1-20-8452/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-8452 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Ingeri Tamm Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. augusti 2021 määrus Roman Andrejevi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Roman Andrejev 38004080258), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. augusti 2021 määrus sisuliselt muutmata, kuid jätta sellest välja viited kustunud karistustele.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohtu 03.12.2020 otsusega karistati Roman Andrejevit KarS § 199 lg 2 p-de 1, 4, 6, 7, 8 järgi 1 aasta 10 kuu vangistusega, mille hulka KarS § 68 lg 1 alusel arvati R. Andrejevi eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti tema kinnipidamise aeg, s.o 04.08.
7. Karistuse kandmise aja lõpp 04.06.
9. Viru Maakohtu 12.08.2021 määrusega jäeti R. Andrejev ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Formaalsed eeldused süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud – isikul on garanteeritud elukoht ning täidetud on KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenev ajaline kriteerium. 2.
10. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et R. Andrejevil on 1 kriminaalkaristus Eestis ja 2 välisriigi karistust. Varasemalt pikaajaliselt oli isik oma hoiakutes pigem reeglite rikkuja kui seadusekuulekas kodanik. Iseloomustuses on osutatud faktile, et isik on varasemalt juba olnud vabastatud enne tähtaega 2002, lahkus kriminaalhoolduse alt ja uuesti saadi isik kätte alles
11. Kohus on neid andmeid kontrollinud ja tõepoolest 18.03.2009 kohtumääruses asjas 1-093754 on märgitud, et olles enne tähtaega vabastatud, lahkus isik Eestist ja varjas ennast, määruse tegemise ajal on nüüd uues kuriteos vahi all, ärakandmata karistus pöörati ka täitmisele. Vabadusse minnes viibis isik vahepeal ka välismaal, kus käitus ebaseaduslikult, tema suhtes oli Eestile esitatud taotlus tema vara üleandmiseks välisriigile seoses kuritegude toimepanemisega (1-15-10316). Naastes Eestisse, ei ole isiku käitumismuster muutunud – ta pani toime varavastase kuriteo, tekitades märkimisväärse kahju, mille eest tunnistati ta süüdi
12. aastal. Seega ei saa nõustuda väitega, et isiku ebaseaduslik tegevus on jäänud sügavalt minevikku ja nüüd ei ole alust arvata, et ta võib uusi kuritegusid toime panna. Varasema käitumise sisu poolest on R. Andrejevi edasisele käitumisele antav prognoos pigem negatiivne. 2.
13. Maakohtu hinnangul on kinnipeetava iseloomustuses mitmeid positiivseid aspekte. Isik on vangistuse jooksul osalenud tööhõives ja osaleb sotsiaalprogrammides Eluviisitreening ja Sotsiaalsete oskuste arendamise programm. Eluviisi treeningu programm on käesolevaks ajaks läbitud, sotsiaalsete oskuste arendamise programm lõpeb plaani järgi 12.10.
14. Seega ei ole täitmiskava täiel määral täidetud. Maakohus nõustus, et sotsiaalprogrammis osalemine on võimalik ka kriminaalhoolduse all olles. Samas ei vabasta kohus isikut ainult seetõttu, et ta võiks jätkata programmi läbimist vabaduses. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt töötab R. Andrejev alates 12.05.2021 vanglas koristajana. Vangistuse kandmise ajal distsiplinaarkaristusi määratud ei ole. Käitumine vanglas on hea ja isik on vangistuses kasuliku tegevusega hõivatud, mis on positiivne. Samuti on isikul garanteeritud töökoht vabaduses (H.S.S Industrial OÜ). 2.
15. R. Andrejevil on vabanedes märkimisväärses ulatuses rahalisi nõudeid (21.06.2021 seisuga 55 865 eurot). Suured võlgnevused võivad hakata mõjutama toimetulekut. Maakohtu hinnangul võib raske materiaalne seisund olla riskiteguriks hakata vabaduses tarvitama alkoholi ja narkootikume, mis võib omakorda viia uute kuritegude toimepanemiseni. Vangla iseloomustuse kohaselt on R. Andrejev pigem pannud toime varavastaseid kuritegusid planeeritult. Tegemist on väljakujunenud väärtushinnangute ja käitumismustriga isikuga. Tema varasemad karistused ei ole teda seni mõjutanud uute kuritegude toimepanemisest loobuma. Viimase kuriteoga tekitas ta kannatanule varalist kahju 56420,10 eurot – tegemist oli süstemaatiliselt toime pandud vargusega. Süstemaatilisus tulenes varem Eesti ja Taanis toimepandud vargustest. 2.
