lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid selliselt, et väljamõistetud viivis (18,03 eurot) ja edaspidine viivis kokku ei ületaks 288 eurot.
lg 1 teises lauses sätestatud määras, sh kindla summana kuni kohtulahendi tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudelt, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue 288 eurot. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Käendusleping on tühine, sest lepingus ei ole andmeid füüsilise isiku käenduse tähtaegade ja käenduse eseme kohta. Hageja ei teatanud käendajale põhivõlgniku kohustuste täitmata jätmisest ega põhivõlgniku järgnenud pankrotist. Kohtu põhjendused Vaidlustamata asjaolud o Hageja, X OÜ kui rentnik sõlmisid
lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik.
Kohuse rikkumine on
järgi kohustuse täitmata jätmine, osaline täitamata jätmine, täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult
76 lg 1, 2 ja § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel on kohustuse täitmist ja viivist.
sätestab, et rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Kuna vaidlustamata asjaolude kohaselt sõlmisid hageja, X OÜ (põhivõlgnik) 2020. a. jaanuarikuus poolhaagiste kasutamise kohta lepingu nr 521, millega hageja andis X OÜle rendile poolhaagised ning X OÜ kohustus maksma poolhaagiste kasutamise eest tasu lepingu p 2.5 järgi, siis sõlmisid hageja ja X OÜ rendilepingu
Kuivõrd vaidlust polnud ka selles, et X OÜ jättis hagejale tasumata
mõttes lepingu p –st 2.5 ja
§ -st 339 tulenevat rendi tasumise kohustust summas 3790,40 €. Käendus
lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg 1 sätestab, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik, lg 2 sätestab, et tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas.
lg 2 järgi peab tarbijakäenduslepingu puhul käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis.
lg 3 järgi võib käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega.
lg 2 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses, samuti vastutab ka kohustuse rikkumises tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. 5 Kohtule hageja poolt esitatud poolhaagise rendilepingust nr 521 (t lk 4) nähtub, et põhivõlgnikust X OÜ juhatuse liige ehk kostja A. P. on sellele alla kirjutanud digitaalselt. Lepingu p 4 1. lausest nähtub, et X OÜ seaduslik esindaja A. P. (xxx) garanteerib lepingu allakirjutamisega eraisikuliselt kogu võlgnevuse tasumist hiljemalt 14 päeva jooksul maksetähtaja ületamistest. Käenduse piirmäär on lepingu p 4.2 kohaselt 10000 €. Kuna lepingus viidatakse otseselt sellele, et A. P. eraisikuliselt garanteerib kogu võlgnevuse tasumist, siis on tema puhul tegemist tarbijast käendajaga. Eeltoodu alusel vastab kostja A. P.i kui tarbijast käendaja kohustus
lg 1, § 144 lg 2 sätestatule, sest käendus on kirjalikus vormis käendaja poolt alla kirjutatud ja sisaldab käendaja vastutuse maksimumsummat. Kostja väide, et lepingus pole märgitud käenduse kehtivuse tähtaega ja seetõttu pole kostja arvates käendus kehtiv, ei ole õige, sest seadusest ei tulene, et käenduslepingus tuleks sätestada käenduse tähtaeg ja et kui seda seal ei ole, et siis oleks käenduskohustus kehtetu. Nimelt võib
lg 3 järgi käenduslepingus sätestada selle tähtaega, kuid see ei ole kohustuslik. Kostja kirjutas sellele lepingule alla kui X OÜ seaduslik esindajana. Kohtul puudub alus kahelda selles, et kui kostja kirjutas lepingule alla X OÜ seadusliku esindajana, et siis ei saanud ta samal ajal käendajana lepingule alla kirjutades aru, millised kohustused võtab endale lepinguga X OÜ ja milliseid X OÜ kohustusi hakkab kostja käendama. Vaidlusalusest lepingust on selgelt aru saada, et X OÜ võtab endale just sellest lepingust tulenevad kohustused ning lepingus ei ole mingeid viiteid sellele, et X OÜ võtab enda kanda veel mingitest muudest lepingutest või võlasuhetest tulenevad kohustused. Nii ei tõusetu küsimust, et kostja käendajana vastutaks hageja ees käesoleva käenduslepinguga hoopis mingitest muudest võlasuhetest tulenevate kohustuste täitmise eest, mis oleks ebaselged. Kohus leiab, et kostja väide, et lepingust pole aru saada, millist kohustust käendatakse, ei ole õige, vastupidiselt on aru saada, et kostja käendab vaidlusalusest rendilepingust tulenevaid X OÜ hageja ees. Seega on lepingust tulenev kostja käenduskohustus kehtiv.
lg 1 sätestab, et käendaja nõudel peab võlausaldaja andma talle teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta.
