3-21-1485/28

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-1485 Määruse kuupäev

1. august 2021 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Arseni Jakovlevi esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 2.07.2021 käskkirjaga nr 6-3/532 kehtivuse peatamiseks Resolutsioon Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord ja muud selgitused Määruse peale on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse taotlejale kätte. Asjaolud ja menetluse käik
2. Viru Vangla tunnistas 2.07.2021 käskkirjaga nr 6-3/532 (digitaalse toimiku leht - dtl 15-19) Arseni Jakovlevi süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 lg 1 rikkumises ja karistas teda 11 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Distsiplinaarkaristuse ajendiks oli valvuri poolt 3.06.2021 koostatud ettekanne (dtl 21), mille kohaselt 3.06.2021 kella 11.20 paiku ei allunud A. Jakovlev valvuri seaduslikule korraldusele asuda tööle koristajana. Käskkirja kohaselt puudusid A. Jakovlevil töötamist välistatavad asjaolud ja ta oli hinnatud töövõimeliseks.
3. A. Jakovlev esitas 5.07.2021 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse (tõlge dtl 10) seonduvalt Viru Vangla 2.07.2021 käskkirjaga nr 6-3/532-
4. Tartu Halduskohus jättis 6.07.2021 määrusega (dtl 91-92) esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, kuna vangla andmetel ei ole A. Jakovlev esitanud vaiet käskkirja nr 6-3/532 peale.
5. A. Jakovlev esitas 11.07.2021 Tartu Halduskohtule avalduse (tõlge dtl 54), milles ta taotles uuesti esialgse õiguskaitse kohaldamist ja riigilõivu tasumisest vabastamist. Samuti avaldas A. Jakovlev rahuolematust seonduvalt Viru Vangla 2.07.2021 käskkirjaga nr 6-3/532-
7. Tartu Halduskohus palus 20.07.2021 määruses (dtl 60) A. Jakovlevil täpsustada, kas ta soovis 12.07.2021 avalduses ainult esialgse õiguskaitse kohaldamist või on tegemist kaebusega Viru Vangla 2.07.2021 käskkirja nr 6-3/532-1 peale koos esialgse õiguskaitse taotlusega. 1
8. Viru Vangla teatas 21.07.2021 vastuses kohtunõudele, et A. Jakovlevi esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna ta ei ole esitanud kohtule taotlusega seotud kaebust või vanglale vaiet. Vangla märkis, et A. Jakovlev esitas 12.07.2021 vanglale pöördumise (pealkirjastatud vaidena), mida vangla käsitles kahjunõudena. Veel märkis vangla, et esialgse õiguskaitse vajadus on ära langenud, kuna 2.07.2021 käskkirjaga nr 6-3/532-1 määratud kartserikaristuse kandis kinnipeetav ära ajavahemikul 9.-20.07.
10. Jakovlev esitas 25.07.2021 avalduse (tõlge dtl 80), milles märkis, et tema on kohustusliku kohtueelse menetlusega kursis ja sellepärast ei taotlenud kohtult Viru Vangla 2.07.2021 käskkirja nr 6-3/532-1 tühistamist. Tema jaoks on vajalik esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamine.
11. Tartu Halduskohus tagastas 29.07.2021 määrusega (dtl 83) kaebuse (resolutsiooni p 1), jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni punkt 2); jättis kaebaja taotluse kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 3).
12. A. Jakovlev esitas 5.08.2021 Tartu Halduskohtu 29.07.2021 määruse peale määruskaebuse.
13. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 17.08.2021 määrusega (dtl 106) määruskaebuse ja tühistas Tartu Halduskohtu 29.07.2021 määruse resolutsiooni punktid 1-
14. Tühistatud punktide 2 ja 3 osas saatis ringkonnakohus asja tagasi Tartu Halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtu seisukoht
15. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 3 teisele lausele esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata. Kohus on seisukohal, et A. Jakovlevil langes esialgse õiguskaitse vajadus halduskohtumenetluse käigus ära. 10.
16. Tulenevalt HKMS § 250 lg 2 esitatakse kohtule põhistatud esialgse õiguskaitse taotlus. HKMS § 2 lg 3 sätestab, et kohus lahendab asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. Kohus palus 20.07.2021 määruses A. Jakovlevil täpsustada, milles seisneb tema esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus ehk milline pöördumatult negatiivne tagajärg võib saabuda, kui vangla viib 2.07.2021 käskkirjaga nr 6-3/532-1 määratud karistuse täitmisele. Nähtuvalt A. Jakovlev poolt 28.07.2021 avalduses esitatud selgitustest on võimalik aru saada, et distsiplinaarkaristuse täideviimise tagajärjena (üksikvangistusse paigutamine) tekib tal tervisekahju. Muid negatiivseid tagajärgi, mis võivad kaasneda 2.07.2021 käskkirjaga nr 63/532-1 kehtivuse peatamata jätmisega vaidemenetluse ajaks ei ole A. Jakovlev ei 28.07.2021 ega ka 12.07.2021 avaldustes nimetanud. 10.
