(2003)22, mille kohaselt tuleb tingimisi enne tähtaega vabastamist võimaldada kõikidele vangidele, kes vastavad seadusekuulekate kodanike miinimumnõuetele. 4.
- Kohus on paisutatult hinnanud retsidiivsusriski tulenevalt tema karistusandmetest ja isikut iseloomustavatest andmetest. Karistusaja lõpuni on võimalik kohustada isikut mitte tarvitama alkoholi ja narkootilisi aineid, asuma tööle ning täitma elektroonilise valve nõudeid. Aleksandr Karlovitši puhul on tegemist isikuga, kes saab pärast karistuse osalist ärakandmist olla õiguskuulekas kodanik ning kes kahetseb puhtsüdamlikult toimepandud kuritegu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
- Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Aleksandr Karlovitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta.
- Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
- a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
- Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et karistusregistri väljavõtte andmetel on Aleksandr Karlovitšil vaid kolm kehtivat kriminaalkaristust, mitte maakohtu määruse põhjendustes märgitud neliteist kehtivat kriminaalkaristust. Vastavalt karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg-le 1 on karistusregistrisse kantud andmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. KarRS § 5 lg-s 2 on loetletud erandid, millal on registrist 3 kustutatud ja arhiivi kantud andmetel õiguslik tähendus. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise taotluse lahendamine nende erandite alla ei kuulu. Riigikohus on korduvalt märkinud, et kui osa isiku karistatust puudutavaid andmeid on kustunud, ei ole nendele andmetele kohtumäärustes tuginemine lubatav (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 29, otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 9). Seega oleks maakohus pidanud lähtuma kehtivast karistusregistri väljavõttest. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus põhjendused neljateistkümne kriminaalkaristuse olemasolu kohta maakohtu määrusest välja.
- Samas leiab ringkonnakohus, et vaatamata eeltoodule, on maakohus jätnud põhjendatult süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Aleksandr Karlovitši on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Süüdimõistetu on peamiselt toime pannud varavastaseid kuritegusid (vargused, röövimised), millele lisandus karistusjärgse käitumiskontrolli ajal nõuete ja kohustuste täitmata jätmine. Seega ohustab Aleksandr Karlovitš peamiselt teiste isikute vara, kuid sealjuures on ta võimeline ka vägivalda kasutama.
- Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 28.04.
- a määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-12-17 punktis 20 seisukohale, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.
- Vastupidiselt kaitsjale leiab ringkonnakohus, et Aleksandr Karlovitši käitumist vanglas ei saa pidada õiguskuulekaks. Nii on kinnipeetava iseloomustusest näha, et 17.05.2021 on temale määratud distsiplinaarkaristusena noomitus keelatud eseme omamise eest (käskkirja andmetel omas tabletti). Kuigi kaitsjale võib see tunduda vähetähtsa rikkumisena, ei saa seda siiski jätta tähelepanuta. Karistuse kandmise ajal vanglas tuleb kinnipeetaval järgida kõiki sellega kaasnevaid nõudeid korrektselt. Süüdimõistetu, kes seda teha ei suuda, näitab, et ka vabaduses ei ole ta võimeline järgima õiguskuulekaks eluks vajalikke ühiskonna poolt kokku lepitud norme, ka seadusi, nõuetekohaselt.
- Kahtlusi, et Aleksandr Karlovitš suudab edaspidi järgida reegleid korrektselt, sealjuures alluda käitumiskontrolliga kaasnevatele kohustustele, kinnitab ka asjaolu, et ta kannab vangistust mh selle eest, et rikkus temale kohaldatud karistusjärgse käitumiskontrolli ajal sellega kaasnevat registreerimiskohustust ja kohustust mitte tarvitada alkoholi. Vaatamata sellele, et Aleksandr Karlovitš kandis enne seda pikaajalist (4 aastat 11 kuud 25 päeva) vangistust, ei mõjutanud see teda olema edaspidi õiguskuulekas. Vastupidi, karistusjärgse käitumiskontrolli ajal ei täitnud ta nõudeid ning pani toime ka uued kuriteod. On vähetõenäoline, et sellisele isikule, kes on mh vanglas viibinud kaheksa korda, on mõju avaldanud 1 aasta 10 kuud kinnipidamisasutuses. Eelnevast tulenevalt puudub ringkonnakohtu hinnangul alus väital, et Aleksandr Karlovitš vastab seadusekuuleka kodaniku miinimumnõuetele.
