← Eesti

1-21-5848/4

1-21-5848 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.09.2021, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-21-5848 (19230101145) Kohtunik Heili Sepp Vaidlustatud la

§ 25

lg 2 –

§ 377lg 1 järgi alljärgnevas.

X OÜ tegutseb metallitöötluse valdkonnas ja tegeleb neile üle antud metallijäätmete kogumise, veo ning taaskasutamisega ja ümbertöötlemisega Eestis. Vastavalt X OÜ juhatuse liikme G 2019. a veebruaris väljastatud käskkirjale hõlmab osaühingu ärisaladus titaanijäätmete töötlemise tehnoloogilist protsessi, seadmeid, kliente, koostööpartnereid, kaupade turustamist ja finantsnäitajaid. X OÜ on võtnud teabe kaitseks tarvitusele alljärgnevad meetmed: territooriumile on võimalik pääseda üksnes vastava loa olemasolul; tehase peavärav avaneb ainult X OÜ juhtkonnale väljastatud kiipkaardiga; uksed tehasehoones on lukustatud ning avanevad üksnes osaühingu juhtkonnale ja töötajatele väljastatud kiipkaartide või koodidega; tehase territoorium on kaetud valvekaameratega; töötajad (v.a juhtkond) transporditakse X OÜ territooriumile ja territooriumilt selleks ettenähtud sõidukites. Käskkirjas näidatud teave vastab EKTÄKS § 5 lg-s 2 sätestatud kriteeriumitele, mistõttu on selle näol tegemist ärisaladusega. 1

(11)X OÜ töötaja Q tööülesandeks on titaanijäätmete puhastamine ja ta omab ligipääsu osaühingu ärisaladusele. X OÜ-ga samal aadressil asub C OÜ, kelle töötaja W tööülesannete hulka kuulub mh X OÜ ja C OÜ töötajate vedu. Sellest tulenevalt on tal piisav ligipääs X OÜ varale ning osaühingu territooriumil olevatele seadmetele ja informatsioonile ehk ärisaladusele. Y, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult kohtueelse menetlusega seni tuvastamata isikuga, üritas korduvalt ebaseaduslikult saada X OÜ ärisaladust – andmeid osaühingu tootmistehnoloogiast, protsessidest ja esemetest, mille järgi on äratuntavad X OÜ koostööpartnerid, ning avaldama informatsiooni X OÜ tootmistegevuse nüansside kohta. Y tegevus väljendus järgmises: - ta pöördus 27.09.2019, viibides XXX, W poole, andis viimasele F OÜ, mille ainuosanikuks ja juhatuse ainuliikmeks ta on, visiitkaardi ning palus võtta ühendust telefonil +XXX. W helistas nimetatud numbril 30.09.
  1. Telefonivestluse käigus palus Y W-l varjatult pildistada X OÜ tehase territooriumil asuvat tootmistehnikat, protsesse ja esemeid, mille järgi on äratuntavad osaühingu koostööpartnerid, ning saata pildid Y-le, pakkudes selle eest W-le rahalist tasu. Kuna W keeldus, jäi Y kuritegu tema tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata; - ta pöördus 30.09.2019 X alevikus Q poole ja palus viimast rahalise tasu eest avaldada informatsiooni X OÜ tehase tootmistegevuse kohta. Kuna Q keeldus, jäi Y kuritegu tema tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata; - ta avaldas 04.10.
  2. a telefonivestluses X OÜ juhatuse liikme G-ga taaskord soovi hankida F OÜ väidetava kliendi huvides teavet X OÜ tegevuse kohta, s.h infot osaühingu tarnitavate kaupade sihtkohtade ja klientide kohta. Samal päeval saatis Y lühisõnumiga G kasutuses olevale telefoninumbrile +XXX pildi kotti pakendatud materjalist, mida kasutatakse D OÜ tegevuses, ja nimekirja seadmetest, mida kasutatakse X OÜ tootmises ning milliste pilte soovib Y saada (kokku 13 nimetust). Kuna G ei edastanud Y-le soovitud teavet, jäi kuritegu tema tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata. Y-l ega tuvastamata kolmandal isikul, kellega ühiselt ja kooskõlastatult ta tegutses, ei ole olnud X OÜ juhatuse liikme kui osaühingu ärisaladuse üle seaduslikku kontrolli omava isiku nõusolekut, pääsemaks juurde osaühingu ärisaladusena käsitletavale teabele. Seega oli Y tegevus X OÜ ärisaladuse saamiseks ebaseaduslik. Üritades ebaseaduslikult saada X OÜ ärisaladust, tegutses Y nii ärilisel kui kahju tekitamise eesmärgil. Esiteks seadis Y endale eesmärgiks, et X OÜ eelpool nimetatud ja ärisaladusena käsitletavat teavet, mida ta üritas korduvalt saada, saaks enda igapäevases majandustegevuses kasutada kolmas isik, kellega ühiselt ja kooskõlastatult ta tegutses. Teiseks soovis Y tekitada X OÜ-le varalist kahju, kuna teadis kindlalt, et X OÜ eelpool nimetatud ja ärisaladusena käsitletava teabe õigustamatu isiku poolt saamisega ning kolmandale isikule edastamisega kaasneb paratamatult X OÜ majandustegevuse oluline kahjustumine – tooraine tarnimise kaotamine, toorme ostuhinna tõus, valmistoodete müügi võimaluste kaotamine või nende müügihindade alandamine. Seega alustas Y vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult ärisaladuse ebaseaduslikku saamist ärilisel ja kahju tekitamise eesmärgil, s.o pani toime

§ 25

lg 2 –

§ 377lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kahtlustatavana ülekuulamisel Y ennast süüdi ei tunnistanud, selgitades, et tema poole pöördus H sooviga, et ta aitaks tõestada varguse asjaolusid. Vargus toimus M OÜ-st ning vargaks oli G ja tema firma X OÜ. Tehnoloogia varguse kohta info kogumine kannatanu huvides ei saa olla tehnoloogia (ärisaladuse) vargus ega vasta

§ 377lg 1 määratlusele. 2

(11)
  1. 16.06.2021 lõpetas uurimisasutus Põhja Ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse kriminaalmenetluse aluse puudumisel KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Menetlusotsuse põhistamisel märgiti kokkuvõtvalt järgmist.
  2. G 05.12.
  3. a tunnistajana antud ütlustest ja muudest tõenditest nähtub, et nii X OÜ kui M OÜ on äriühingud, mis tegutsevad romutitaani töötlemise valdkonnas Eesti territooriumil. Osad X OÜ võtmeisikud on olnud M OÜ endisteks osanikeks ja juhatuse liikmeteks. Seega võib järeldada, et titaanijääkide sorteerimise, töötlemise, puhastamise ja sulamiteks valamise tööstusprotsessid on mõlemas äriühingus vähemalt osaliselt kattuvad. Tsiviilasja nr 2-19-2933 materjalide kohaselt on tsiviilõigusliku nõude aluseks endiste M OÜ töötajate väidetav lojaalsuskohustuse rikkumine M OÜ-le ja selle välispartnerile O kuuluvate ja ärisaladusena käsitletavate tehnoloogiate õigustamatu kasutamise näol. Seega süüdistavad nii X OÜ kui M OÜ-ga seotud isikud teineteist vastastikku ärisaladuse õigustamatus kasutamises. Kriminaalmenetluse lõpetamise tingivad järgmised asjaolud. Y-le süüksarvatava käitumise ajal ei vastanud X OÜ sisemised protseduurid TRIPS-lepingu art 39 p-s 2 ega EKTÄKS § 5 lg 2 toodud ärisaladuse mõiste standardile; Y tegevuse eesmärk ei ole vaadeldav kui äriline või kahju tekitamist taotlev, mis on

§-s 377 ettenähtud kuriteo obligatoorseks elemendiks; ei ole võimalik väita, et käsitletava keelunormi valguses on Y tegevuses ilmnenud ebaseaduslikkus, mis on samuti

§-s 377 sätestatud kuriteo obligatoorseks elemendiks.

  1. Kohustus kaitsta ärisaladust on isikul, kes omab selle üle seaduslikku kontrolli. Antud juhul on sellisteks isikuteks X OÜ juhatuse liikmed Z, N ja G. Ärisaladuse kaitse sõltub faktilistest ja õiguslikest abinõudest, mida saladuse omaja rakendab. Need peavad olema valitud selliselt, et oleks tagatud tegelik kaitse. X OÜ-s on rakendatud terve rida abinõusid (loetletud käesoleva määruse p-s 1), mille eesmärgiks on kaitsta osaühingu ärisaladust. Tegemist on tehnilist laadi meetmetega, mille abil on loodud füüsilised takistused X OÜ kontori- ja tootmisruumidesse vabaks pääsemiseks ning on piiratud nendele ruumidele juurdepääsu omavate isikute ringi. Samas ei tähenda nende meetmete kasutuselevõtt veel seda, et X OÜ kontori- ja tootmisruumides olev teave on käsitletav ärisaladusena. Selleks on vajalik õiguslike abinõude nagu konfidentsiaalsuskokkulepete sõlmimine ja vastavate üldiste eeskirjade kehtestamine. Nii töötajatele kui ka käsunduslepingu alusel teenuseid pakkuvatele isikutele kehtib VÕS § 635 lg-st 1 tulenevalt ärisaladuse hoidmise kohustus. Sama kohustus kehtib ka äriühingute juhtorganite liikmetele. Siiski ei saa ärisaladuse omaja piirduda vaid seadusest tuleneva kohustuse möönmisega, vaid töötajate puhul saab lugeda tööandja ärisaladuse kaitseabinõude rakendamise kohustuse täidetuks eelkõige juhul, kui tööandja on töötajale teatanud saladusena määratud teabe sisu. Kannatanu väidete kohaselt on selliseks õiguslikuks abinõuks X OÜ juhatuse liikme G
  2. a veebruaris väljastatud Käskkiri. Prokuröri hinnangul ei ole Y-le inkrimineeritud kuriteo toimepanemise perioodil (27.09.04.10.2019) X OÜ ärisaladuse olemasolu tõendamist leidnud, kuna sel ajal ei olnud osaühing vastavat õiguslikku abinõu veel rakendanud. Kuigi Käskkirja väidetav loomise kuupäev on
  3. a veebruar, tugineb see üksnes G 05.12.
  4. a tunnistajana antud ütlustel. Uurimisasutus nõudis 26.06.
  5. a päringuga X OÜ-lt dokumendi koopiat, millest nähtub, kas, millal ja kellele osaühingu töötajatest Käskkirja tutvustati ning väljastada nende töötajate töölepingute koopiad, kellel oli kokkupuude kannatanu ärisaladusega
  6. a septembris-oktoobris. X OÜ edastas 22.09.2020 oma esindajate vahendusel nõutud töölepingute koopiad, kannatanu endiste töötajate U, K ja A kinnituskirjad ning kinnitas, et täiendavaid dokumente Käskkirjaga seonduvalt kannatanul ei ole. 3