16. Maakohus hindas kõrgelt süüdimõistetu pingutusi, s.o sotsiaalprogrammides osalemist ja motiveeritust osaleda vangistuses aktiivselt tööhõives. Kõik eelöeldu ei ole käesoleval ajal ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Ka ei ole läbitud sotsiaalsete oskuste arendamise programm, mille lõpp on planeeritud 12.10.
17. Hinnates kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvesse võetavaid asjaolusid kogumis, siis toime pandud kuritegude asjaolud, isiku varasem käitumine, tema mõjutatavus, majanduslikesse raskustesse sattumise risk, alkoholi tarvitamise risk ja prognoos vabaduses on need põhjused, miks maakohtu hinnangul ei ole uue kuriteo toimepanemise oht kinnipeetava puhul piisavalt maandatud. Isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimaste kuritegude asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Maakohus ei näinud alust vabastada sellist isikut enne tähtaega. Maakohtul puudub veendumust, et karistuse eesmärgid on käesolevaks ajaks saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam toime uusi kuritegusid, mistõttu oleks tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendamatu. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol on tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-118-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. R. Andrejevi vabastamine enne tähtaega ei ole põhjendatud. Maakohtul puudus kindlus, et katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on kinnipeetava puhul sobilikud ja piisavalt tõhusad meetmed hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist. Määruskaebus
18. Viru Maakohtu 12.08.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu R. Andrejev, kes palub tühistada maakohtu määrus ja vabastada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt. Tehtud otsus rajaneb tõendite ning asjaolude valikulisel hindamisel. Maakohus rikkus KrMS § 339 lg-t
19. 2 Süüdimõistetu leiab, et maakohus on lähtunud peaasjalikult süüdimõistetu minevikust, kuid kohtupraktika kohaselt on ennetähtaegsel vabastamisel peamine, et süüdimõistetu edasine käitumine oleks õiguspärane, mida hinnatakse selle järgi, kuidas isik on ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud. R. Andrejevile jääb arusaamatuks, mis peaks süüdimõistetut motiveerima õiguskuulekale käitumisele, kui teda ei vabastata ning leitakse, et vangistus mõjub hästi. Süüdimõistetu annab omapoolse ülevaate sellest, mis on ennetähtaegse vabastamise mõte. Süüdimõistetu võib eeldada, et hea käitumise korral ja KarS § 76 lg 4 asjaolude esinemisel süüdimõistetu vabastatakse. Kogu karistuse ärakandmine ei ole reegel ja ennetähtaegne vabastamine ei ole erand. Vastupidisel juhul tekib oht, et süüdimõistetu kaotab huvi enda käitumise parandamise ja ühiskonnaga taasliitumise vastu. Maakohus on tuginenud ka arhiveeritud karistustele ning nendel ei ole õiguslikku tähendust. Otstarbekas on R. Andrejev ennetähtaegselt vabastada, siis säilib tema üle kontroll. Positiivsed asjaolud on kuriteo asjaoludest kaalukamad. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
20. Ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetu määruskaebus ei anna alust maakohtu otsustuse muutmiseks ning R. Andrejevi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Määruskaebus jääb edutuks. Küll tuleb maakohtu määrusest jätta välja põhjendused seoses arhiveeritud karistustele viitamisega.
21. Maakohus toob välja, et süüdimõistetu on varasemalt olnud tingimisi ennetähtaegselt vabastatud ning on karistuse kandmiselt kõrvale hoidunud. R. Andrejev juhib samuti tähelepanu, et maakohus on arvestanud 1998, 2002, 2009 määratud karistusi. Ringkonnakohus kontrollis karistusregistrist ning sellest nähtuvalt on süüdimõistetul 1 kehtiv Eestis mõistetud kriminaalkaristus (03.12.2020) ja seda kriminaalasjas, mille alusel ta käesolevalt karistust kannab. Samuti 2 välisriigis mõistetud karistust ning mitmeid väärtegusid, mis on küll registri järgi kehtivad karistused, kuid karistuse täitmise info puudub. Kustunud ja arhiveeritud karistustele tuginemine on lubamatu, millele on korduvalt tähelepanu juhtinud ka Riigikohus (näiteks lahendis asjas nr 1-14-10087). Tulenevalt sellest, tuleb maakohtu määrusest jätta välja põhistused seoses kustunud karistuste arvestamisega, s.o osas, millega maakohus tõi välja, et süüdimõistetu on ennetähtaegselt vangistusest vabastatud ning karistuse kandmiselt kõrvale hoidunud.
