KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 03. august 2021. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-140505 Ts

) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (

§ 142lg 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole EE062200221059223099 Swedbank AS-is, EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE221700017003510302 Luminor Bank ASis või EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. 3.

§ 472

lg 3 sätestab, et kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

1. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Kohtu selgitused Omega Invest OÜ esitas 04.11.
2. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse I I’lt 394,70 euro saamiseks. Kohus tegi 11.11.
3. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada ning Pärnu Maakohtu 10.12.
4. a kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus on 10.12.
5. a määruses märkinud, et võlgnikule üritati makseettepanekut korduvalt kätte toimetada aadressidel xxx- tagastatud, muu põhjus ning puudub kättesaamise kinnitus; xxx – tagastatud, muu põhjus ning puudub kättesaamise kinnitus. Harju Maakohus on Omega Invest OÜ hagiavalduse ning Harju Maakohtu 23.04.
6. a määruse (menetlusse võtmine ja kostjalt kirjaliku vastuse nõudmine) kostjale kätte toimetanud avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, 18.06.
7. a. Kohus edastas menetlusdokumendid kostjale e-toimiku kaudu, e-posti aadressidel xxx ja xxx ning tähtsaadetisena hagiavalduses märgitud aadressil xxx. E-toimiku kaudu ei ole kostja käesoleva ajani dokumente vastu võtnud, eposti aadressidel edastatud dokumentide kättesaamist kostja kinnitanud ei ole ning tähtsaadetisena edastatud dokumendid on tagastatud hoiuaja möödumisel kohtule märkega „saaja ei olnud kohal“. Rahvastikuregistris võlgnikul kehtiv elukoha aadress puudub. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kostja elukoht ei ole teada ning määras 02.06.
8. a toimetada kostjale menetlusdokumendid kätte avalikult. Kohus teavitas, et kostja poolt kirjaliku vastuse esitamata jätmise korral teeb kohus tagaseljaotsuse teatavaks e-toimiku kaudu 03.08.
9. a. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud ei ole. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

§ 407

lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud kahju hüvitamise nõude summas 30 eurot osas. Hagiavalduse kohaselt tekkis hagejal kahju summas 30 eurot võla sissenõudmiseks sõlmitud käsunduslepingust inkassoga. Hageja ei põhjendanud kahju suurust ega esitanud ka tõendeid, mis 2

§ 230

lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. 12.04.

1. a selgitas hageja, et kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis hageja võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga. Sellega tekkis hagejal kahju summas 100 eurot, mis tuleneb konkreetse nõude pealt makstavast teenustasu protsendist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 3 kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Käesoleval juhul on hageja nõude kostja vastu omandanud loovutamise tulemusena, mistõttu ei saanud kohtu hinnangul olla kostjale laenulepingu sõlmimisel ettenähtav, et temapoolse kohustuse rikkumise tagajärjel võib tekkida hagejale 30 euro suurune kahju temale loovutatud nõude sissenõudmisest inkassofirma kaudu. Riigikohus on 09.04.
2. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-2-14, p-s 13 märkinud, et oma nõude arvestust ja koosseisu peab kohtule selgitama hageja. Hageja ei ole kahjunõude arvestust ja koosseisu ka selgitanud, vaid on üksnes märkinud, et kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis hageja võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga, millega tekkis kahju summas 30 eurot ning mis tuleneb konkreetse nõude pealt makstavast teenustasu protsendist. Tõendeid, mis hagejale tekkinud kahju olemasolu ja suurust kinnitaksid, hageja samuti esitanud ei ole. Äriregistrist nähtuvalt on hageja Omega Invest OÜ põhitegevusalaks inkassoteenus ja krediidiinfo. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagiavaldus kahju hüvitamise nõude osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb seega jätta rahuldamata. Esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluses tasutud riigilõiv summas 200 eurot ja õigusabikulud sumas 300 eurot (3 tunni eest, tunnihinnaga 100 eurot).

§ 175

lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ning asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud 90 euro ulatuses (ühe tunni ulatuses arvestusega 90 eurot tunnis). Hageja on kohtule esitanud hagi hinnaga 399,20 eurot, millelt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ning lisa 1 kohaselt tuleb tasuda riigilõivu summas 100 eurot. Kuivõrd hageja on riigilõivu tasunud seaduses sätestatud ulatuses, so summas 100 eurot (mitte hagiavalduses märgitud 200 eurot), on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 190 eurot, so riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 90 eurot.

§ 177lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku 3

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4