KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 3. september 2021. a, Tallinn Kohtuasja number 2-20-9749 Kohtuasi X hagi Capit

) § 48. See tähendab, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse mh sissenõudja avalduse alusel (

§ 48

lg 1 p 1) või kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud (

§ 48

lg 1 p 2) või nõude rahuldamiseks vajaliku raha maksmisel kohtutäiturile või täitedokumendis märgitud toimingu tegemisel (

§ 48lg 1 p 3).

Ringkonnakohus juhib tähelepanu määruskaebuse vastuses sisalduvale kostja kinnitusele, et kui hageja täidab kompromissimääruse ja tasub kostjale nõutud 2500 eurot, on sundtäitmisele esitatud nõue täidetud ja esineb alus vaidlusaluses täiteasjas täitemenetluse lõpetamiseks (tl 155 p). Seega saab vastava aluse olemasolul täitemenetluse lõpetamise üle otsustada kohtutäitur, kelle tegevuse või otsusega mittenõustumisel on hagejal võimalik esitada

§ 217alusel kaebus.

1. Määruskaebuses heidab hageja maakohtule ette, et asja lahendav kohtunik ei olnud erapooletu. Kolleegium selle etteheitega ei nõustu ja selgitab, et üheks tsiviilkohtumenetluse keskseks kohtu kohustuseks on selgitamiskohustus. Nõuete või poolte seisukohtade ebaselguse korral tuleb kohtul nõue ja tsiviilasjas tähtsust omavad asjaolud välja selgitada. Menetlusosalistele erinevas mahus täpsustavate küsimuste esitamine ja selgituste andmine ei anna alust järeldada, et maakohus oli erapoolik ja jättis pooled võrdselt kohtlemata. Kuna praegusel juhul lasus esmalt hagejal kohustus tuua esile oma nõude aluseks olevad asjaolud, on mõistetav, et maakohus esitas hagejale ka enam küsimusi. Nimetatud asjaolud ei anna alust järeldada, et asja lahendav kohtunik oli erapoolik.
2. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
3. mai
4. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
5. Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. 3 2-20-9749
7. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 määrab ringkonnakohus kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud määruskaebemenetluses.
8. Kostjale osutatud õigusabiteenuse sisuks on hageja määruskaebusega tutvumine, määruskaebusele vastuse koostamine ning menetluskulude nimekirja koostamine kokku 55 minutit. Kostjale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuivõrd kostja on käibemaksukohustuslane, siis TsMS § 174 lg-st 10 tulenevalt hüvitatakse kostja menetluskulud käibemaksuta.
9. Hageja asus
10. augustil
11. a ringkonnakohtule esitatud seisukohas arvamusele, et kostja menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostja enda kanda, sest ta ei teadnud, mis tagajärjed kaasnevad võlatunnistuse allkirjastamisega ning hageja poolt allkirjastatud võlatunnistus on tühine. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna hageja vastuväide alust jätta kostja menetluskulu kostja enda kanda või vähendada kostja taotletud menetluskulu suurust.
12. Arvestades määruskaebemenetluse olemust ja mahtu ning kostja menetlusdokumendi sisu, peab ringkonnakohus mõistlikuks ja vajalikuks kostja esindaja poolt teostatud toiminguid ja selleks kulunud aega 55 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul olid kostja esindaja toimingud TsMS § 175 lg 1 mõttes vajalikud ja põhjendatud ning kooskõlas menetluse käiguga.
13. Lisaks õigusabitoimingute vajalikkusele ja põhjendatusele tuleb kohtul TsMS § 175 lg 1 alusel hinnata ka ühe tööühiku, s.t esindaja tunnitasu põhjendatust. Riigikohus on leidnud, et tunnitasu põhjendatuse hindamisel on asjakohane lähtuda mh tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist. Kostjat esindas vandeadvokaat Anneli Aab. Kostja on taotluses välja toonud, et tema esindaja keskmine tunnitasu on 150 eurot tunnis. Kolleegium peab määruskaebemenetluse vähest keerukust arvestades kostja esindaja tunnitasu mõistlikkuse piiresse jäävaks ja TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatuks summas 120 eurot ilma käibemaksuta, mis vastab ka kohtupraktikas tavapäraseks peetule. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele määruskaebemenetluse kulu 110 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 alusel kostja taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks.
14. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seega ei ole praegusel juhul menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine eraldiseisvalt vaidlustatav.
15. Seoses asjaoluga, et määruskaebust läbi vaatava kohtukoosseisu liige Iris KangurGontšarov on TsMS § 23 p 6 alusel taandunud, asendab teda TsMS § 29 lg 2 alusel kohtu tööjaotusplaani järgi kohtunik Meeli Kaur. (allkirjastatud digitaalselt) 4