← Eesti

1-20-711/53

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. september 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-20-711 Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. augusti
  3. a määrus Aleksandr Karlovitši tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aleksandr Karlovitši (Karlovitš; isikukood 38406032239) kaitsja advokaat Merike Allikmäe määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Viru Maakohtu
  5. augusti
  6. a määrus muutmata, kuid jätta sellest välja põhjendused selle kohta, et Aleksandr Karlovitši on neliteist korda kriminaalkorras karistatud.
  7. Määruskaebus jätta rahuldamata.
  8. Määrata Advokaadibüroole Küünemäe & Partnerid advokaat Merike Allikmäe poolt Aleksandr Karlovitšile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 32 (kolmkümmend kaks) eurot 40 senti, sh käibemaks 5 (viis) eurot 40 senti.
  9. Menetluskulud jätta süüdimõistetu Aleksandr Karlovitši kanda.
  10. Aleksandr Karlovitšil tuleb tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  11. Viru Maakohus karistas Aleksandr Karlovitši 16.12.
  12. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20711 KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi 3 aasta pikkuse vangistusega ja KarS § 3314 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus kuritegude kogumis liitkaristuseks 3 1 aastat 6 kuud vangistust, mida vähendas KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 21.10.
  13. Kohtuotsus jõustus 08.04.
  15. Viru Vangla esitas 10.06.2021 Viru Maakohtule materjalid Aleksandr Karlovitši enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta tema tingimisi enne tähtaega vabastamist.
  16. Viru Maakohus jättis 09.08.
  17. a määrusega Aleksandr Karlovitši vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
  18. Esmalt leidis maakohus, et ainuüksi KarS §76 lg 1 p-s 2 sätestatud formaalsete aluste täidetus ei tingi kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vabanemine eeldab ka materiaalsete aluste täitmist. Aleksandr Karlovitšil on olemas elukoht, lähedastest suhtleb ema ja isaga, samuti vanema lapsega. Küll on enamik kinnipeetava tuttavaid kriminaalkorras karistatud. Ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht ettevõttes OÜ EXnatura. 3.
  19. Kinnipeetavat on neliteist korda kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib ta kaheksandat korda. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude muster sarnane ning soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine, majandusliku kasu saamise eesmärk ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Samuti on kinnipeetav rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Eeltoodut arvesse võttes leidis maakohus, et kinnipeetaval on välja kujunenud kriminaalne käitumismuster ning ta suhtub antud kriminaalhoolduse nõuete täitmisesse skeptiliselt. Kuivõrd kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus keelatud eseme omamise eest, ei ole ta suutnud ennast ka kinnipidamisasutuses korrektselt üleval pidada. 3.
  20. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on tasumata rahalisi nõudeid summas 1696,64 eurot. Maakohtu hinnangul eksisteerib suur tõenäosus, et majanduslike raskute tekkimisel võib kinnipeetav toime panna uue kuriteo. Seda enam, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks majandusliku kasu saamine. Ka on temal diagnoositud alkoholi- ja narkosõltuvus, mis mõlemad suurendavad oluliselt uue kuriteo toimepanemise riski. 3.
  21. Tulenevalt eeltoodust, leidis maakohus kokkuvõtvalt, et antud kinnipeetava puhul on tema retsidiivsusriski suurendavad asjaolud ülekaalus, mistõttu tema vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Maakohtul ei tekkinud veendumust, et kinnipeetava kriminaalhooldusele allutamine oleks tulemuslikum kui tema vangistuses viibimine. Maakohus leidis, et suure tõenäosusega ei suuda kinnipeetav loobuda kuritegelikust käitumisest ning on veendumusel, et halbade asjaolude kokkusattumisel võib esineda reaalne oht, et kinnipeetav hakkab taas alkoholi ja narkootikume kuritarvitama ning võib seega uue kuriteo toime panna. Määruskaebus
  22. Viru Maakohtu 09.08.
  23. a määruse peale esitas määruskaebuse Aleksandr Karlovitši kaitsja advokaat Merike Allikmäe, kes palub eelnimetatud määruse tühistada. 4.
  24. Aleksandr Karlovitš palub kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, sest ta suudab elada seadusekuulekalt. Tema kohtuistungil öeldust nähtub, et ta soovib asuda tööle ja täita kõik kontrollnõuded. Hindab olukorda realistlikult, sest olemas on tahe, kuid lastega suhet taastada 2 on keeruline. Seega soovib võtta endale koera. Vastupidi kohtu järeldustele leiab kaitsja, et kohus ei pööranud piisavalt tähelepanu sellele, et Aleksandr Karlovitšile määratud distsiplinaarkaristus ei ole raske rikkumise eest, see on ravimi hoiu eest ja karistuseks on määratud noomitus. 4.
