Obsah (7)

§ 1003§ 158§ 165§ 65§ 171§ 172§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Kohtujurist Ervin Makko Määruse tegemise aeg ja koht 06.09.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-6926 Tsiviilasi P N pankrotimenetluse järelevalv

§ 1003

lg 2 nimetatud asjaolusid nimekirja kinnitamata jätmiseks ja haldurile tagastamiseks. Eelnevast tulenevalt on praeguseks ajaks nõuete kaitsmine toimunud ja võlausaldajate nõuded tunnustatud halduri esitatud ulatuses (

§ 1003

lg 3).

§ 158

lg 4 teise lause alusel märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. 13.05.2021 koos pankroti välja kuulutamisega määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1000 eurot. Deposiidinõue avaldati Ametlikes Teadaannetes 13.05.2021. Seisuga 01.09.2021 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kuna võlgnikul puudub vara, mille arvelt pankrotimenetlust jätkata ja võlausaldajad ei ole pankrotimenetlust rahastanud kuulub menetlus lõpetamisele pankrotiseaduse (

) § 158 lg 4 alusel.

§ 165

lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Indrek Lepsoo tuleb vabastada tema kohustustest P N (pankrotis) pankrotimenetluses.

§ 65kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 183 lg 2 järgi Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ 01.01.2020 redaktsiooni § 1 kohaselt on töötasu alammääraks 584 eurot. Praegusel juhul pankrotivara puudub. Asjast huvitatud isikud ei ole tasunud pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Kohtule ei ole teada asjast huvitatud isikuid, kelle kanda oleks põhjendatud jätta pankrotihalduri tasu. Seega kuulub rahuldamisele Indrek Lepsoo esitatud menetlusabi taotlus (TsMS § 183 lg 2,

§ 65lg 11).

Kohus leiab, et halduri tasu ja hüvitatavad kulud 1 168 eurot (lisandub käibemaks) vastavad halduri tehtud töö mahule, keerukusele ja halduri kvalifikatsioonile. Tasu suuruse on kiitnud heaks ka võlausaldajad (dtl 88). Pankrotihaldurile kindlaks määratud tasu tuleb haldurile hüvitada riigi vahenditest 1 401,60 euro (1 168 + käibemaks 233,60) ulatuses. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine P N on esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Kohtule pole teada asjaolusid, mis välistaksid menetluse algatamise. Haldur toetas menetluse algatamist (dtl 84). Halduri poolt märgitud ebaselgus võlgniku kontolt 2019.a aprillis välja võetud sularaha kasutamisest võlgniku poolt (dtl 84) ei anna kohtu hinnangul alust võlgadest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Pankrot kuulutati välja 13.05.2021 ajutist haldurit nimetamata, mistõttu ei saa halduri poolt märgitut käsitleda vara raiskamisena

§ 171lg 2 p 4 tähenduses.

Kõnealune summa ei ole ka nii suur, et selle kasutamist iseenda huvides peaks iseenesest raiskamisena käsitlema. Haldur on eelnimetatud probleemist võlausaldajaid teavitanud (dtl 88), kuid võlausaldajad pole sellele vaatamata pidanud vajalikuks maksta pankrotimenetluse jätkamiseks vajalike kulude katteks kohtu määratud deposiiti.

§ 171lg 1 alusel algatab kohus P N kohustustest vabastamise menetluse.

P N 26.08.2021 võlausaldajate üldkoosoleku otsusega tehti kohtule ettepanek võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral kohustada võlgnikku ennast usaldusisiku ülesandeid täitma. Kohus on teinud haldurile endale ettepaneku usaldusisiku kohustuste täitmiseks, millega haldur ei nõustunud. Kuna kohtule ei ole pakutud usaldusisiku kandidaati siis

§ 172

lg 6 alusel leiab kohus, et P N usaldusisik tuleb jätta määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohtule ei ole teada asjaolusid, millest võiks järelduda võlgniku võimetus usaldusisiku kohustuste täitmiseks. Juhindudes

172 ja TsMS § 4772 lg 1 kohustab kohus P Nt esitama võlgniku kohustuste täitmise kohta aruandeid kord aastas

1. septembriks. Esimene aruanne tuleb esitada 01.09.
2. Võlgniku ja usaldusisiku kohustused on sätestatud

§ 172ja 173.

Muuhulgas tuleb arvestada, et:

4. võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega; võlgnik peab loovutama 75% oma tulust (väljaarvatud täitemenetluse seadustiku §-des 131 ja 132 sätestatu) usaldusisikule; võlgniku tulu arvel teeb usaldusisik võlausaldajatele üks kord aastas väljamakseid vastavalt pankrotimenetluses kinnitatud jaotusettepanekule; võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest ning mitte varjama saadud tulusid ja vara. Kohus hoiatab, et võlgniku kohustuste rikkumine võib välistada võlgadest vabastamise. Võlgadest vabastamise otsustab kohus 3-5 aasta möödumisel kohutustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel (

§ 175

). /allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik