← Eesti

2-19-17919/41

Obsah (5)§ 150§ 432§ 430§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 14. september 2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-17919 Tsiviilasi I Na (N) hagi L Ee (E) vastu kahju

§ 150

lg 2 punkti 1 alusel tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 500 eurot I Na arveldusarvele nr xxx.

  1. Tühistada asjas määratud kohtuistung toimumisajaga 12.01.2022 kell 11:
  2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-
  3. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale saab esitama määruskaebuse 3 (kolme) päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. MENETLUSE KÄIK
  4. Harju Maakohtu menetluses on I Na (N) hagi L Ee (E) vastu kahju hüvitamise nõudes.. Pooled esitasid 13.09.2021.a kohtule kompromissilepingu.
  5. Pooled kinnitavad, et on teadlikud

§ 432

sisust, mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või 1 kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled nõustuvad sellega, et kohus lõpetab tsiviilasja nr 2-19-17919 menetluse kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Pooled esitavad käesoleva kompromissilepingu vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvile 430 lg 2 kinnitamiseks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

  1. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
  2. Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele.
  3. Pooled on kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigust 3-le (kolmele) päevale alates määruse kättesaamisest.
  4. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 8. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 9. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude kandmises kokku leppinud selliselt, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 10. Hageja palub

§ 150

lg 2 punkti 1 alusel tagastada pool menetluses tasutud riigilõivu, s.o 500 eurot I Na arveldusarvele nr xxx. Kohtu hinnangul on hageja taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 11. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-17919. 2 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.