17. Viru Vangla teatas kohtule, et A. Jakovlevile määratud distsiplinaarkaristus on viidud täitmisele perioodil 09.07.2021–20.07.
18. Võttes arvesse, et A. Jakovlev seostas esialgse õiguskaitse vajadust sellega, et üksikvangistusse paigutamise tõttu tekitatakse talle tervisekahju, langes kohtu hinnangul tal peale distsiplinaarkaristuse ärakandmist esialgse õiguskaitse vajadus ära. 10.
19. Kohtupraktikas on küll leitud, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri võib mõjutada negatiivselt selle adressaadi (kinnipeetava) õigusi ka peale seda, kui määratud karistus viiakse täitmisele, kuid A. Jakovlev ei ole sellele viidanud. Seega eeldab kohus, et taotleja ei vaja 2 esialgset õiguskaitset muudel taotluses ja selle täiendustes nimetamata põhjustel. Vastasel juhul väljuks kohus taotluse piiridest välja, kui hakkas liiga laiemalt tõlgendama tema tegelikku tahet seonduvalt esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadusega. Kohus saab küll kohaldada esialgset õiguskaitset enda algatusel, kui antud juhul ei näe kohus selleks vajadust. Kohus selgitab, et 2.07.2021 käskkirja nr 6-3/532-1 mõju kaebaja õigusetele on peale distsiplinaarkaristuse ärakandmist niivõrd minimaalne, et sellest ei saaks prognoosida kaebaja õigustele pöördumatu negatiivse tagajärje tekkimist. Kohus peab silmas kaebaja võimalust vabaneda vanglast tingimisi ennetähtaegselt, olla ümberpaigutatud avavanglasse jne. Kohtute Infosüsteemi andmetel on taotleja suhtes langetatud ka teised distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjad (31.12.2020 nr 6-3/924, 2.06.2021 6-3/429 ja 30.07.2021 6-3/621), kuid nende kehtivust ei ole kohtu poolt peatatud. Seega, 2.07.2021 käskkirja nr 6-3/532-1 kehtivus ei saa ilmselgelt olla otsustava tähendusega eelpoolkirjeldatud juhtumitel. 10.
20. Võttes arvesse, et A. Jakovlevil langes esialgse õiguskaitse vajadus ära, ei ole kohtu hinnangul antud juhul oluline, kas hetkel käib vaidemenetlus või mitte. Puudub vaidlus selle üle, et A. Jakovlev on esitanud vanglale koos kahjunõudega vaide. Seda kinnitas ühtlasi ka Tartu Ringkonnakohus ja tühistas 17.08.2021 määrusega sellel põhjusel Tartu Halduskohtu 29.07.2021 määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3 (vt ka määruse punkt 21). Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 74 sätestab, et vaidemenetlus algab vaide esitamisega haldusorganile. Vaidemenetluse läbiviimiseks ettenähtud tähtaja möödumine annab küll kinnipeetavale õiguse pöörduda kaebusega halduskohtusse, kuid ei tähenda alanud vaidemenetluse automaatselt lõppu. Kaebust 2.07.2021 käskkirja nr 6-3/532-1 peale ei ole A. Jakovlev kohtule esitanud. Kuna puudub vaiet tagastatav või muu vaidemenetlust lõpetav vangla otsus, leiab kohus, et vaidemenetlus 2.07.2021 käskkirja nr 6-3/532-1 vaidlustamise osas on hetkel vähemalt algstaadiumis. Seega muutunud asjaoludest on vaid see asjaolu, et 2.07.2021 käskkirja nr 63/532-1 määratud karistus on viidud lõplikult täitmisele 20.07.2021, kuid sellest oli kohtule teada juba 29.07.2021 seisuga. 10.
21. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 55 lg-st 2, jätab kohus vajaduse äralangemise tõttu A. Jakovlevi esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
22. Seonduvalt esialguse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmisega jätab kohus läbi vaatamata A. Jakovlevi menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
23. Kohus selgitab täiendavalt, et ei vaadanud esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi. Seega jäävad menetluskulud käesolevas asjas jagamata. allkirjastatud digitaalselt 3