(11)Menetluse käigus uuriti Käskkirja originaali, mille G andis 02.12.2020 kell 12 üle prokuratuurile. Selle visuaalsel vaatlusel ei tuvastanud prokurör, et dokument oleks rippunud stendil tööstusettevõttes asuvas tsehhis. Samal päeval kell 17.58 edastati X OÜ esindajate vahendusel vastus prokuratuuri 25.11.
  1. a päringule, milles väideti, et Käskkiri koostati
  2. a oktoobris. Käskkirja elektroonilise faili „A Приказ.docx“ meta-andmete 18.12.
  3. a vaatlusprotokollist nähtub, et fail on loodud 21.10.2019 kell 12.
  4. Gi kriminaalmenetluses nr 21730000009 kahtlustatavana antud ütlustest järeldub, et Käskkirja loomise tegelikuks ajaks on 21.10.
  5. Seega mainiti Käskkirja esmakordselt 22.10.
  6. a X OÜ esindaja Carri Ginteri poolt prokuratuurile adresseeritud e-kirjas, mis oli ka käesoleva kriminaalmenetluse alustamise ajendiks. Y lähenes X OÜ töötajatele teatud informatsiooni saamiseks, kuid ükski neist ei olnud ise ärisaladuse valdajaks ega isikuks, kellele anti teada, mida peab X OÜ tööandjana enda ärisaladuseks. Teabele, millele Y soovis ligi pääseda (millised tööpingid ja agregaadid on tööstusterritooriumil olemas), oli juurdepääs ka X OÜ tavatöölistel. Pelgalt tööpinkide ja agregaatide kasutamise faktist ei saa järeldada ärisaladuse olemasolu. Seega on tõendatud, et ärisaladuse saamise katse hetkeks ei ole kannatanu X OÜ terves ulatuses täitnud enda ärisaladuseks peetavate andmete kaitsmise õiguslikku laadi eeltingimusi.
  7. Kuriteokaebusest ega asja materjalidest pole võimalik järeldada, et hangitav informatsioon oleks mõeldud millekski muuks kui kohtule esitamiseks. Y tegevus oli seotud teabe hankimisega tsiviilkohtule hilisema esitamise eesmärgil ja seda kinnitab ka H OÜ 17.06.
  8. a kiri, mille kohaselt tegutses Y tema ja advokaadibüroo vahel sõlmitud käsundilepingu alusel M OÜ huvides kohtupidamiseks vajaliku informatsiooni hankimiseks. Tunnistaja R 07.01.
  9. a ütlustest nähtuvalt soovis Y, et ta annaks ütlusi kohtus. Kõne taust viitab üheselt äriühingute vahelisele kohtuvaidlusele. KrMS § 377 mõistes peetakse ärisaladuse kasutamise all reeglina silmas ärisaladuse ebaseaduslikku kasutamist ärisaladuse omava isiku poolt. Y ega H OÜ ei olnud huvitatud spetsiifilise metallitööstuse käivitamisest. Samuti ei ole tuvastatud, et M OÜ oleks huvitatud uudse tehnoloogia ülevõtmisest, vaid viimane heitis tsiviilkohtumenetluses X OÜ-le ette M OÜ-le ja temaga seotud äriühingutele kuuluva ärisaladuse õigustamatut kasutamist ja proovis hankida selle kohta tõendusteavet. Tavapäraselt on ärisaladuse avaldamine kohtus lubatud ja võimalik, kuna kohtuliku arutamise protseduurid võimaldavad ärisaladust ka kaitsta. Ärisaladusena oleva või käsitletava informatsiooni hankimine selle hilisema kohtule üleandmise eesmärgil ei ole ärisaladuse saamine ega kasutamine

§ 377tähenduses.

6.

§ 377

sõnastus ei sisalda selgitust, mida peab pidama ebaseaduslikuks nimetatud paragrahvi mõistes. EKTÄKS § 5 lg-s 6 on nimetatud juhud, mil ei peeta ärisaladuse saamist, kasutamist või avaldamist ebaseaduslikuks. Advokaadibüroo eelviidatud kirja kohaselt seisnes Y tegevuse eesmärk tõendite hankimises M OÜ huvide kaitsmiseks, soovides teavet X OÜ seadmete kohta ning seda, millise fraktsiooniga on valmistitaani graanulid ja kuhu saadetakse valmiskaup. Kuigi tsiviilkohtumenetluse materjalide kohaselt soovivad pooled saada teisele poolele kuuluva väidetava ärisaladuse valdajaks ja selle üle käib vaidlus, ei ole kumbki avanud, milles see ärisaladus seisneb. EKTÄKS § 5 lg 6 punktist 3 ei selgu, millal muutub õigustatud huvi tunnustatuks ja kes peab seda tunnustama. Kriminaalmenetluse käigus ei ole ümber lükatud väited, et teabe hankimine toimus mitte võõra ärisaladuse saamiseks, vaid tõendite otsimiseks oma ärisaladuse õigustamatu kasutamise kohta. Nendel asjaoludel ei saa süüstada informatsiooni saamise katseid ette võtnud isikuid selles, et nende tegevus on

§ 377tähenduses ebaseaduslik. 4

(11)
  1. Isegi kui asuda seisukohale, et Y tegi objektiivselt katseid saada ärisaladusena käsitletavaid andmeid, ei ole võimalik temale karistusõiguslikku etteheidet teha. X OÜ esitatud telefonikõne stenogrammist tuleneb üheselt, et informatsiooni küsimisel lähtub Y sellest, et ta kontrollib tehnoloogia varguse juhtumit. Samal seisukohal on H OÜ, kelle väitel on temal õigus ja kohustus lähtuda kliendi esitatud informatsioonist. Nendel asjaoludel asus prokurör seisukohale, et lisaks objektiivsete eelduste puudumisele on asjas tõendamata Y tegevuses subjektiivse koosseisu olemasolu.
  2. Eeltoodud põhjendustel ei vasta Y tegevus

§ 25

lg 2 –

§ 377lg 1 sätestatud kuriteokoosseisule.

Kiminaalasjas on tuvastatud menetlust välistav asjaolu (kriminaalmenetluse aluse puudumine) ja selle kõrvaldamine edasise menetluse käigus on võimatu, mistõttu kuulub kriminaalmenetlus lõpetamisele. Kõik eespool toodu kehtib täiel määral ka kohtueelses menetluses tuvastamata isiku kohta, kellega koos tegutsemist Y-le inkrimineeritakse.

  1. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse vaidlustasid X OÜ esindajad Carri Ginter ja Albert Linntam, kes taotlevad määruse tühistamist ja kriminaalmenetluse jätkamist.
  2. Riigiprokuratuur jättis 29.07.
  3. a määrusega X OÜ esindajate kaebuse rahuldamata, asudes seisukohale, et kriminaalmenetluse lõpetamine on seaduslik ja põhjendatud.
  4. Riigiprokurör nõustus Põhja Ringkonnaprokuratuuri 18.11.
  5. a määrusega, millega jäeti rahuldamata kaebajate taotlus esitada kriminaalasjas kahtlustus M OÜ-le ja E-le ning kuulata viimane kahtlustatavana üle. Ilma piisavate tõenditeta isiku(te)le põhjendamatult kahtlustuse esitamine on vastuolus KrMS § 33 lg-s 1 sätestatuga ega muuda kriminaalmenetlust kvaliteetsemaks, pigem vastupidi.
  6. H OÜ 17.06.
  7. a pöördumisest nähtub muu hulgas alljärgnev. Advokaadibüroo esitas M OÜ käsundil 22.02.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse G, V ja X OÜ vastu saamata jäänud tulu ning õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Hagi esitamise üheks asjaoluks oli fakt, et G rikkus M OÜ direktori ja juhatuse liikmena jämedalt oma lojaalsuskohustust, asutades X OÜ. G kogus M OÜ kulul ja huve kahjustades nii kaubanduslikku kui tootmisteavet titaanilaastude töötlemiseks, mida hakkas kasutama X OÜ majandustegevuses. G omandas M OÜ juhatuse liikmena teadmised ja kontaktid ning tehnoloogia, saades selleks koolitust osaühingu Vene partneri ja sidusettevõtja O, mis võimaldasid X OÜ-l uue tegevussuuna (titaanlaastude töötlemine) käivitamist. M OÜ, H OÜ advokaatide ja Y tegevuse eesmärgid ei ole ärilised ega suunatud kellegi kahjustamisele, vaid sooviks oli koguda tõendeid Gi ja X OÜ rikkumiste kohta, sh titaanijääkide töötlemise tehnoloogia õigusvastase ülevõtmise (varguse) kohta. Advokaadid on lähtunud M OÜ käsundist ja tõendite kogumisega ei rikuta seadust ega X OÜ õigusi. Advokaadibüroo ja Y poolt kliendi käsundil ning huvides teabe kogumine kliendile kahju tekitanud isiku õigusrikkumise kohta ei saa olla