146 lg 2 sätestab, et põhivõlgniku pankroti korral peab võlausaldaja esitama oma nõude pankrotimenetluses pankrotiseaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetlusest teada saamisel peab võlausaldaja sellest viivitamata teatama käendajale. Hageja on tõendanud kohtule esitatud X OÜ kohta avaldatud Ametlike Teadaannete teatega, et põhivõlgniku pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu määrusega 28.08.20 asjas nr 2-20-9381 (30.11.20 lisa 1, lk 31). Hagi on kohtule esitatud 13.08.2020 ehk varem kui põhivõlgniku pankrot välja kuulutati. Lisaks on hageja esitanud koos hagiavaldusega tõendid selle kohta, et 14.07.20 avaldas Harju Maakohus Ametlikes Teadaannetes informatsiooni, et X OÜ esitas enda pankrotiavalduse ja kohus võttis selle menetlusse (hagiavalduse lisa 9, lk 12). Nende viimaste asjaolude üle ei olnud ka vaidlust. Hagiavalduses, mille on kostja kätte saanud, on hageja märkinud samad asjaolud, ehk et põhivõlgnik on ise esitanud pankrotiavalduse ja et kohus on selle võtnud menetlusse, mida kinnitab hagiavalduse lisas 9 olev Ametlike Teadaannete teade. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on tõendanud, et teavitas kostjat põhivõlgniku pankrotimenetlusest
Lisaks ei ole usutav, et kostja põhivõlgniku seadusliku esindajana ei teadnud põhivõlgnikuga seotud pankrotimenetlusest ehk sellest, et põhivõlgnik ise esitas pankrotiavalduse. Hageja on tõendanud kohtule esitatud nõudeavaldusega, et ta esitas 02.09.2020 põhivõlgniku pankrotimenetluses oma nõude, mis tal tuleb käesolevast 6 rendilepingust põhivõlgniku vastu ja selle on pankrotihaldur kätte saanud 02.09.20 (30.11.20 lisa 2,3, lk 32-33). Seega on hageja tõendanud
Lisaks on hageja oma 24.07.20 avalduses, milles ta tegi kostjale pankrotihoiatuse, kirjeldanud asjaolusid, et põhivõlgnik on oma lepingust tulevad kohustused jätnud täitamata. Kirjas viitab hageja konkreetselt lepingule, millest tulenevad kohustused on täitamata ja samuti on hageja viidanud kirjas samadele tasumata arvetele, mille tasumist ta nõuab hagiavalduses. Sellega on tõendatud, et hageja on teatanud kostjale, et põhivõlgnik on jätnud oma kohustused täitamata
Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on hageja ümber lükanud kostja väited sellest, justkui poleks hageja teatanud kostjale kui käendajale põhivõlgniku kohustuste täitmata jätmisest ja põhivõlgniku järgnenud pankrotist. Kohus tuvastas, et põhivõlgnik X OÜ rikkus
mõttes lepingu p –st 2.5 ja
§ -s 339 tulenevat rendi tasumise kohustust summas 3790,40 €. Vaidlust polnud selles, et kostja pole tasunud hagejale põhivõlgniku võlga 3790,40 €. Seega on kostja kui käendaja rikkunud
mõttes,
76 lg 1, 2, § 142 lg 2 järgi käenduslepingust tulenevat kohustust ehk tasuda ära hagejale rendilepingust tulenev põhivõlgniku võlg 3790,40 €. Kuna kostja seda vabatahtlikult ei tee, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt kui käendajalt
lg 1, 2, §
lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 339 § 142 lg 2 järgi kohustuse täitmist ehk põhivõla tasumist. Kahju
lg 1 p 3,
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
lg 1, 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju.
lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Nii on kulud, mida võlausaldaja kannab seetõttu, et esitab oma võlanõude võlgniku vastu enne hagiga kohtusse pöördumist, varaline kahju
lg 2, 3 järgi, mis on tekkinud seoses sellega, et võlgnik oma kohustust ei täida. Selliste kulude tekkimine oli kostjale ettenähtav juba lepingut sõlmides
Nimelt pidi kostja ette nägema, et kui ta lepingut ei täida ja jätab põhivõlgniku kohustuse hageja ees täitamata, et siis võivad hagejal kui võlausaldajal tekkida oma nõude maksma panemisel õigusnõustajatele tasutud kulude näol kahju. Selle tõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt kui käendajalt
lg 1 p 3, § 115 lg 1, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2,3 ja §142 lg 2 järgi kahju hüvitamist. 7 Vaidlust ei olnud nende kulude suuruse üle. Nii on hageja kahjunõue
lg 1 p 3, § 115 lg 1, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2, 3 ja § 142 lg 2 järgi 288 euro ulatuses tõendatud, põhjendatud. Viivis
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Viivis põhivõla nõudelt Vaidlust ei olnud selles, et lepinguga oli kokku lepitud viivise määraks 0,5% päevas võlalt. Vaidlust ei olnud ka selles, et põhivõlgnik oli kohustuse täitmisega viivituses ja põhivõlalt nõutud viivis on hagi esitamise aja seisuga 13.08.20 1403,30 €. Kooskõlas
lg 2 vastutab käendaja põhivõlgikul kohustuse täitmise eest, sealjuures viiviste eest. Eeltoodu alusel on hageja viivisenõue võlgniku põhivõlalt
MS § 367, § 113 lg 1, § 101 lg 1 p 6, järgi 14.08.20 0,5% võlalt päevas. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on see perioodi 14.08.20 -26.05.21 eest vastavalt 5420,27 €. Hageja on viivisenõuet piiranud põhivõla suurusega, mis ei riku kostja õigusi. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivist 1403,30 € ja lisanduvat viivist nii, et need teevad kokku 3790,40 €. Seetõttu ei ole võimalik rahuldada hageja edaspidist viivisenõuet protsendina võlalt alates 27.05.21. Viivis kahju hüvitamise nõudelt
lause sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõud
lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja esitas kahju hüvamise hagi kohtule 13.08.2020. Hageja nõuab kahju hüvitiselt 288 € viivist seadusjärgses määras
ja käesoleval aastal 8% aastas. Nii saab hageja nõuda kahju hüvitiselt viivist
MS § 367 järgi alates 13.08.20 otsuse tegemise aja seisuga kokku 18,03 € ja alates 27.05.2021 viivist võlgnetavalt kahju hüvitiselt
lg 1 II lauses sätestatud määras kuni kahju hüvitamiseni, kuid mitte rohkem kui 288 €. 8 Kokkuvõte Arvestades eeltoodut, kuulub hagi osalisele rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlga 3790,40 eurot, kahjuhüvitist 288 eurot, viivist põhivõlalt 26.05.2021 seisuga kokku 3790,40 eurot ja viivist kahju hüvitiselt seisuga 26.05.2021 18,03 € ning alates 27.05.2021 viivist võlgnetavat kahjuhüvitiselt
lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid selliselt, et väljamõistetud viivis (18,03 €) ja edaspidine viivis kokku ei ületaks 288 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude viivise saamiseks põhivõlalt alates 27.05.2021 0,5% päevas. Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi. Menetluskulude jaotamine TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas täies ulatuses hagi, jäävad käesolevas tsiviilasjas hageja ning kostja menetluskulud kostja kanda. Hageja palus välja mõista viivise põhivõlalt edaspidiselt pärast otsuse tegemist protsendina põhivõlalt ja palus viivist piirata põhivõlaga. Kohus leidis, et otsuse tegemise aja seisuga oli juba põhivõlalt nõutav viivis suurem kui põhivõla nõue ja piiras seda viivist põhivõlaga. Selle tõttu jäi edaspidine viivisenõue (otsuse päevale järgnevast päevast protsendina võlalt) rahuldamata. Kokkuvõtvalt leiab kohus, sisuliselt kuulus hagi rahuldamisele. Selle tõttu jäävad poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2, alusel kostja kanda. Kuna kohtul ei ole andmeid, et kostjale oleks õnnestunud hageja menetluskulude nimekirja kätte toimetada, siis lahendab kohus menetluskulude rahalise suuruse küsimuse pärast kohtulahendi jõustumist (TsMS § 174 lg 4, § 177 lg 1 p 2, lg 2). (digitaalne allkiri) Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.