Obsah (9)

§ 424§ 4231§ 69§ 63§ 68§ 16§ 56§ 57§ 74

1-21-3557 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 1. september 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-3557 (20231502100) Kohtunik Marina

§ 424

lg 2 ja § 4231 järgi lühimenetluses Prokurör Irina Tsugart Süüdistatav Sergei Vassiljev – isikukood: XXX; kodakondsus XXX; emakeel: XXX; haridus: XXX; elukoht: XXX; töökoht: XXX; varem kriminaalkorras karistatud: Harju Maakohtu 18. juuni 2019. a otsusega nr 1-19-4334 mõisteti

§ 4231

järgi vangistus 8 kuud, mis

§ 69lg 1 alusel asendati üldkasuliku tööga 238 tundi (Harju Maakohtu 20.

jaanuari

1. a määrusega pöörati kandmata karistuse osa, s.o 5 kuud ja 21 päeva vangistust täitmisele, karistus täidetud
2. juulil 2020) Tõkend Elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana kinni peetud 13.–
3. september 2019 ja 12.–
4. oktoober 2019) Kaitsja Indrek Västrik (määratud korras) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2, §-st 306 ning § 309 lg-st 3, kohus otsustas:
5. Süüdi tunnistada Sergei Vassiljev karistusseadustiku (

) § 424 lg 2 ja § 4231 järgi ning mõista talle

§ 63

lg-t 1 kohaldades

§ 424lg 2 alusel karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. 1 1-21-3557 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Sergei Vassiljevile karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. 3.

§ 68alusel lugeda karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 13.–14.

september 2019 ja 12.–

1. oktoober 2019, s.o 4 päeva ja ärakandmata karistuseks lugeda 11 (üksteist) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.
2. Karistusaja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev.
3. Sergei Vassiljevi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
4. Välja mõista Sergei Vassiljevilt riigi tuludesse KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p-de 3, 4 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu kogusummas 44 eurot ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 135,60 eurot, s.o kokku 1055,60 eurot.
5. KrMS § 180 lg 3 ls 4 alusel määrata, et Sergei Vassiljev võib välja mõistetud menetluskulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 87,90 eurot ja viimase osamakse suurus on 88,70 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Sergei Vassiljev, kriminaalasi 1-21-3557, menetluskulud“ ja viitenumber
6. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
7. Kriminaaltoimiku juures olev CD-plaat jätta asja materjalide juurde.
8. Kohtuotsuse koopia edastada süüdistatavale, kaitsjale ja prokurörile. EDASIKAEBAMISE KORD Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult kättesaadavaks tegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS
9. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
10. Sergei Vassiljevile esitati süüdistus

§ 4231ja § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

2 1-21-3557

1. S. Vassiljevit süüdistatakse selles, et olles Harju Maakohtu
2. juuni
3. a otsusega karistatud

§ 4231järgi mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest, juhtis ta tahtlikult 13.

septembril 2019 kell 23:54 Tallinnas, Liikuri 28 juures mootorsõidukit Renault registreerimismärgiga XXX ja juhtis uuesti s.o süstemaatiliselt

1. oktoobril 2019 Tallinnas, Punane 25 juures mootorsõidukit Renault registreerimismärgiga XXX omamata vastava kategooria juhtimisõigust ning juhtis uuesti, s.o süstemaatiliselt
2. oktoobril 2020 kella 14:23 ajal Harjumaal, Tallinnas, Punane 16A juures mootorsõidukit Citroen Jumper registreerimismärgiga XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Oma tahtlike tegevustega rikkus S. Vassiljev süstemaatiliselt LS § 94 lg-t 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. Seega S. Vassiljev pani toime süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimise, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, s.o

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. S. Vassiljevit süüdistatakse selles, et tema: - juhtis tahtlikult
2. septembril 2019 kella 23:54 ajal Tallinnas, Liikuri 28 juures mootorsõidukit Renault registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (lõplik tulem 0,82 mg/l laiendmääramatusega ± 0,07 mg/l mõõtetulemus 0,75 mg/l); - juhtis tahtlikult uuesti
3. oktoobril 2019 Tallinnas, Punane 25 juures mootorsõidukit Renault registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis EKEI uuringuakti XXX kohaselt tuvastati S. Vassiljevi vere sisaldus 2,57 mg/g ± 0,06, lõplik tulemus 2,51 mg/g) ja põhjustades liiklusõnnetuse; - juhtis tahtlikult
4. oktoobril 2020 kella 14:23 ajal Harjumaal, Tallinnas, Punane 16A juures mootorsõidukit Citroen Jumper registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (lõplik tulem 0,86 mg/l laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l mõõtetulemus 0,77 mg/l). Oma tahtlike tegevustega rikkus S. Vassiljev liiklusseaduse § 69 lg 1, lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sellise tegevusega pani S. Vassiljev toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3 1-21-3557 Menetlus maakohtus