  25. Kinnipeetav on korduvalt viibinud vanglas, on olnud tööga hõivatud puidutsehhis ja koristajana. Vabanedes on tal olemas töökoht. Samuti on valmis tema ema teda materiaalselt toetama. Ta suhtub kriitiliselt enda poolt toimepandud kuritegudesse. Allutades ta kontrollnõuetele, on siiski võimalik tema ennetähtaegne vabastamine. Aleksandr Karlovitš on vangistuses viibinud 1 aasta ja 10 kuud ning teinud kõik endast sõltuva, et oma elu tulevikus parandada. Paisutatult on kohus järeldanud, et Aleksandr Karlovitš ei suuda ennast ka kinnipidamisasutuses korrektselt üleval pidada. Aleksandr Karlovitš suudab vabanedes hoiduda alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisest. Ta tunnistab probleeme ning mõistab ainete kahjulikkust. Samuti on ta olnud metadooniravil, mis näitab, et isikul on olemas motivatsioon tegeleda probleemiga. Aleksandr Karlovitši on küll korduvalt karistatud, kuid ta on karistust kandes teinud oma järeldused ning ta on kindel, et suudab katseaja läbida edukalt. Vastupidi kohtu järeldustele nähtub asja materjalidest, et kinnipeetaval on piisavalt tugev motivatsioon elus uue lehekülje pööramiseks. 4.
  26. Aleksandr Karlovitši iseloomustusest nähtub, et vanglal ei ole talle midagi tõsist ette heita, seega ta ei ole ühiskonnale niivõrd ohtlik nagu on prognoosinud kohus. Aleksandr Karlovitši pikemaajaline vangistus, s.o. veel 6 kuud vangistust, ei ole vajalik, sest ta suudab tõestada, et tema käitumine saab olla vaid seadusekuulekas. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika kohaselt peavad liikmesriigid täitma Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitust nr

(2003)22, mille kohaselt tuleb tingimisi enne tähtaega vabastamist võimaldada kõikidele vangidele, kes vastavad seadusekuulekate kodanike miinimumnõuetele. 4.
  1. Kohus on paisutatult hinnanud retsidiivsusriski tulenevalt tema karistusandmetest ja isikut iseloomustavatest andmetest. Karistusaja lõpuni on võimalik kohustada isikut mitte tarvitama alkoholi ja narkootilisi aineid, asuma tööle ning täitma elektroonilise valve nõudeid. Aleksandr Karlovitši puhul on tegemist isikuga, kes saab pärast karistuse osalist ärakandmist olla õiguskuulekas kodanik ning kes kahetseb puhtsüdamlikult toimepandud kuritegu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  2. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Aleksandr Karlovitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta.
  3. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
  4. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
  5. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et karistusregistri väljavõtte andmetel on Aleksandr Karlovitšil vaid kolm kehtivat kriminaalkaristust, mitte maakohtu määruse põhjendustes märgitud neliteist kehtivat kriminaalkaristust. Vastavalt karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg-le 1 on karistusregistrisse kantud andmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. KarRS § 5 lg-s 2 on loetletud erandid, millal on registrist 3 kustutatud ja arhiivi kantud andmetel õiguslik tähendus. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise taotluse lahendamine nende erandite alla ei kuulu. Riigikohus on korduvalt märkinud, et kui osa isiku karistatust puudutavaid andmeid on kustunud, ei ole nendele andmetele kohtumäärustes tuginemine lubatav (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 29, otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 9). Seega oleks maakohus pidanud lähtuma kehtivast karistusregistri väljavõttest. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus põhjendused neljateistkümne kriminaalkaristuse olemasolu kohta maakohtu määrusest välja.
  6. Samas leiab ringkonnakohus, et vaatamata eeltoodule, on maakohus jätnud põhjendatult süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Aleksandr Karlovitši on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Süüdimõistetu on peamiselt toime pannud varavastaseid kuritegusid (vargused, röövimised), millele lisandus karistusjärgse käitumiskontrolli ajal nõuete ja kohustuste täitmata jätmine. Seega ohustab Aleksandr Karlovitš peamiselt teiste isikute vara, kuid sealjuures on ta võimeline ka vägivalda kasutama.
  7. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 28.04.
  8. a määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-12-17 punktis 20 seisukohale, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.
  9. Vastupidiselt kaitsjale leiab ringkonnakohus, et Aleksandr Karlovitši käitumist vanglas ei saa pidada õiguskuulekaks. Nii on kinnipeetava iseloomustusest näha, et 17.05.2021 on temale määratud distsiplinaarkaristusena noomitus keelatud eseme omamise eest (käskkirja andmetel omas tabletti). Kuigi kaitsjale võib see tunduda vähetähtsa rikkumisena, ei saa seda siiski jätta tähelepanuta. Karistuse kandmise ajal vanglas tuleb kinnipeetaval järgida kõiki sellega kaasnevaid nõudeid korrektselt. Süüdimõistetu, kes seda teha ei suuda, näitab, et ka vabaduses ei ole ta võimeline järgima õiguskuulekaks eluks vajalikke ühiskonna poolt kokku lepitud norme, ka seadusi, nõuetekohaselt.
