Obsah (5)

§ 432§ 430§ 459§ 661§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Vutt Määruse tegemise aeg ja koht 23. september 2021 Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-11340 Tsiviilasi M. M. ja L. M. väljamõistmiseks Menetlusto

§ 432

järgi, st et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 1.

1. A. M. kinnitab et on teadlik, et kompromissi rikkumise korral on M. M. ja L. M. õigus seadusliku esindaja kaudu pöörduda täitemenetluse seadustiku kohaselt kohtutäituri poole võlgnetava elatise summa sundkorras sissenõudmiseks.
2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-
4. Menetluskulud kannavad pooled vastavalt kompromissilepingule. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. ASJAOLUD Tartu Maakohtu Võru kohtumaja menetluses on M. M. ja L. M. hagi A. M. vastu elatise väljamõistmiseks.
5. septembril 2021 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks digitaalselt allkirjastatud kompromissilepingu. Pooled paluvad kohtul kompromissi kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada kohtuistungit pidamata. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine

§ 430

lg 3 esimeses lauses sätestatud aluseid, mis tingiksid kompromissi kinnitamata jätmise. Seega tuleb kompromiss kinnitada ja asja menetlus lõpetada kohtuistungit pidamata. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise tagajärgedest. Kohus selgitab, et pooltel on siiski õigus pöörduda uuesti kohtu poole, kui asjaolud oluliselt muutuvad (

§ 459

). Samuti peab kohus vajalikuks selgitada, et perekonnaseaduse § 100 lg 2 teise lause kohaselt peab lastega koos elav vanem elatist kasutama laste huvides.

§ 661lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Pooled on kokku leppinud, et välistavad käesolevat kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse. Seega ei saa käesoleva määruse peale edasi kaevata. MENETLUSKULUD

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuna pooled on kompromisslepingus kokku leppinud menetluskulude kandmise, tuleb poolte menetluskulud jätta nende kanda vastavalt sõlmitud kompromissilepingule. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt kohtunik 2