1. Harju Maakohtu
2. juuli
3. a määrusega anti S. Vassiljev lühimenetluses süüdistatavana järgi kohtu alla.
4. Kriminaalasja arutati lühimenetluses
5. augusti
6. a kohtuistungil. Süüdistatav tunnistas kuritegude toimepanemist. Kaitsja leidis, et süüdistatav on teod toime pannud ja teod on õigesti kvalifitseeritud.
7. Prokurör palus tunnistada S. Vassiljev süüdi

§ 424

lg 2 ja

4231 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ja määrata

§ 63alusel karistuseks vangistus 2 aastat ja 3 kuud. Kr

MS § 238 lg 2 alusel palus prokurör vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 68

alusel lugeda karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg, kokku tuleb 4 päeva, s.o alates

1. september 2019 kuni
2. september 2019 ja
3. oktoober 2020 kuni 13.oktoober 2020 ja kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 aasta 5 kuud ja 26 päeva vangistust.
4. Kaitsja palus karistada S. Vassiljevit prokuröri poolt taotletust väiksema karisusega. Juhul, kui kohus kaalub ühiskondliku töö määramist ja kuna neid tunde tuleb palju, siis palus kaitsja määrata tööde tegemise ajaks 2 aastat. Kui kohus leiab, et tööde määramine ei ole otstarbekas, siis palub kaitsja mõistetav karistus siiski mitte reaalselt mõista, määrata minimaalne tähtaeg šokivangistusena ja ülejäänud osas süüdistatav karistuse kandmisest tingimisi vabastada. Kohtukulud palub kaitsja määrata ositi tasumisele 12 kuu jooksul. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5. Kohus käsitleb esmalt S. Vassiljevile esitatud süüdistust (I). Seejärel peatub kohus S. Vassiljevile mõistetaval karistusel (II). Pärast seda lahendab kohus muud kohtuotsuse tegemisel tõusetuvad küsimused (III). (I) Süüdistus

§ 4231järgi 9.

Kohtu hinnangul on kohtule esitatud tõenditega tõendamist leidnud, et S. Vassiljev on toime pannud süüdistuse sisuks olevad teod. Kohus märgib, et kohtulikul uurimisel esitatud dokumentaalsed tõendid on asjakohased, lubatavad ja usaldusväärsed. Samuti on usaldusväärsed tunnistajate ja süüdistatava ütlused. 10. S. Vassiljevile heidetakse ette

§ 4231

järgi kvalifitseeritud tegude toimepanemist, s.o mootorsõiduki juhtimist vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt.