§ 377

kuriteoks, sest M OÜ-l oli temalt õigusvastaselt üle võetud tehnoloogia üksikasjalikult teada. Õigusrikkuja ja tema õigusrikkumise (tehnoloogia varguse) kohta tõendite kogumine isiku poolt, kelle õigusi on rikutud, ei ole õigusrikkuja ärisaladusse tungimine

tähenduses. Isegi kui eeldada, et tegemist on ärisaladusega, siis pole selge, kumma äriühingu ärisaladus see on. Kuigi Harju Maakohus jättis tsiviilasjas nr 2-19-2933 M OÜ poolt 22.02.2019 G, V ja X OÜ vastu esitatud hagi läbi vaatamata, tühistas Tallinna Ringkonnakohus selle 25.01.

  1. a määrusega.
  2. Sellest järelduvalt on M OÜ seisukohal, et G ja X OÜ on varastanud nende ärisaladuse, samas kui viimane väidab, et Y koostöös M OÜ ja H OÜ-ga üritas varastada X OÜ ärisaladust. Tsiviilasjas menetlus käesoleval ajal jätkub. Koos hagiavaldusega esitas M OÜ taotluse korraldada vaatlus TTT asuvas tehases ja HHH laopindadel, kus toimub X OÜ titaanilaastude töötlemine. Vaatluse eesmärk 5

(11)oli tuvastada, millised seadmed (lintkonveierid ja metalli töötlemise seadmed) on X OÜ majandustegevuse kohtades, et nimetatud seadmete tehnilisi andmeid (tootja, konveierliini kõrgus, suurus, nurk) võrrelda nende seadmete päringutega, mida G teostas hageja palgal olles ja väidetavalt hageja nimel. Kuivõrd metallisulatusahjud on kohtkindlad ning olid Ž OÜ kinnistul eelnevalt, siis tuli X OÜ-l vajalikke konveierlinte ja seadmeid hankides lähtuda just sulatusahjude mõõtmetest ja tehnilistest näitajatest, st tegemist on konkreetsele tootmiskoha vajadustele vastavate tellimustega. Hoidla tee 2 kinnistul asuvad seadmete vaatlus tõendab, et G on pahatahtlikult ära kasutanud hageja teenistuses olemise ajal omandatud teavet ning teadaolevaid laienemise kavatsusi. 14. F OÜ tegevusvaldkonnaks on inkasso- ja detektiiviteenuste osutamine ning selle juhatuse liikmel Y-l puudus huvi hakata tegutsema X OÜ ja M OÜ tegevusvaldkonnas ehk ta polnud huvitatud infost, mida antud asjas ärisaladusena käsitletakse. Y on samuti ülekuulamisel kinnitanud, et üritas H OÜ ülesandel tuvastada ärisaladuse vargust X OÜ poolt, mis seisnes selles, et teada saada, kas ülalmainitud aadressidel asuvad talle avaldatud tootmistehnika ja seadmed, s.o ta lähtus informatsiooni küsimisel sellest, et ta kontrollib võimalikku tehnoloogia varguse juhtumit. Samal seisukohal on ka H OÜ. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et Y oleks teadnud, et M OÜ on püüdnud kõnealust infot saada ka kohtu kaudu ja selles osas ebaõnnestunud. Samuti ei ole ümber lükatav väide, et ta tegutses M OÜ ärisaladuse kasutamise paljastamise eesmärgil. 15.

§ 377

subjektiivne koosseis eeldab, et isik pidas vähemalt võimalikuks ja möönis, et ta saab ja/või kasutab ärisaladust ebaseaduslikult.

§ 377

koosseisuline tunnus „ebaseaduslikkus“ on nn normatiivne koosseisutunnus, hõlmates lisaks teatud faktiliste asjaolude esinemisele ka neile antavat õiguslikku hinnangut. Riigikohtu praktika kohaselt ei piisa vaid sellest, et teo toimepanija tahtlus üksnes hõlmab üksnes õigusliku hinnangu andmise aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, tahtlus peab hõlmama ka nende normatiivsete tunnuste nn üldkeelelise paralleelhinnangu (vt nt RKKKo asjas nr 3-1-1-40-14, p 69 koos viidetega varasemale praktikale). Praegusel juhul viitavad asja materjalid, et Y tegutses eradetektiivina M OÜ väidete alusel, mille kohaselt kasutatakse ära viimase ärisaladust, ja advokaadibüroo kui õigusekspertide tellimusel, mis andis Y-le põhjendatud alust arvata, et tema teod X OÜ-d puudutava teabe küsimisel ei ole

§ 377mõttes ebaseaduslikud.

Vastupidiseks tõsikindlaks järelduseks kriminaalmenetluse käigus kogutud materjalid alust ei anna. Tegemist on kahtlusega, mida ei saa ka edasiste menetlustoimingutega kõrvaldada ja kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada isiku kasuks. Eeltoodud põhjendustel asus riigiprokurör seisukohale, et püüdes saada kahtlustuses märgitud viisil teavet, ei tegutsenud Y tahtlikult saada ebaseaduslikult ärisaladust.

