3-21-1990 TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-1990 Määruse kuupäev 4. september 2021 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Andrei Antonovi esialgse õiguskaitse taotlus Viru Va

) § 249 lg-dele 1 on esialgse õiguskaitse taotluse võimalik esitada kohtule nii vaidemenetluse ajal, koos kaebusega või peale kaebuse esitamist. Kohus tuvastas, et taotleja on esitanud Viru Vanglale 31.08.2021 vaide koos nõudega tunnistada kehtetuks Viru Vangla 30.08.2021 käskkiri nr 6-3/724-1. Esialgse õiguskaitse taotlus on põhistatud. Taotluses esitatud nõue on asjakohane ja lubatav (

§ 251lg-s 1).

Taotluse esitamise eest on riigilõiv tasutud. Seega leiab kohus lõppkokkuvõttes, et esialgse õiguskaitse taotlus vastab seaduses sätestatud nõuetele ja on lubatav. 7.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste kaitsmiseks, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 esimene lause sätestab, et kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kohus selgitab, et eelnevalt nimetatud normide koosmõjust tulenevad tingimused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kõigepealt peab esialgse õiguskaitse taotlejal olema esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Vajaduse olemasolu korral hindab kohus kaebuse eduväljavaateid ning lõpuks kaalub vastanduvaid huvisid. Juhul, kui üks eelpoolnimetatud esialgse õiguskaitse rahuldamise eeldusest on täitmata, ei analüüsi kohus järgmiseid eeldusi ja taotlus jääb rahuldamata. 7.

1. Kohus märgib esmalt, et esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus esineb juhul, kui esialgse õiguskaitse mittevõimaldamisel võib tekkida pöördumatu ja kahjuliku tagajärje tekkimise võimalus ja selle hilisem kõrvaldamine oleks raskendatud. Üksnes subjektiivsete õiguste riive ja liikumisvabaduse piiramisega seotud ebamugavused ei anna kohtu hinnangul alust esialgse õiguskaitse vajaduse jaatamisel. 7.
2. Kohus on seisukohal, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Taotleja viitab üksikvangistuse lubamatusele ja soovib sellel alusel esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist. Kohus selgitab, et vastavalt siseriiklikule kohtupraktikale kinnipeetava hoidmine vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 punkti 4 alusel üksinda kartseris 45 päeva järjest ei ole üldjuhul õigusvastane ja kinnipeetava vaimset tervist kahjustatav toiming. Õigusvastaseks (sh tervise kahjustatavaks) saab see aga muutuda juhul, kui üksikvangistus on kinnipeetavale vastunäidustatud tervislikel põhjustel, kas üldse või peale konkreetset perioodi. Samas võib õigusvastaseks osutuda mitme korraga või väikese ajalise vahega määratud kartserikaristuse järjestikune täitmisele pööramine. 1 7.
3. Viru Vangla poolt kohtule edastatud andmetel puuduvad taotlejal vastunäidustused üksikvangistuses viibimise osas. Need vangla väited on kohtu hinnangul tõendatud eriarsti poolt 9.08.2021 väljastatud kooskõlastusega, mille järgi on taotleja võimeline viibima kartseris (üksikvangistuses). Ühtlasi nähtub Viru Vangla vastusest, et viimati oli taotleja tavarežiimis ajavahemikul 15.08.-20.08.
4. Hetkel viibib taotleja kartseris teise käskkirja alusel kuni 3.09.2021 ja vangla kinnitusel pööratakse 30.08.2021 käskkirjaga määratud karistus peale 1 RKHKo 3-15-2943, p 19; RKHKm 3-19-1837, p
5. 2 3-21-1990 3.09.2021 koheselt täitmisele. Sellest nähtub, et 30.08.2021 käskkirjaga määratud kartserikaristuse lõppkuupäevaks on 18.09.2021 ning taotleja on üksikvangistuses järjest 29 päeva, mis kokkuvõttes ei ületa VangS § 63 lg 1 p-s 4 sätestatud kartserikaristuse maksimummäära ehk 45 päeva. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Viru Vangla 30.08.2021 käskkirjaga nr 6-3/724-1 taotlejale määratud distsiplinaarkaristuse täideviimine vaidemenetluse ajal ei too endaga kaasa taotlejale tervisekahju ja muid negatiivseid tagajärgi, mille heastamine positiivse vaideotsuse korral oleks võimatu või raskendatud. Kartserisse paigutamisel riivatakse küll intensiivselt taotleja õigusi, kuid nimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamise korral on liikumisvabaduse piiranguga kaasnenud negatiivne mõju hõlpsasti korvatav mittevaralise kahju hüvitise määramisega.2 Sellest tulenevalt leiab kohus, et taotlejal ei esine esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust. 7.
6. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
7. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendatavas määruses, millega ühtlasi lõpetatakse haldusasja menetlus, on kohtul kohustus kohaldada

§ 108

ehk otsustada halduskohtumenetluse käigus tekkinud menetluskulude jagamise üle.

§ 108lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Viru Vangla ei taotlenud kohtult taotlejalt menetluskulude väljamõistmist. Juhindudes

§ 108lg-st 11 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

allkirjastatud digitaalselt 2 RKHKm 3-3-1-67-01; 3-3-1-10-06. 3