1. septembri
2. a tegu
3. Kriminaaltoimiku materjalide põhjal on tuvastatav, et S. Vassiljev peeti kahtlustatavana kinni
4. septembril 2019 (tl 2-4).
5. septembri
6. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et S. Vassiljev on mh LS § 91 lg 2 p 3 alusel
7. septembril 2019 sõiduki Renault Master reg.märgiga XXX juhtimiselt kõrvaldatud, kuna tal puudus vastava kategooria 4 1-21-3557 mootorsõiduki juhtimisõigus (tl 13). S. Vassiljevi poolt sõiduki juhtimise fakti kinnitavad ka tunnistaja (politseiametnik) R. K ütlused, mille kohaselt
8. septembril 2019 patrullteenistuses olles märkas ta kell 23.54 aadressil Liikuri 28, Tallinn maja ees parkimiskohale sõitmas valget kaubikut Renault Master registreerimismärgiga XXX. Nad andsid peatumismärguande. Autoga oli kogu aeg silmkontakt, autost kedagi ei väljunud. Sõiduki juurde jõudes teeskles juht magamist. Kontrollimisel selgus, et autot juhtinud isikuks oli Sergei Vassiljev (ik XXX) (tl 1415). Tema suust oli tunda alkoholi lõhna, puhudes indikaatorvahendisse, tuvastasid nad alkoholijoobe 0,85 mg/l. Toimetades isiku jaoskonda, puhutades tõendusliku alkomeetriga jäi lõplikuks näiduks 0,75 mg/l.
9. Kuriteo toimepanemist süüdistuses esitatud viisil tunnistas S. Vassiljev kohtuistungil, kinnitades oma süüd. Samas selgitas S. Vassiljev, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde.
10. septembril 2019 eeluurimisel antud ütlustes on S. Vassiljev selgitanud, et sõiduk Renault Master registreerimismärgiga XXX kuulub tema tuttavale, kes elab aadressil XXX. Tema ei ole nimetatud sõidukit
11. septembril 2019 juhtinud, lihtsalt magas selles (tl 18-19).
12. oktoobril 2020 eeluurimisel antud ütlustes on S. Vassiljev süüd siiski tunnistanud ja selgitanud, et juhtimisõigust ei ole tal kunagi olnud, autokoolis ei ole käinud (tl 92-94).
13. oktoobri
14. a tegu
15. Kriminaaltoimiku materjalidest on tuvastatav, et
16. oktoobri
17. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt on S. Vassiljev mh LS § 91 lg 2 p 3 alusel
18. oktoobril 2019 sõiduki Renault Master reg.märgiga XXX juhtimiselt kõrvaldatud, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl 35). S. Vassiljevi poolt sõiduki juhtimise fakti kinnitavad ka tunnistaja E. Š ütlused, mille kohaselt helistas ta
19. oktoobril 2019 kella 23.34 ajal hädaabinumbrile 112, kuna nägi, kuidas Punane tn 27 hoovis maja ees tagurdas Renault buss kahe erineva auto pihta. Filmis toimunut ka telefoniga. Bussist väljus noormees ja kadus kuhugi. Isik, kes bussi juhtis, ei väljunud bussist enne, kui saabus politsei (tl 25-28). Et sõidukit juhtinud ja kuni politsei saabumiseni sõidukis istunud isikuks oli S. Vassiljev, kinnitavad ka tunnistaja L. N (politseiametnik) ütlused. L. N selgitas, et said
20. oktoobril 2019 väljakutse aadressile Punane 25, Tallinn, kus valget värvi väikebuss oli tagurdanud kahele autole otsa. Kontrollimisel selgus, et valget värvi Renault registreerimismärgiga XXX seisis Punane 25, Tallinn maja ees, tuled põlesid, sõiduk ei liikunud. Rooli taga istus heledate juustega tumeda jopega meesterahvas, kelleks osutus S. Vassiljev. Sõidukis rohkem kedagi ei viibinud. Sõidukijuht väitis, et sõidukit oli juhtinud tema õde. Politsei nägi sõiduki salongis tühjasid alkoholipudeleid. S. Vassiljev toimetati Wismari haiglasse proovi võtmiseks (tl 30-31).
21. Sõiduki Renault juhtimise asjaolusid ja tunnistajate ütlusi kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi ja fototabeliga, millelt nähtuvad
22. oktoobri
23. a sündmuskoha ehk Punane tn 25, Tallinn liiklusõnnetuse asjaolud – sõiduauto Renault registreerimismärgiga XXX tegevuse (sõitmise) tagajärjel kahe pargitud autol tekkinud vigastused (tl 38-54). Tunnistaja V. K ütluste kohaselt parkis ta
24. oktoobril 2019 kella 17 paiku oma sõiduki Punane tn 25, Tallinn maja ette ning
25. oktoobril 2019 avastas, et esiuks oli kahjustatud (tl 32-34). Ka tunnistaja M. K ütluste kohaselt parkis
26. oktoobril 2019 sõiduki Nissan Punane tn 25 maja ette kella 20.15 paiku ning politsei helistas talle
27. oktoobril 2019 kella 00.24 ajal, et tema sõidukile 5 1-21-3557 on kahju tekitatud (kahjustatud esistange), (tl 23-24). Oma süüd on S. Vassiljev tunnistanud kahtlustatavana ülekuulamisel
28. oktoobril 2020 antud ütlustes (tl 92-94).
29. oktoobri
30. a tegu
31. Kriminaaltoimiku materjalidest on tuvastatav, et S. Vassiljev peeti kahtlustatavana kinni
32. oktoobril 2020 (tl 64-67).
33. oktoobri
34. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et S. Vassiljev on mh LS § 91 lg 2 p 3 alusel
35. oktoobril 2020 sõiduki Citroen Jumper reg.märgiga XXX juhtimiselt kõrvaldatud, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl 78). S. Vassiljevi poolt sõiduki juhtimise fakti kinnitavad ka tunnistaja O. S ütlused, mille kohaselt oli ta
36. oktoobril 2020 tööl Olerexi teenindusjaamas aadressil Punane tn 16A, Tallinn, kui märkas, et jaama saabus valge kaubik Citroen Jumper registreerimismärgiga XXX. Juht oli 30-ndates aastates, istus sõidukis üksi. Teenindusjaama sisenedes oli näha, et isik on alkoholijoobes, sest tema kõne oli aeglane ja ta tuikus. Ta viskas raha leti peale ja lahkus. Teine klient püüdis takistada tema sõitu, samal ajal helistas ta hädaabinumbrile 112 (tl 79-80). Tunnistaja R. P (politseiametnik) ütluste kohaselt
37. oktoobril 2020 patrullteenistuses olles said nad väljakutse Punane tn 16A, Tallinn juurde, kus väidetavalt joobes isik tuli mootorsõidukiga tanklasse. Kohale jõudes seisis 14:31 ajal Punane tn 16A Olerexi parklas valget värvi sõiduk Citroen Jumper registreerimismärgiga XXX. Nad märkasid Punane tn 16A - Punane 27 Tallinn juures teed ületavat Olerexi töötaja kirjeldusele vastavat isikut. Isikuga vestlusest selgus, et tegemist oli sama isikuga, kes juhtis sõidukit registreerimismärgiga XXX. Sergei tunnistas, et oli alkoholi tarbinud enne mootorsõidukiga liikuma asumist. Indikaatorvahendiga kontrollimisel tuvastati süüdistataval alkoholijoove 0,89 mg/l (tl 81-82). S. Vassiljev on ka ise kohtueelses menetluses antud ütlustes kinnitanud, et juhtis
38. oktoobril 2020 nimetatud sõidukit juhtimisõigust omamata. Tema ütluste kohaselt ei ole tal juhtimisõigust kunagi olnud, autokoolis käinud ei ole (tl 86-87; 92-94).
39. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et S. Vassiljev juhtis nii
40. septembril 2019 kui ka
41. oktoobril 2019 mootorsõidukit Renault Master registreerimismärgiga XXX. Samuti juhtis ta
42. oktoobril 2020 mootorsõidukit Citroen Jumper registreerimismärgiga XXX. 17.