22. Küll ei leia ringkonnakohus, et arvestades eelmises punktis toodut oleks põhjendatud R. Andrejevi tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine. Muus osas on maakohtu määrus põhjalik ning selles on arvestatud KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis. Kogumit arvestades on maakohus põhjendatult leidnud, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik. Ka ringkonnakohus leiab, et materiaalsed eeldused süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei ole täidetud ning selliseks järelduseks ei anna alust ka esitatud määruskaebus. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt ei materiaal- ega menetlusõiguse rikkumist. Samuti ei saa asuda seisukohale, et maakohus oleks vääralt kohaldanud kaalutlusõigust. Maakohtu määruse põhistustega mittenõustumine ei ole käsitletav ei materiaal- ega menetlusõiguse rikkumisena, enamgi veel ei tähenda see põhistuste puudumist. Seega puudub kohtul vajadus sekkuda maakohtu otsustusse. Kui välja jätta eelmises punktis kajastatud arhiveeritud osa, siis ei ole võimalik asuda seisukohale, et maakohus oleks hinnanud asjaolusid valikuliselt või ebaõigesti. Süüdimõistetu esitatud määruskaebus tõstatab ringkonnakohtu jaoks märkimisväärse kahtluse, kas süüdimõistetu väljendab sõnas muutumist üksnes seetõttu, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda või ta on ka reaalselt valmis vabaduses õiguskuulekalt elama ning nõuetekohaselt kandma karistuse lõpuni vabaduses. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult 3 juhtinud R. Andrejevi tähelepanu sellele, et süüdimõistetul ei ole õigust nõuda enda ennetähtaegselt vabastamist. Nii tuleneb ka Riigikohtu lahendist asjas nr 3-1-1-12-17 punktist 18, mida ka süüdimõistetu ise tsiteerib, et kuigi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist reguleerivate karistusseadustiku üldosa sätete alusel saab süüdimõistetu nõuda seaduses ettenähtud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, ei ole tal nende normide kohaselt subjektiivset õigust nõuda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist (RKKKo asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda. On küll õige, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Seega, ei tähenda, et kui süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused ja ta on täitnud individuaalset täitmiskava, siis peaks ta automaatselt vabastama. Arvestades vangla iseloomustust, süüdimõistetu isikut ning ka süüdimõistetu määruskaebust, siis ei ole võimalik asuda seisukohale, et uute kuritegude risk oleks viidud miinimumini ning isiku edasine käitumine oleks õiguskuulekas. Samuti on mõneti alust kahelda läbitud programmide edukuses. Nii tuleneb tagasisidest programmile Eluviisitreening, et R. Andrejev saab aru, et alkoholi tarbimine on tekitanud elus probleeme ja on motiveeritud endaga tegelema, kuid ei oma veel selles osas kindlaid selgeid eesmärke. Ehk pole veel alust arvata, et riskid oleks viidud miinimumini, kuna süüdimõistetul puudub reaalne plaan tulevikuks. Faktiliselt on küll positiivne, et süüdimõistetul on garanteeritud elukoht, kuid nähtuvalt vangla iseloomustusest, oli süüdimõistetul elukoht ka enne vangistust, ometi ei ole see ära hoidnud uusi kuritegusid. Sisuliselt samale seisukohale tuleb asuda töötamise võimaluse kohta. Süüdimõistetul on küll garanteeritud töökoht, kuid ka varasemalt on süüdimõistetu töötanud – isikul pole olnud küll Eestis enne vangistust ametlikku töökohta, kuid ta on töötanud nii Taanis, Hollandis kui ka Inglismaal. Ometi on isik toime pannud varavastaseid kuritegusid väga suure kahjuga. Käesoleval ajal ei ole võimalik asuda seisukohale, et uute kuritegude oht oleks viidud miinimumini ning et süüdimõistetu on ka reaalselt valmis muutuma või soovib üksnes vanglast vabaneda.
23. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 3 tuleb jätta Viru Maakohtu
24. augusti 2021 määrus sisuliselt muutmata, kuid jätta sellest välja viited arhiveeritud karistustele ning määruskaebus jätta rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Ingeri Tamm 4