- Ringkonnakohus möönab, et Aleksandr Karlovitši puhul on positiivne see, et tal on vabanedes olemas nii elu- kui ka töökoht, samuti on ema nõus teda materiaalselt toetama. Küll ei saa öelda, et need asjaolud on piisavad, et ära hoida uute kuritegude toimepanemine. Nii on vangla iseloomustusest näha, et ka varasemalt on Aleksandr Karlovitši vanemad teda majanduslikult aidanud, kuid ta jätkas ikkagi varavastaste kuritegude toimepanemist. Ka ei hoidnud lähedaste toetus ära narkootiliste ainete tarvitamist. 4
- Positiivne on seegi, et Aleksandr Karlovitš on avaldanud soovi loobuda narkootiliste ainete tarvitamisest. Samas ei saa ainuüksi süüdimõistetu valmisolekust lõpetada narkootiliste ainete tarvitamine teha järeldust, et ta seda ka suudab. Kuivõrd kinnipeetaval on diagnoositud nii alkoholi- kui ka narkootiliste ainete sõltuvus, on oluline, et vanglast vabanedes oleks sõltuvusest tingitud riskid maandatud. Arvestades ennekõike seda, et Aleksandr Karlovitš maakohtu istungil avaldas küll soovi vanglast vabaneda, kuid ei suutnud kohtule kinnitada, et suudab järgida kontrollnõudeid ja elada õiguskuulekalt, märkides vaid, et tahaks proovida ja loodab sellega hakkama saada. See näitab, et süüdimõistetu ei ole ka ise endas kindel, mis näitab küll tema realistlikku suhtumist, kuid seab siiski kahtluse alla võime tulla toime esinevate probleemidega. Nii säilib kõrgendatud oht, et Aleksandr Karlovitš annab taaskord alla sõltuvusele, mis aga suure tõenäosusega toob endaga kaasa uued samalaadsed kuriteod.
- Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et mõned positiivsed asjaolud ei kaalu siiski üle Aleksandr Karlovitšist tulenevat uute kuritegude toimepanemise ohtu. Nii on oht, et süüdimõistetu jätkab vabaduses taaskord narkootiliste ainete või alkoholi tarvitamist, mis on suureks uute kuritegude toimepanemise soodusteguriks. Samuti ei maandaks käitumiskontrolli nõuded ja kohustused riski piisavalt, kuivõrd tegemist on isikuga, kes ei suutnud järgida karistusjärgse käitumiskontrolli tingimusi. Samuti ei ole varasemad vangistused ega kriminaalhooldusnõuded muutnud Aleksandr Karlovitši käitumist. Millest tingituna on praegu võimalik isikut motivatsiooni muutuda uskuda, ringkonnakohtule ei nähtu.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 3 tuleb jätta Viru Maakohtu
- augusti
- a määrus sisuliselt muutmata, kuid jätta sellest välja põhjendused selle kohta, et Aleksandr Karlovitši on neliteist korda kriminaalkorras karistatud. Määruskaebus jääb rahuldamata.
- Kaitsja esitas kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse esitamiseks 30 minutit. Riigi õigusabi tasu on kokku 32,40 eurot, sh käibemaks 5,40 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 32,40 eurot hüvitada süüdimõistetul. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm Erkki Hirsnik 5 Maarika Kuusk