§-s 4231 sätestatud koosseisu subjekt on isik, kellel puudub nõutava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Süüdistuse kohaselt juhtis S. Vassiljev Renault registreerimismärgiga XXX (

1. septembri ja
2. oktoobri
3. a episoodid) ning mootorsõidukit Citroen Jumper registreerimismärgiga XXX (
4. oktoobri
5. a episood), millised on Transpordiameti liiklusregistri andmete (tl 83) ja sündmuskoha vaatlusprotokollis kajastatud andmete kohaselt (Renault sõiduk, tl 38-54) kohaselt kaubikud (kategooria N1). Selle juhtimiseks olnuks kooskõlas LS § 93 lg 2 p-ga 3 ja § 94 lg-tega 1 ja 4 vajalik B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kriminaalasjas nr 20231502100 koostatud õiendist nähtuvalt S. Vassiljevil juhtimisõigus puudub, kehtivaid juhilubasid ei leitud (tl 83). Seda kinnitas ka süüdistatav ise, et tal ei ole juhtimisõigust kunagi olnudki (tl 92-94).
6. Teo kvalifitseerimine

§ 4231

järgi eeldab, et tegu on toime pandud süstemaatiliselt, mis tähendab, et isik on toime pannud vähemalt kolm juhtimisõiguseta juhtimist, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida

§ 4231(kuritegu) või LS § 201 (väärtegu) alla.

Samuti ei ole süstemaatilisuse jaoks oluline, kas isik on varasemate 6 1-21-3557 juhtimisõiguseta juhtimiste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Seejuures on

§-s 4231 ette nähtud kuriteo puhul kolm eraldiseisvat sõidukorda üksnes esmane eeldus, mille tuvastamise järel tuleb anda teo süstemaatilisuse kohta tervikhinnang ehk lahendada küsimus, kas tegemist on liiklusseaduse sarnase ja pideva rikkumisega. Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et S. Vassiljev pani toime kolm juhtimisõiguseta tegu nii 13. septembril 2019, 2. oktoobril 2019 kui ka 12. oktoobril 2020, on kohtu hinnangul kahtluseta tuvastatud teo toimepanemine süstemaatiliselt. S. Vassiljevit on ka varem kriminaalkorras karistatud

§ 4231alusel.

Tegemist on liiklusseaduse sarnase ja pideva rikkumisega. Süüdistataval ei ole juhtimisõigust kunagi olnudki, kuid ta järjepidevalt juhib mootorsõidukit. Tõendamist on leidnud S. Vassiljevi poolt mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta vähemalt kolmel korral. Niisiis on S. Vassiljev täitnud

§ 4231objektiivse koosseisu.

1. Subjektiivsest küljest on nii
2. septembri 2019,
3. oktoobri 2019 kui ka
4. oktoobril 2020 teod toime pandud kavatsetult (

§ 16lg 2).

