Obsah (9)

§ 477§ 367§ 173§ 172§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kadi Kark Kohtujurist Pille Lutter Määruse tegemise aeg ja koht 23.08.2021.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-109933 Tsiviilasi Anija vald

) § 613 lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

1. Puudutatud isikule kuulub Kehras Kooli 21-12 asuv korteriomand (avalduse lisa 1).
2. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Lõige 2 sätestab: „Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse 2 selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.“ KrtS § 41 lg 1 p 3-5 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb muuhulgas korteriomanike kohustuste jaotusest majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurusest; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositavast kogusest ja maksumusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus. Avaldaja põhikirja (avalduse lisa 3) punkti 4.2.6 kohaselt kohustub korteriühistu liige tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Kulude aluseks on 12.017.2018 üldkoosoleku otsus (haldusteenus; avalduse lisa 4), 12.07.2018 korteriomanike üldkoosoleku otsusega kinnitatud majanduskava (hooldustasu, territooriumi korrashoiu tasu, muru niitmine), 04.09.2019 ja 29.06.2020 üldkoosoleku otsus (remondifondi tasu; avalduse lisa 5-6), teenusepakkujate poolt esitatud arved: 1) Üldelekter (avalduse lisa 7) – jagatud vastavalt põhikirja p-le 4.2.6.1 kõigi korteriomandite vahel; 2) Prügivedu (avalduse lisa 8) – jagatud vastavalt põhikirja p-le 4.2.6.3 kõigi elanike vahel; 3) Elamu küte (avalduse lisa 9) – jagatud vastavalt põhikirja p-le 4.2.6.12 korteriomandi ruutmeetri alusel; 4) kindlustuse kulu (avalduse lisa 10) – jagatud vastavalt põhikirja p-le 4.2.6.10 kõigi korteriomanike vahel; 5) vee- ja kanalisatsioonikulu – arvestatud vastavalt tarbimisele; 6) jääpurikate eemaldamise teenus ning elektripirni vahetamise teenus (avalduse lisa 11-12) – jagatud vastavalt põhikirja p-le 4.2.6.5 kõigi korteriomanike vahel) KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 esimene ja teine lause sätestavad: „Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.“

§ 367

esimene lause sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 6. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule arved perioodil 2020.a aprill-2021.a mai (avalduse lisa 13), mis on suures osas tasumata. Avaldaja on arvestanud – võttes aluseks esitatud arved ning puudutatud isiku tasutud summad (avalduse lisa 14) - põhivõla suuruseks 1 395,29 eurot. Puudutatud isik ei ole vaielnud vastu avaldaja nõude suurusele ega arvestusele. Kohtu hinnangul ei ole arvestus vastuolus esitatud tõenditega. Viivist nõuab avaldaja 56,70 eurot (põhinõudelt 1 395,29 eurot, periood 01.05.2020-11.06.2021, viivisemäär 8% aastas), puudutatud isik ei ole nõudele ega arvestusele vastuväiteid esitanud. Avaldaja viivisenõue ei ole vastuolus seadusega. Avaldaja palub välja mõista viivise alates 12.06.2021 kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras, kohus peab seda nõuet põhjendatuks. 3 Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus avalduse ja mõistab puudutatud isikult välja põhivõla 1 395,29 eurot, viivise periood 01.05.2021-11.06.2021 eest summas 56,70 eurot ja viivise alates 12.06.2021 seadusjärgses määras. 7.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleva juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Menetlus on küll toimunud avaldaja huvides, kuid menetlus on tingitud puudutatud isiku poolt majandamiskulude eest esitatud arvete tasumata jätmisest. 8.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Avaldaja menetluskuluks on riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulu 500 eurot.

§ 138

lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Riigilõivuseaduse § 59 lg 4 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitatavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Riigilõivukulu on põhjendatud.

§ 144

lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Õigusabi andmise raames tehtud toiminguteks on materjalidega tutvumine, avalduse koostamine – ajakulu neile toimingutele kokku on 5 tundi. Tehtud toimingud on kohtu hinnangul vajalikud ja ajakulu on põhjendatud. Tunnitasu on 100 eurot, mis ei ole ebamõistlikult suur. Põhjendatud õigusabikulud on kokku 500 eurot (sisaldab käibemaksu).

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus avaldaja menetluskuludena kindlaks 550 eurot (riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 500 eurot) ning mõistab menetluskulud puudutatud isikult välja, samuti tuleb puudutatud isikul tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 4