  10. Kahtlusi, et Aleksandr Karlovitš suudab edaspidi järgida reegleid korrektselt, sealjuures alluda käitumiskontrolliga kaasnevatele kohustustele, kinnitab ka asjaolu, et ta kannab vangistust mh selle eest, et rikkus temale kohaldatud karistusjärgse käitumiskontrolli ajal sellega kaasnevat registreerimiskohustust ja kohustust mitte tarvitada alkoholi. Vaatamata sellele, et Aleksandr Karlovitš kandis enne seda pikaajalist (4 aastat 11 kuud 25 päeva) vangistust, ei mõjutanud see teda olema edaspidi õiguskuulekas. Vastupidi, karistusjärgse käitumiskontrolli ajal ei täitnud ta nõudeid ning pani toime ka uued kuriteod. On vähetõenäoline, et sellisele isikule, kes on mh vanglas viibinud kaheksa korda, on mõju avaldanud 1 aasta 10 kuud kinnipidamisasutuses. Eelnevast tulenevalt puudub ringkonnakohtu hinnangul alus väital, et Aleksandr Karlovitš vastab seadusekuuleka kodaniku miinimumnõuetele.
  11. Ringkonnakohus möönab, et Aleksandr Karlovitši puhul on positiivne see, et tal on vabanedes olemas nii elu- kui ka töökoht, samuti on ema nõus teda materiaalselt toetama. Küll ei saa öelda, et need asjaolud on piisavad, et ära hoida uute kuritegude toimepanemine. Nii on vangla iseloomustusest näha, et ka varasemalt on Aleksandr Karlovitši vanemad teda majanduslikult aidanud, kuid ta jätkas ikkagi varavastaste kuritegude toimepanemist. Ka ei hoidnud lähedaste toetus ära narkootiliste ainete tarvitamist. 4
  12. Positiivne on seegi, et Aleksandr Karlovitš on avaldanud soovi loobuda narkootiliste ainete tarvitamisest. Samas ei saa ainuüksi süüdimõistetu valmisolekust lõpetada narkootiliste ainete tarvitamine teha järeldust, et ta seda ka suudab. Kuivõrd kinnipeetaval on diagnoositud nii alkoholi- kui ka narkootiliste ainete sõltuvus, on oluline, et vanglast vabanedes oleks sõltuvusest tingitud riskid maandatud. Arvestades ennekõike seda, et Aleksandr Karlovitš maakohtu istungil avaldas küll soovi vanglast vabaneda, kuid ei suutnud kohtule kinnitada, et suudab järgida kontrollnõudeid ja elada õiguskuulekalt, märkides vaid, et tahaks proovida ja loodab sellega hakkama saada. See näitab, et süüdimõistetu ei ole ka ise endas kindel, mis näitab küll tema realistlikku suhtumist, kuid seab siiski kahtluse alla võime tulla toime esinevate probleemidega. Nii säilib kõrgendatud oht, et Aleksandr Karlovitš annab taaskord alla sõltuvusele, mis aga suure tõenäosusega toob endaga kaasa uued samalaadsed kuriteod.
  13. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et mõned positiivsed asjaolud ei kaalu siiski üle Aleksandr Karlovitšist tulenevat uute kuritegude toimepanemise ohtu. Nii on oht, et süüdimõistetu jätkab vabaduses taaskord narkootiliste ainete või alkoholi tarvitamist, mis on suureks uute kuritegude toimepanemise soodusteguriks. Samuti ei maandaks käitumiskontrolli nõuded ja kohustused riski piisavalt, kuivõrd tegemist on isikuga, kes ei suutnud järgida karistusjärgse käitumiskontrolli tingimusi. Samuti ei ole varasemad vangistused ega kriminaalhooldusnõuded muutnud Aleksandr Karlovitši käitumist. Millest tingituna on praegu võimalik isikut motivatsiooni muutuda uskuda, ringkonnakohtule ei nähtu.
  14. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 3 tuleb jätta Viru Maakohtu
  15. augusti
  16. a määrus sisuliselt muutmata, kuid jätta sellest välja põhjendused selle kohta, et Aleksandr Karlovitši on neliteist korda kriminaalkorras karistatud. Määruskaebus jääb rahuldamata.
  17. Kaitsja esitas kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse esitamiseks 30 minutit. Riigi õigusabi tasu on kokku 32,40 eurot, sh käibemaks 5,40 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 32,40 eurot hüvitada süüdimõistetul. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm Erkki Hirsnik 5 Maarika Kuusk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.