Olles teadlik, et tal juhtimisõigust ei ole, asus S. Vassiljev siiski mootorsõidukit juhtima. Tema eesmärk oli juhtida mootorsõidukit, seejuures oli ta teadlik, et seaduses sätestatu kohaselt peab tal olema selleks juhtimisõigus. 20. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Süüdistus

§ 424lg 2 järgi 21.

Kohtu hinnangul on kohtule esitatud tõenditega tõendamist leidnud, et S. Vassiljev on toime pannud süüdistuse sisuks oleva teod. 22. S. Vassiljevile heidetakse ette

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritud tegude toimepanemist, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist, kui see on toime pandud korduvalt.

1. septembri
2. a tegu
3. Kohus on juba eelnevalt tuvastanud (vt p-d 11-12), et S. Vassiljev juhtis
4. septembril 2019 mootorsõidukit. Kohtu hinnangul on ka tõendatud, et S. Vassiljev oli
5. septembril 2019 mootorsõidukit juhtides joobeseisundis (alkoholijoove).
6. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt kasutati
7. septembril 2019 kell 23.57 S. Vassiljevi seisundi kindlaks tegemiseks indikaatorvahendit Alcoquant 6020 plus nr A418917, mille näit oli positiivne ehk 0,85 mg/l (tl 6) Samuti tuvastati joobeseisundile viitavad tunnused: häiritud reaktsioonikiirus, silmade punetus, aeglane kõne, häired koordinatsioonis, rahutus ja unisus (tl 6 pöördel). Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrüki kohaselt kasutati
8. septembril 2019 kell 00.10/00.16 S. Vassiljevi seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 MK II EST ARAF-0018 (taatlemistunnistuse nr TTRC-1900038). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,87 ja 0,82 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/-0,07 mg/l menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõpptulemus 0,75 mg/l (tl 7-9). Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd joovet mõõtis pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, mida kinnitab mõõtevahendi taatlustunnistus. 7 1-21-3557
9. Kuriteo toimepanemine on tõendatud ka S. Vassiljevi ütlustega, kes kinnitas endal esinevat alkoholijoovet (tl 17-19). Samuti on S. Vassiljev
10. septembri
11. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt mh LS § 91 lg 2 p 2 alusel, s.o kahtluse tõttu, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis (tl 13). Ka tunnistaja (politseiametnik) R. K kinnitas oma ütlustes, et
12. septembril 2019 patrullteenistuses olles märkasid nad kell 23.54 aadressil Liikuri 28, Tallinn maja ees parkimiskohale sõitmas valget kaubikut Renault Master registreerimismärgiga XXX. Andes peatumismärguande auto seisis juba parkimiskohal, kuid kuna autoga oli koguaeg silmkontakt, siis ei väljunud autost kedagi teist. Sõiduki juhiks oli S. Vassiljev, kelle suust oli tunda alkoholi lõhna. Puhudes indikaatorvahendisse, tuvastasid nad alkoholijoobe 0,85 mg/l. Toimetades isiku jaoskonda, puhutades tõendusliku alkomeetriga jäi lõplikuks näiduks 0,75 mg/l (tl 14-15).
13. oktoobri
14. a tegu
15. Kohus on juba eelnevalt tuvastanud (vt p-d 13-14), et S. Vassiljev juhtis
16. oktoobril 2019 mootorsõidukit. Kohtu hinnangul on ka tõendatud, et S. Vassiljev oli
17. oktoobril 2019 mootorsõidukit juhtides joobeseisundis (alkoholijoove).
18. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt kasutati
19. oktoobril 2019 kell 23.42 S. Vassiljevi seisundi kindlaks tegemiseks indikaatorvahendit Alcoquant 6020 plus nr A418890, mille näit oli positiivne ehk 1,20 mg/l (tl 20). Samuti tuvastati joobeseisundile viitavad tunnused: väga aeglane reaktsioonikiirus, silmade punetus, arusaamatu kõne, väga häiritud koordinatsioon, rahutu ja ründav käitumine, esinevad häired aja- ja kohatajus (tl 20 pöördel). Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nr XXX nähtub, et