  1. Riigiprokuratuuri 29.07.
  2. a määruse vaidlustasid Tallinna Ringkonnakohtus X-l OÜ esindajad vandeadvokaadid Norman Aas, Carri Ginter ja Albert Linntam, kes paluvad Riigiprokuratuuri määrus tühistada ja kohustada Riigiprokuratuuri kriminaalmenetlust jätkama. Samuti taotlevad esindajad kohustada menetlejat tegema vähemalt järgmised menetlustoimingud: esitada kahtlustus M OÜ-le, E-le ja V-le; kuulata esimesel võimalusel E ja V üle kahtlustatavana või alternatiivselt tunnistajana.
  3. Esindajad leiavad, et Y tegutses ärilisel eesmärgil. Tema tegevus oli ajendatud H OÜ-ga 18.09.2019 sõlmitud lepingust, mille kohaselt pidi Y kannatanu tootmishoones väidetavalt asetsenud tootmisseadmete jäädvustamise eest saama 1500 eurot (lisandub käibemaks). Sellise sisuga teenuse osutamine teenib ärilist eesmärki ning kahjustab

§ 377lg-ga 1 kaitstavat õigushüve.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri vastupidine tõlgendus, nagu poleks ärisaladuse tasu eest hankimine ja avaldamine

§ 377lg-ga 1 keelatud, on vastuolus nii sätte sõnastuse kui eesmärgiga. Riigiprokuratuur jättis selle küsimuse analüüsimata. 6

(11)18. Varasemad menetlejad on tõlgendanud

§ 377

lg 1 kunstlikult kitsendavalt, leides, et äriline või kahju tekitamise eesmärk ei või hõlmata ebaseaduslikult saadud ärisaladuse kasutamist kolmanda isiku poolt enda menetlusliku positsiooni tugevdamiseks õigusvaidluses. Kannatanu pole M OÜ suhtes tehnoloogia vargust toime pannud ja tegemist on paljasõnalise etteheitega. Harju Maakohus jättis samuti 10.07.2019 ja 10.07.2020 määrustega tsiviilasjas nr 2-19-2933 rahuldamata M OÜ taotlused kannatanu territooriumil paikvaatluse läbiviimiseks. Kohus põhjendas keeldumist sellega, et paikvaatluse korraldamine riivaks ebaproportsionaalselt kannatanu majandustegevust, olukorras kus M OÜ ise ei ole kohtule kirjeldanud, millist tegevust ta kannatanule täpsemalt ette heidab ja kuidas aitavad tundlikud andmed kannatanu majandustegevuse kohta kaasa tsiviilasja lahendamisele. Kriminaalmenetluses ei ole samuti kannatanu poolt väidetava tehnoloogia varguse kohta tõendeid esitatud, kuid see ei takistanud Riigiprokuratuuri rajamast oma määruse põhjendusi paljasõnalisele väitele, nagu oleks kannatanu ärisaladusele ligipääsu hankimine olnud põhjustatud kannatanu enda tegevusest ning et „pole seniajani üheselt selge, kumma äriühingu ärisaladus see on.“ Kriminaalmenetluse lõpetamisel üksnes kahtlustatava väidetele tuginemine ei ole kooskõlas KrMS § 6 põhimõtte ega KrMS § 211 lg-s 2 sätestatuga. 19. Olukorras, kus kohus on jätnud taotluse tõendite kogumise huvides mõne ettevõtte kinnisele territooriumile sisenemiseks ja ettevõtte ärisaladuse välja nõudmiseks korduvalt rahuldamata, ei ole aktsepteeritav, et mõni menetlusosaline asub tõendite otsimiseks hankima teise ettevõtte ärisaladust ebaseaduslikul viisil. Kõnealuse tsiviilasja esemeks on M OÜ varaline nõue kannatanu vastu, mistõttu on nii viidatud osaühingul kui tema huvides tasu eest käsundit täitnud Y-l tsiviilasja lõpplahenduse suhtes varaline huvi ning kannatanul kahjuna menetluskulud. Kuna ettevõtete majandustegevuse juurde kuulub muu hulgas õigusvaidluste pidamine, hõlmab ärilisel eesmärgil ärisaladuse ebaseaduslik saamine ja avaldamine ka ärisaladuse hankimist õigusvaidluse tarbeks. Õigusvaidluse jaoks teise äriühingu ärisaladuse ebaseaduslik saamine on samuti toime pandud

§ 377lg-s 1 nimetatud ärilisel eesmärgil (RKÜKo asjas nr 3-2-1-62-10, p 62.2).

  1. Veenvad ei ole ka Põhja Ringkonnaprokuratuuri viited EKTÄKS § 5 lg 6 p-le
  2. Olukorras, kus kohus oli jätnud hagi ebamäärasuse tõttu rahuldamata hageja taotlused kannatanu kinnisele territooriumile sisenemiseks ja majandustegevuse detailidega tutvumiseks, ei saanud M OÜ-l ega tema käsundit täitval Y-l olla kannatanu ärisaladusega salaja tutvumiseks tunnustatud õigustatud huvi. Maakohus leidis 10.07.
  3. a määruses, et selline huvi vastava teabe hankimiseks puudus. Vastupidist pole väitnud ka Riigiprokuratuur oma 29.07.2021 määruses.
  4. Esindajatele jääb mulje, et prokuratuur soovib kriminaalmenetluse lõpetamise abil optimeerida töökoormust. Määruse jõustumine tähendaks aga nn eradetektiivide ebaseaduslike töömeetodite aktsepteerimist ja tooks kaasa olukorra, kus ettevõtted võivad asuda hankima ebaausal teel konfidentsiaalset infot oma konkurentide majandustegevuse kohta, õigustades seda sooviga kaitsta oma väidetavaid õigusi kohtumenetlustes. Selline tõlgendus on vastuolus

§ 377

lg 1 eesmärgiga ja muudaks eradetektiivide poolt ärisaladuste ebaeetilisel teel hankimise karistamatuks. 22. Riigiprokuratuuri määruses on loetletud 5 tehnilist meedet, millega kannatanu piiras kolmandate isikute ligipääsu enda kinnisele territooriumile ja seal asuvale teabele. Põhja Ringkonnaprokuratuur asus EKTÄKS § 5 lg 2 p 3 tõlgendama meelevaldselt, eristades faktilise kaitse abinõusid õiguslikest abinõudest ja järeldas, nagu eeldaks teabe ärisaladusena käsitlemine vältimatult mõlemat liiki abinõude rakendamist. Ühestki allikast ei ole võimalik järeldada, nagu oleks teabe ärisaladuseks pidamiseks vältimatult vajalik sõlmida ärisaladusega kokku puutuvate töötajatega konfidentsiaalsuskokkuleppeid või võtta tarvitusele muid vahendeid. Vastupidine tõlgendus on vastuolus nii EKTÄKS § 5 lg 2 p 3 kui ka selle aluseks oleva direktiivi (EL) 2016/943 art 2

(1)(c) sõnastuse ja eesmärgiga ning välistab mainitud direktiivi sätte kasuliku mõju (effet utile). 7
(11)
  1. Käesolevas asjas heidetakse kannatanu ärisaladuse ebaseaduslikku saamise katset ette kolmandale isikule (s.o Y-le), kes ei ole olnud kannatanuga lepingulises suhtes. Olukorras, kus kolmas isik proovib ebaseaduslikult saada ligipääsu võõra ettevõtte konfidentsiaalsele ja kaubanduslikku väärtust omavale informatsioonile, mille salajas hoidmiseks on kannatanu piiranud ligipääsu oma territooriumile, ei oma eraldi konfidentsiaalsuskokkulepete sõlmimine või sõlmimata jätmine kannatanu töötajatega tähtsust, eriti kui töötajate konfidentsiaalsuskohustus tuleneb otse seadusest (VÕS § 625 lg 1). Selliste kokkulepete sõlmimise kohustus ega seos ärisaladuse definitsiooniga ei tulene ühestki õigusaktist. Kõnealusel juhul võttis kannatanu teabe salajas hoidmiseks tarvitusele reaalseid meetmeid ja Y-le oli ära tuntav, et kannatanu territooriumil asuv info on salajane. Seda kinnitab ka kahtlustatava poolt kannatanu töötajatele tehase salaja pildistamise eest altkäemaksu pakkumine.
  2. Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-40-14 (p 69) tehtud viitega seonduvalt märkisid esindajad, et Y tegevusest nähtuvalt oli ta ilmselgelt teadlik, et tema poolt hangitav informatsioon kannatanu tööseadmete, kasutatava tooraine, tööprotsesside, koostööpartnerite ja klientide kohta oli salajane ning kannatanu varjas seda infot kolmandate isikute eest oma ettevõtte äritegevuse kaitseks. Samuti pidi Y vähemalt möönma, et sellel teabel oli kaubanduslik väärtus, sest muidu poleks talle selle eest lubatud tasuda 1500 eurot. Kuriteo subjektiivse koosseisu tuvastamisel tuleb lisaks kahtlustatava enda ütlustele arvesse võtta ka kahtlustatava objektiivset käitumist ja selle konteksti. Prokuratuur jättis need asjaolud välja selgitamata.
  3. Prokuratuur lõpetas menetluse ennatlikult, tuginedes hüpoteesile, nagu oleksid M OÜ esindajad teadlikult eksitanud Y selliselt, et viimane ei saanud olla teadlik

§ 377lg-s 1 sätestatud objektiivse koosseisu esinemisest.

Samas jätsid menetlejad tegemata vajalikud menetlustoimingud selgitamaks välja, kes ja milliseid korraldusi M OÜ ja/või Vene Föderatsiooni O huvides Y-le andis ning kas nimetatud isik(ud) võiksid ise vastutada

§ 377lg 1 alusel.

Y sai juhised kannatanu ärisaladuse ebaseaduslikuks saamiseks M OÜ-lt. Seda kinnitavad 18.09.

  1. a sõlmitud leping H OÜ ja F OÜ vahel ning M OÜ esindaja V 09.10.
  2. a e-kiri H OÜ-le. Viidatud e-kirjast nähtuvalt andis M OÜ Y-le juhiseid erinevate Eesti ettevõtjate ärisaladuste omandamiseks, eesmärgiga teostada tööstusspionaaži M OÜ majanduslikes huvides. Seega võisid kõnealuste kuritegude toimepanemises osaleda ka M OÜ ja selle esindajad. M OÜ ainus juhatuse liige oli sel perioodil E, kes on asunud alaliselt elama Euroopa Liitu, olles seega uurimisasutustele vajadusel kättesaadav. Seega paluvad esindajad kohustada menetlejat esitama kahtlustus M OÜ-le, V-le ja E-le ning kuulata füüsilised isikud kahtlustatavatena üle. Alternatiivselt palub kannatanu kuulata E ja V üle tunnistajatena, et selgitada välja, millistel motiividel püüdis Y kannatanu ärisaladust hankida ja kas see võiks välistada Y karistusõigusliku vastutuse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasjaga, leiab, et kaebuse rahuldamiseks, Riigiprokuratuuri määruse tühistamiseks ja prokuratuuri kohustamiseks menetlust jätkama ei ole alust. Kohus nõustub seniste menetlejatega, et kriminaalmenetlus lõpetati põhjendatult KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Mingeid uusi asjaolusid ringkonnakohtule esitatud kaebuses välja toodud ei ole.
  4. Ringkonnakohus nendib, et käesolevas asjas on prokuratuur täitnud talle KrMS § 223 lg-s 2 pandud kohustuse selgitada kohtueelses menetluses välja kahtlustatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud. Just nende asjaolude pinnalt on aga prokuratuur tuvastanud KrMS § 199 lg 1 p-s 1 nimetatud kriminaalmenetlust välistava asjaolu, mis tingib KrMS § 200 ja KrMS § 6 kohaselt 8

(11)kriminaalmenetluse lõpetamise. Sellises olukorras ei saa pidada põhjendatuks esindajate viidet KrMS §-s 6 sätestatud kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõttele, kuna see kehtib üksnes ajani, mil asjas on tuvastatud muu hulgas KrMS §-s 199 sätestatud kriminaalmenetlust välistava asjaolu (antud juhul kriminaalmenetluse aluse puudumine) esinemine.
  1. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses on detailselt välja toodud Y-le esitatud kahtlustuses talle ette heidetavad teod, samuti tsiviilasja nr 2-19-2933 aluseks olevad asjaolud ning H OÜ 17.06.
  2. a pöördumisest nähtuv teave, mille järel on prokurör sedastanud, et Y-le kuriteokahtluse esitamise järgselt kogutud tõendite pinnalt esinevad asjaolud, mis tingivad kriminaalmenetluse lõpetamise (vt käesoleva määruse p 3 teine lõik).
  3. Ringkonnakohus nõustub prokuröri käsitlusega sellest, et Y-le süüksarvatava käitumise ajal (27.09-04.10.2019) ei vastanud X OÜ sisemised protseduurid TRIPS-lepingu art 39 p-s 2 ega EKTÄKS § 5 lg-s 2 toodud ärisaladuse mõiste standardile. Vastupidisele seisukohale asumiseks ei anna alust ka kaebuses sedastatu, et X-l OÜ oli rakendanud 5 eraldiseisvat tehnilist meedet, millega piirati isikute ligipääsu enda kinnisele territooriumile ning seal asuvale teabele. Seda põhjusel, et ärisaladuse üle kontrolli omava isiku (äriühingu juhatuse liikme) poolt üksnes tehniliste meetmete rakendamist ei saa pidada piisavaks, väitmaks, et salajast teavet oleks aktiivselt kaitstud. Prokurör on määruses õigesti sedastanud, et ärisaladuse kaitse sõltub faktilistest ja õiguslikest abinõudest, mida saladuse omaja rakendab ning need peavad olema valitud selliselt, et oleks tagatud tegelik kaitse. Kohustus kaitsta ärisaladust on vaid isikul, kes omab selle üle seaduslikku kontrolli ehk äriühingu juhatuse liikmel. Kuigi töötajatele kehtib VÕS § 625 lg 1 alusel ärisaladuse hoidmise kohustus, on esindajad jätnud siinkohal tähelepanuta, et ärisaladuse omaja ei saa piirduda vaid seadusest tuleneva kohustuse möönmisega. Nimelt sätestab töölepingu seaduse (TLS) § 6 lg 3 üheselt, et kui tööandja on määranud saladuses hoitava teabe, peab tööandja teatama töötajale saladusena määratud teabe sisu. Vastavalt TLS § 22 lg-le 1 võib tööandja vastavalt VÕS §-s 625 sätestatule ja arvestades TLS § 6 lg-s 3 sätestatud teavitamise kohustust määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. Eeltoodust järeldub, et töötajate puhul ei saa lugeda tööandja ärisaladuse kaitseabinõude rakendamise kohustuse täidetuks üksnes töötajal VÕS §-st 625 tuleneva saladuse hoidmise kohustuse möönmisega, vaid seda saab teha üksnes juhul, kui tööandja on töötajale teatanud saladusena määratud teabe sisu.
  4. Prokurör tuvastas kriminaalmenetluse lõpetamise määruses (ärisaladuse kaitset puudutavas osas) asjaolud, mille pinnalt saab ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult järeldada, et G koostas Käskkirja, millega teavitati X OÜ töötajaid äriühingu saladusena määratud teabe sisust, alles 21.10.2019 ehk pärast Y-le kahtlustuses süüksarvatavat käitumist. Esindajad ei ole oma kaebustes sellisele järeldusele vastuväiteid esitanud ega esitanud seda ümberlükkavaid tõendeid. Eeltoodust järeldub, et Y proovis X OÜ töötajatelt saada osaühingut puudutavat informatsiooni ajal, kus tööandja ei olnud töötajatele veel ettevõtte ärisaladusena määratud teabe sisu teatavaks teinud, st töötajad ei olnud vastavasisulise andmete kogumi kandja (ärisaladuse valdajad). Kuna Y soovis saada teavet tööstusterritooriumil olnud tööpinkide ja agregaatide osas, millele oli juurdepääs X OÜ tavatöötajatel, ei saa ainuüksi nimetatud seadmete kasutamise faktist järeldada ärisaladuse olemasolu. Õiguslikult on aga kaitstavad üksnes need olukorrad, kus salajast teavet on aktiivselt kaitstud. Kuna antud juhul ei ole ülaltoodud põhjendustel sellise olukorraga tegemist, ei saa Y tegevus vastata

§ 377objektiivsele koosseisule, mis seisneb ärisaladuse avaldamises või kasutamises.

31.

§-s 377 ettenähtud kuritegu on karistatav üksnes juhul, kui ärisaladus saadi, avaldati või seda kasutati kas ärilisel või kahju tekitamise eesmärgil. Ringkonnakohus nõustub varasemate menetlejatega selles, et Y tegevus ei ole kõnealuse kuriteo kontekstis vaadeldav kui äriline või 9

