kohtumine vms) ning keeldumised või takistavad käitumised fikseerida või dokumenteerida. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 3