20. oktoobril 2019 kell 00.21 võeti S. Vassiljevilt vereproov, mis saadeti ekspertiisiasutusse etanoolisisalduse kindlaks tegemiseks. Uuringuakti nr XXX kohaselt tuvastati etanooli sisaldus 2,57 mg/g+/0,06, lõplik tulemus 2,51 mg/g (tl 21).
21. Kuriteo toimepanemine on tõendatud ka S. Vassiljev ütlustega, kes tunnistas süüd (tl 9294). Samuti on S. Vassiljev
22. oktoobri
23. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud mh LS § 91 lg 2 p 2 alusel, s.o kahtluse tõttu, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis (tl 35). Ka tunnistaja L. N (politseiametnik) kinnitas oma ütlustes, et
24. oktoobril 2019 aadressil Punane 25, Tallinn valget värvi väikebussis kinni peetud isikuks osutus S. Vassiljev, kes toimetati Wismari haiglasse proovi võtmiseks, kuivõrd salongis olid tühjad alkoholipudelid. (tl 30-31).
25. oktoobri
26. a tegu
27. Kohus on juba eelnevalt tuvastanud (vt p 15), et S. Vassiljev juhtis
28. oktoobril 2020 mootorsõidukit. Kohtu hinnangul on ka tõendatud, et S. Vassiljev oli
29. oktoobril 2020 mootorsõidukit juhtides joobeseisundis (alkoholijoove).
30. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt kasutati
31. oktoobril 2020 kell 14.41 S. Vassiljevi seisundi kindlaks tegemiseks indikaatorvahendit Alcoquant 6020 plus nr A418896, mille näit oli positiivne ehk 0,89 mg/l (tl 69). Samuti tuvastati joobeseisundile 8 1-21-3557 viitavad tunnused: häiritud reaktsioonikiirus, aeglane kõne, kerged häired koordinatsioonis (tl 69 pöördel). Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt kasutati
32. oktoobril 2020 kell 15.47 S. Vassiljevi seisundi kindlaks tegemiseks indikaatorvahendit Alcoquant 6020 plus nr A418896, mille näit oli positiivne ehk 0,71 mg/l (tl 70). Samuti tuvastati joobeseisundile viitavad tunnused: häiritud reaktsioonikiirus, aeglane kõne, kerged häired koordinatsioonis (tl 70 pöördel). Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrüki kohaselt kasutati
33. oktoobril 2020 kell 15.06/15.10 S. Vassiljevi seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510EE ARMD-0144 (taatlemistunnistuse nr TTRC-20/00094). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,87 ja 0,86 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/-0,09 mg/l menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõpptulemus 0,77 mg/l (tl 71-77). Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd joovet mõõtis pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, mida kinnitab mõõtevahendi taatlustunnistus.
34. Kuriteo toimepanemine on tõendatud ka S. Vassiljevi ütlustega, kes tunnistas süüd (tl 8687, 92-94). Samuti on S. Vassiljev
35. oktoobri
36. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud mh LS § 91 lg 2 p 2 alusel, s.o kahtluse tõttu, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis (tl 78). Ka tunnistaja R. P (politseiametnik) kinnitas oma ütlustes, et
37. oktoobril 2020 kinni peetud S. Vassiljev osutus isikuks, kes juhtis
38. oktoobril 2020 kella 14.23 ajal sõidukit Citroen Jumper registreerimismärgiga XXX. Sergei tunnistas, et oli alkoholi tarbinud enne mootorsõidukiga liikuma asumist. Indikaatorvahendiga kontrollimisel tuvastati süüdistataval alkoholijoove 0,89 mg/l (tl 81-82).
39. Kohtu hinnangul on eeltoodust tulenevalt tõendatud, et S. Vassiljev juhtis nii
40. septembril 2019 kella 23.54 ajal kui ka
41. oktoobril 2019.a kella 23.42 ajal mootorsõidukit Renault registreerimismärgiga XXX, aga ka
42. oktoobril 2020 mootorsõidukit Citroen Jumper registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove). Sellega rikkus S. Vassiljev LS § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 sätestab, et alkoholijoobes loetakse motoorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 33.

§ 424

lg 1 sätestab kuriteona mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritakse tegu siis, kui see on toime pandud korduvalt.

Kohus on eelnevalt tuvastanud S. Vassiljevi poolt mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.o nii

1. septembril 2019,
2. oktoobril 2019 kui ka
3. oktoobril
4. Seega on S. Vassiljev täitnud

§ 424lg-s 2 sätestatud kuriteo objektiivse koosseisu.

1. Subjektiivsest küljest on kohtu hinnangul
2. septembri
3. a tegu toime pandud kaudsest tahtlusest (

§ 16lg 4).

1. septembril 2019 tuvastati süüdistatava ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 mg/l, seega LS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud piirmääras. Samas 9 1-21-3557 nähtub joobeseisundile viitavate tunnuste protokollist, et S. Vassiljevi reaktsioonikiirus oli häiritud, tema kõne oli aeglane, fikseeriti alkoholilõhn suust, aja- isiku ja kohatajus esines häireid ja koordinatsioonis kergeid häireid, täheldati unisust. Sellises olekus pidi S. Vassiljev võimalikuks pidama ja vähemalt möönma, et ta on joobeseisundis.
2. Kohtu hinnangul on
3. oktoobri
4. a tegu toime pandud kavatsetusega (

§ 16lg 2).

S. Vassiljevi ühes grammis veres tuvastati alkoholi 2,57 mg/g, seega oluliselt üle LS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud piirmäära. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtuvalt oli S. Vassiljevi reaktsioonikiirus väga aeglane, kõne arusaamatu, aja- isiku ja kohataju puudus, viimase 24 tunni sündmuseid ei mäletanud, koordinatsioon väga häiritud. Süüdistatav ei olnud suuteline protokollile alla kirjutama (tl 20 p). Tunnistaja ütluste kohaselt olid sõiduki salongis tühjad alkoholipudelid, juhiga vesteldes oli tunda tugevat alkoholilõhna (tl 30 p). S. Vassiljev tunnistas ka ise, et alustas kell 18 sõidukis alkoholi tarbimist, jõi pool liitrit viina. Siis tahtis ta autot ümber parkida (tl 57). Sellises olekus ja vahetult enne mootorsõiduki juhtimise suures koguses kange alkoholi tarbimisel oli süüdistatav teadlik, et viibib alkoholijoobes. Mootorsõiduki juhtimine oli tema eesmärk. 36. 12. oktoobri 2020. a tegu on toime pandud kavatsetusest (

§ 16lg 2).

Süüdistatava väljahingatavas õhus tuvastati alkoholi 0,77 mg/l kohta. Samas nähtub joobeseisundile viitavate tunnuste protokollist, et tema reaktsioonikiirus oli häiritud, kõne aeglane, koordinatsioonis kerged häired, käitumine unine (tl 69 p). Tunnistaja ütluste kohaselt süüdistatav tuikus ja tema kõne oli aeglane, ta oli silmnähtavalt alkoholijoobes (tl 80). Süüdistatav selgitas ütlustes, et jõi enne rooli istumist ära 6 purki õlut (0,5 l). Sellises olekus ja vahetult enne mootorsõiduki juhtimist viidatud koguses alkoholi tarbimisel oli süüdistatav teadlik, et viibib alkoholijoobes. Seejuures oli mootorsõiduki juhtimine tema eesmärk.

1. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine. (II) KARISTUS
2. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et S. Vassiljev juhtis nii
3. septembril 2019,
4. oktoobril 2019 kui ka
5. oktoobril 2020 mootorsõidukit joobeseisundis ning omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kohtu hinnangul on karistusõiguslikult tegemist kolme teoga. Teisisõnu on ühel korral mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta ja alkoholijoobes kõrvaltvaataja jaoks käsitatav ühe käitumisaktina. See on kantud ühtsest tahtlusest ja on ajalis-ruumiliselt omavahel seotud. Seega on mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta ja alkoholijoobes objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona, mistõttu tuleb karistuse mõistmisel juhinduda

§ 63lg-st 1.

39. Vastavalt

§ 63

lg-le 1 määratakse või mõistetakse sellisel juhul isikule üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Eelnevast nähtub, et raskeima karistuse näeb ette

§ 424lg 2.

Seega tuleb karistus S. Vassiljevile mõista

§ 424lg 2 alusel.

40.

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse kuni neljaaastase vangistusega. 10 1-21-3557 41. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 42.

§ 424lg 2 kontekstis hindab kohus S.

Vassiljevi süü suurust keskmiseks. S. Vassiljevi süü suurust mõjutab esmalt asjaolu, et ta pani toime kolm tegu, mis vastavad mitmele kuriteokoosseisule. Samuti arvestab kohus S. Vassiljevi süüd hinnates tema alkoholimäära väljahingatavas õhus (0,75 mg/l ja 0,77 mg/l), millest algab alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise korral kriminaalvastutus. Samas

1. oktoobri
2. a episoodis oli S. Vassiljevi alkoholimäär veres 2,51 mg/g kohta, milline on seaduses sätestatud piirmäära keskmises määras. Üks tegudest on toime pandud kaudse tahtlusega, kaks kavatsetusega. Ühe teoga on põhjustatud ka liiklusõnnetus. S. Vassiljev on oma süüd tunnistanud ja avaldanud kahetsust, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna (

§ 57lg 1 p 3).

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

1. Karistusregistrist nähtuvalt on süüdistataval kaks kehtivat kriminaalkaristust (tl 95-97). Vähetähtis ei ole asjaolu, et ka Harju Maakohtu
2. juuni
3. a otsusega on S. Vassiljevit karistatud

§ 4231

alusel, mis näitab, et süüdistatav on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist ning varasem karistus ei ole süüdistatavale mõju avaldanud. Seejuures on süüdistatav alustanud süüdistuse sisuks olevate kuritegude toimepanemist ca kahe kuu möödudes eelmisest kohtuotsusest, millega talle mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga. Vähem tähtis ei ole asjaolu, et Harju Maakohtu 20. jaanuari 2020. a määrusega pöörati

§ 69lg 6 alusel Harju Maakohtu 18.

juuni

1. a otsusega mõistetud ja osaliselt ära kandmata karistus 5 kuud ja 21 päeva vangistust täitmisele, kuna S. Vassiljev rikkus temale kohtuotsusega määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi, samuti rikkus ta registreerimiskohustust. Samuti väärib märkimist, et nähtuvalt karistusregistrist karistati S. Vassiljevit ka Harju Maakohtu
2. veebruari
3. a otsusega

§ 4231

alusel vangistusega, milline jäeti

§ 74alusel tingimisi kohaldamata.

Harju Maakohtu

1. mai
2. a määrusega pöörati aga ärakandmata karistus 4 kuud ja 29 päeva täitmisele. Küll aga peab kohus positiivseks kohtuistungil kõlanud asjaolu, et S. Vassiljev on nüüdseks loobunud alkoholi tarbimisest.
3. Kõike eeltoodut silmas pidades ja arvestades ka tegude toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista karistus, mis jääb sanktsiooni keskmise määra lähedale, kuid (karistust kergendavat asjaolu silmas pidades) mõnevõrra alla selle. Kohus karistab S. Vassiljevit

§ 424

lg 2 ja § 4231 järgi ning

§ 63

lg-t 1 kohaldades

§ 424lg 2 alusel 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Sergei Vassiljevile karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 68alusel tuleb lugeda karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 13.–14.

september 2019 ja 12.–

1. oktoober 2019, s.o 4 päeva ja ärakandmata karistuseks lugeda 11 kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.
2. Kohtu hinnangul ei ole võimalik asendada S. Vassiljevile mõistetav vangistus üldkasuliku tööga. Nimelt on üldkasulikku tööd asenduskaristusena S. Vassiljevi suhtes eelmise süüdimõistva kohtuotsusega kohaldatud, kuid süüdistatava karistus pöörati täitmisele, sest 11 1-21-3557 üldkasulik töö jäi tegemata. Samuti jätkas süüdistatav uute kuritegude toimepanemist ka üldkasuliku töö tegemise ajal. S. Vassiljev on jätkanud kuritegude toimepanemist ka pärast vangistusest vabanemist (
3. oktoobri
4. a episood). Seega ei avaldanud varasemad karistused soovitud mõju. Kuigi S. Vassiljevi selgituste kohaselt ta enam alkoholi ei tarbi, on ta paraku varem alkoholi mittetarvitamise kohustust rikkunud. 46.

§ 424

lg 4 p 1 välistab sama paragrahvi teise lõike alusel mõistetava karistuse täielikult tingimisi kohaldamata jätmise. Kohus ei pea võimalikuks jätta mõistetav karistus ka osaliselt tingimisi täitmisele pööramata. Riigikohus on selgitanud, et

§-de 73 ja 74 alusel vangistusest osaliselt tingimuslik vabastamine (nn šokivangistus) ei ole üldjuhul otstarbekas isiku puhul, kes on juba eelnevalt kogenud vabaduse võtmisega seotud kogemust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. veebruari
2. a otsus asjas nr 3-1-1-99-06, p 21). S. Vassiljev on varem kandnud vabadusekaotuslikku karistust. (III) MUUD KÜSIMUSED Tõkend
3. S. Vassiljevi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud
4. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud.
5. S. Vassiljevi menetluskuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu osutatud õigusabi eest 135,60 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu 44 eurot. Menetluskulud on KrMS § 175 lg 1 p 9 tähenduses ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 kuupalga alammäära. Seega tuleb S. Vassiljevil tasuda riigituludesse menetluskuluna sundraha 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulude tasumise ositi ühe aasta jooksul, kuna S. Vassiljevil puudub hetkel töökoht. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 87,90 eurot ja viimase osamakse suurus on 88,70 eurot.
6. Kriminaaltoimiku juures olev CD-plaat jätta asja materjalide juurde. (allkirjastatud digitaalselt) Marina Ninaste kohtunik 12