2-21-9588/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2021 Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-9588 Tsiviilasi J L hagiavaldus A L vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J L, isikukood XXX, elukoht XXX Hageja seaduslik esindaja N L, isikukood XXX, elukoht XXX Kostja A L, isikukood XXX, elukoht XXX Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON
2. Kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.
3. Kostja A L kohustub tasuma hageja J L ülalpidamiseks elatist summas 166 eurot kuus alates
4. september 2021 kuni hageja J L täisealiseks saamiseni xxx. 1.
5. Elatist tasub kostja igakuiselt
6. kuupäevaks. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
7. Kompromissi kinnitamisega lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus.
8. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
9. Edastada määrus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust
10. Asjaolud 14.06.2021 esitas J L seadusliku esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse elatise nõudes, mille kohus võttis 22.06.2021 määrusega menetlusse. 21.09.2021 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi.
11. Kohtu seisukoht Tsiviilasi nr 2-21-9588 2.1 Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissiga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. 2.2 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 2.3 TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. 2.4 Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud. 2.5 Pooled kinnitasid kompromisslepingus kohtule, et soovivad käesolevas asja menetluse lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 2.6 Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 2.7 TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissis soovivad pooled määruskaebuse esitamise õiguse välistada. 2.8 TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 2.9 TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
12. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude kandmises kompromisslepingus kokku leppinud. Kompromissi kohaselt jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 2