(11)kahju tekitamist taotlev. Esindajad põhjendavad kaebuses väidet, et Y tegutses ärilisel eesmärgil, sellega, et tema tegevus oli ajendatud H OÜ-ga 18.09.2019 sõlmitud lepingust, mille kohaselt pidi Y kannatanu tootmishoones väidetavalt asetsenud tootmisseadmete jäädvustamise eest saama 1500 eurot (lisandub käibemaks). Ringkonnakohtu hinnangul on esindajad kaebuses segi ajanud varalise ja ärilise eesmärgi määratluse. Nimelt on karistusseaduse mõttes äriline eesmärk kitsam kui nt varaline eesmärk, hõlmates üksnes selliseid varalisi tegevusi või eesmärke, mille puhul on täheldatav teatud süsteemsus või korduvus. Ärilisest eesmärgist saab rääkida vaid juhul, kui teo objektiivse koosseisu realiseerinud isik on seadnud endale teatud süstemaatilise või korduva iseloomuga sihi (RKKK 3-1-1-112-12 p-d 13.2–13.3). Arutataval juhul puudub alus väita, et Y oleks ülalkirjeldatud tegevusega seadnud endale teatud süstemaatilise või korduva iseloomuga sihi, vaid ta soovis täita lepingut, mille alusel pidi H OÜ talle ühekordse summa. Seega ei tegutsenud kahtlustatav ärilise, vaid varalise kasu saamise eesmärgil. Ka pole andmeid, et sihi süstemaatilisus või korduvus väljendunuks selles, et Y oleks hankinud ärisaladust raha eest erinevatele klientidele (st korduvust mitte tulenevalt koostööst AB H OÜ-ga, vaid mitmete eri klientidega).
  1. Samuti ei ole kõnelausel juhul võimalik nõustuda esindajate väitega, nagu oleks Y tegevus olnud suunatud kahju tekitamisele. Asjas puudub sisuliselt vaidlus, et kahtlustatav tegutses tema ja H OÜ vahel sõlmitud käsunduslepingu alusel M OÜ huvides tsiviilkohtumenetluses vajaliku informatsiooni hankimiseks. Samuti on prokurör toonud asjakohaselt välja nii Y enda kui tunnistaja R. Ri ütlused, mis viitavad üheselt sellele, et hangitav informatsioon oli mõeldud üksnes selle hilisema kasutamise eesmärgil M OÜ ja X OÜ vahelises kohtuvaidluses. Samuti ei ole tõusetunud kahtlust ja seda ei ole väitnud ka kannatanu, et Y soovinuks saada juurdepääsu väidetavale X OÜ ärisaladusele põhjusel, et tema juhitaval F OÜ-l või H OÜ-l olnuks huvi hakata tegelema X OÜ ja M OÜ tegevusvaldkonnas ehk ta ei olnud huvitatud väidetavaks ärisaladuseks olnud infost eesmärgiga tekitada (X OÜ-le) kahju, vaid koguda üksnes kohtumenetluseks vajalikku infot. Ringkonnakohus on siiski seisukohal, et isegi mööndes, et korrakohase kohtumenetluse otsesel või kaudsel tagajärjel võivad tekkida mõnele menetluspoolele legitiimsed varalised kohustused, ei ole sel juhul eesmärk kasutada teavet kohtus õigusemõistmisel samastatav (õiguspäratu) kahju tekitamise eesmärgiga.
  2. Riigiprokuratuuri põhjendustega saab nõustuda ka selles, et

§ 377

subjektiivne koosseis eeldab, et isik pidas vähemalt võimalikuks ja möönis, et ta saab ja/või kasutab ärisaladust ebaseaduslikult. Y tegutses eradetektiivina M OÜ väidete alusel, mille kohaselt kasutab X OÜ ära nende ärisaladust, ja advokaadibüroo tellimusel, mis andis kahtlustatavale põhjendatud aluse arvata, et tema teod X OÜ-d puudutava teabe küsimisel ei ole ebaseaduslikud

§ 377mõttes.

Sealjuures pole ringkonnakohtu hinnangul võimalik järeldada, et ta pidanuks pidama teavet ärisaladuseks. Ainuüksi asjaolu, et Y proovis soovitud informatsiooni saada X OÜ töötajatelt ja pakkus selle eest väidetavalt neile ka raha, ei anna alust asuda vastupidisele seisukohale. 34. Eeltoodud põhjendustel ei vasta ringkonnakohtu hinnangul Y tegevus

§ 25

lg 2 –

§ 377lg 1 kuriteokoosseisule. See on kriminaalmenetlust välistav asjaolu Kr

MS § 199 lg 1 p 1 mõttes, mistõttu oli kriminaalmenetluse lõpetamine põhjendatud. Ringkonnakohus ei näe põhjust kahelda prokuratuuri seisukohas, et Y suhtes on välja selgitatud kõik võimalikud tähtsust omavad asjaolud ning menetluse kestel on tuvastatud asjaolud, mis tingivad kriminaalmenetluse lõpetamise. Esindajad taotlevad kaebuses täiendavalt veel kahe füüsilise isiku (V ja E) kahtlustatavana või tunnistajana ülekuulamist ning põhjendavad seda sooviga selgitada välja, millistel motiividel püüdis Y kannatanu ärisaladust hankida ja kas see võiks välistada tema karistusõigusliku vastutuse. Ringkonnakohus ei näe, kuidas selle asjaolu väljaselgitamine mõjutaks menetlust Y osas või kuidas viidatud isikute ülekuulamine võiks anda olulist tõendusliku tähendusega teavet olukorras, kus asjas 10

(11)on kogutud juba piisavalt materjale, mille põhjal on olnud võimalik kindlaks teha Y tegutsemise motiivid. Nii on Y ise kahtlustatavana ülekuulamisel kinnitanud, et ta tegutses H OÜ-ga sõlmitud käsunduslepingu alusel M OÜ huvides tsiviilkohtumenetluses vajaliku informatsiooni hankimiseks ja seda kinnitab ka advokaadibüroo oma kirjalikus selgitustes. Samuti on tunnistaja R ütlustest sedastatav Y soov, et tunnistaja annaks (tsiviil)kohtus ütlusi. Mis puudutab põhjendust, et uurimistoimingut on vaja seetõttu, et sellega tuvastatu võiks välistada Y karistusõigusliku vastutuse, siis see ei õigusta uurimistoimingute vajalikkust, kuna juba praeguseks on piisavalt andmeid, et tema vastutus välistada. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvesse võttes ei näe ringkonnakohus, et kõnealuste isikute ülekuulamine võiks anda sellist olulist teavet, mis annaks antud juhul alust kriminaalmenetluse jätkamiseks.
  1. Sarnaselt varasemate menetlejatega ei pea ka ringkonnakohus põhjendatuks esindajate taotlust esitada käesolevas asjas kahtlustus veel M OÜ-le, E-le ja V-le. Põhja Ringkonnaprokuratuur on jätnud X OÜ esindajate sarnase taotluse juba 18.11.2020 määrusega rahuldamata, leides, et kriminaalmenetluses kogutud tõendid ei anna M OÜ-le ja E-le kahtlustuse esinemiseks alust. Ringkonnakohus nõustub viidatud määruse põhjendustega ning leiab, et asjas kogutud tõendid ei anna alust kahtlustuse esitamiseks ka Vl-e. Vähemalt ülal p-des 30-32 nimetatud asjaolud aktualiseeruvad ka nende kolme isiku puhul ning ringkonnakohus ei sedasta kaebusest ega kriminaalasja materjalidest andmeid, mis viitaks vastupidisele.
  2. Seega on kriminaalmenetluse lõpetamine olnud põhjendatud. Samuti ei tuvastanud kohus eeluurimise läbiviimisel puudusi. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 29.07.
  3. a määruse muutmata ja kaebuse rahuldamata. KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. /allkirjastatud digitaalselt/ 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.